Õpetajate Leht

Igale noorele ettevõtluskogemus koolist kaasa

27. apr. 2018 Elbe Metsatalu JA Eesti programmijuht, programmi „Edu ja tegu” üldhariduse töörühma liige - Kommenteeri artiklit

„Edu ja teo” programmi raames käis majandusõpetajaid koolitamas USA Colorado ülikooli professor John Brock, kes on ka ülemaailmse organisatsiooni GEEA (Global Economic Education Alliance) eesotsas. Vasakul Elbe Metsatalu. Foto: erakogu

 

Edu ja teo” programmi käigus on üldhariduse töörühmal valmimas uued ettevõtlusõppe valikainekavad gümnaasiumile ja põhikoolile, mis on kooskõlas ja ühtlustatud kutseõppes rakendatavate moodulite kavadega ning aitavad toetada ettevõtluspädevuse kujunemist noortel.

Õpilastel, vanematel ja koolidel on järjest kasvanud huvi ettevõtlusteadmiste ja -oskuste omandamise ning õpetamise vastu. Koolid soovivad lülitada ettevõtlusõppe valikainena oma õppekavasse kõigil kooliastmetel. Selleks on koostatud uued ainekavad kolmandale kooliastmele ja gümnaasiumile. Mõlema koostamisel ja õpitulemuste saavutamiseks on võetud aluseks ettevõtluspädevuse mudel.

Võrreldes kehtivate ettevõtlusõppe ainekavadega on uued samuti mõeldud vähemalt 35 ainetunni jaoks, kuid õpetajatel on rohkem vabadust otsustada sisu ja tegevuse üle ning otsustada vähemalt viie tunni tagasisidestamise ja praktiliste tööde planeerimisel ise. Õpe on varasemast rohkem suunatud praktilisele tegevusele, vähenenud on teoreetilise osa maht, samas võimaldab gümnaasiumi kava koolil laiendada seda 70 tunnini teemade süvendatud käsitlemiseks. Sel õppeaastal katsetakse neid kuues Eesti üldhariduskoolis ja seejärel tehakse õpilaste ja õpetajate tagasiside põhjal kavadesse viimased muudatused ja täiendused ning koostatakse õppematerjalid ettevõtlusõppe korraldamise toetamiseks. Ainekava tööversiooniga on juba võimalik tutvuda oppekava.ee. Toon välja suuremad muudatused.

Ettevõtlusõpetuse eesmärk on arendada õpilastes ettevõtlikku, keskkonda väärtustavat ning säästvat eluhoiakut, kujundada probleemide lahendamise ja uurimise oskusi, et õpilased saaksid aru ühiskonnas toimuvast nii üksikisiku, ettevõtte kui ka riigi tasandil. Õpilased saavad teavet elukutsete, esitatavate nõuete ja õppimisvõimaluste kohta, õpivad analüüsima tööturu nõudmisi ja pakkumisi, hindama enda soove ning võimalusi töömaailmas, nägema ühe võimalusena ka tegutsemist ettevõtjana. Õpitav materjal esitatakse võimalikult probleemipõhiselt ja õpilase igapäevaelu ning majanduses toimuvaga seostatult.

Ainekavade põhiteemad

Gümnaasiumi ettevõtlusõpetuse ainekava on jagatud neljaks suuremaks teemaks: ettevõtluskeskkond, ettevõtte alustamine, turg ja turundus ning finantsid. Õppe tulemusena õpilane:

  • mõistab, analüüsib ja hindab ettevõtluse võimalusi eri kontekstis;
  • on ettevõtlik, tunneb ettevõtluse põhimõisteid ja teab, mida teha oma ettevõtte asutamiseks;
  • suhtub positiivselt ettevõtlusesse ning oskab hinnata endas ettevõtjale vajalikke omadusi;
  • saab aru turgude toimimisest ja kavandab lihtsa turundusstrateegia;
  • koostab lihtsa ärimudeli, oskab kavandada ressursside kasutamist;
  • mõistab majandusringlust ja maksusüsteemi, teeb eesmärgipäraseid valikuid finantsteenuste kasutamisel.

Põhikooli ainekavas on kolm põhiteemat: ettevõtluskeskkond, võimalused töömaailmas ja finantsid. Soovitatav on õpetada 8. või 9. klassis, sest teemad on tihedalt seotud karjääri planeerimisega, suunates õpilast mõistma enda arenguvõimalusi töömaailmas, omandama teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad olla ettevõtlik töötaja ja ettevõtja. Samuti tegema eesmärgipäraseid valikuid finantsteenuste kasutamisel.

Mõlemas valikainekavas on toodud näidisülesanded ettevõtluspädevuse hindamiseks ja õppevara viited.

Koolidel on valikaine rakendamiseks mitu võimalust. Paljud koolid rakendavad õpilaste seas väga populaarset JA Eesti õpilasfirma programmi, milles toimub praktiline tegevus ettevõtte loomisest kuni lõpetamiseni. Selle variandi valimisel peab õpetaja läbima JA Eesti õpilasfirma juhendaja koolituse. Sel õppeaastal tegutseb 378 õpilasfirmat. Lisaks ettevõtluse õppimisele motiveerib paljudes koolides õpilasi õpilasfirmas tegutsema ka võimalus sooritada kohustuslik praktiline töö.

Teine võimalus on kasutada ettevõtlusteemade õpetamisel äriplaani või -mudelit, mille koostamise käigus tehakse teoreetiliselt läbi ettevõtte loomiseks vajalikud etapid äriideest finants­arvutusteni. Õpetaja võib omal valikul kasutada eelnevaid meetodeid ka kombineeritult – osa õpilasi osaleb õpilasfirmas, teised teevad projekte jne. Siin sõltub palju kooli võimalusest mahukama kursuse või mitme õppemooduli rakendamiseks.

Põhikoolis on koolidel valikaine rakendamiseks vähem mänguruumi, kuid siiski on eesrindlikud koolid leidnud võimalusi eraldi ainetunniks või integreeritud õppeks. Ettevõtlusõpetust saab tihedalt lõimida teiste õppeainetega – matemaatika, geograafia ja ajaloo, ühiskonna- ja inimeseõpetusega. Paljudes põhikoolides tegutsevad JA Eesti programmi minifirmad kolmandas kooliastmes ja laieneb teise kooliastme mini-minifirmade tegevus.

Kaasame koolipere

Ettevõtlusõpet toetavad koostöö kogukonnas asuva ettevõttega ja selle külastused. Soovitav on ehitada õppeprotsess üles koostöös ettevõtjaga. Ettevõtlusõpe võib olla projektipõhine, näiteks teostavad õpilased oma ideid praktilise tööna, korraldades ürituse, laada, teema- või projektipäeva, ettevõtlusteatri metoodikal põhineva etenduse, taotlevad projektitoetusi, leiavad toetajaid, korraldavad ürituse vastavalt tegevusplaanile ja koostavad pärast aruande koos analüüsiga tegevuse käigus omandatu kohta. Selline tegevus aitab saavutada ettevõtlusõppe õpiväljundeid.

Edu ja teo” toel on kõigil üld- ja kutsekoolidel võimalik saada tasuta osa nii „Edu ja teo” kui ka Junior Achievementi ettevõtlusõppe programmide ja „Ettevõtliku kooli” haridusprogrammi koolitustest. Kindlasti peaksid koolid kasutama väga head võimalust liituda programmide koolitustega just nüüd!

Mida koostööaltim ja teadlikum ettevõtluspädevuse kujundamise võimalustest on koolipere, seda tõhusamalt õpilastes ettevõtlikkust kujundatakse. Siin on õpetajatele abiks „Edu ja teo” raames ning Eesti majandus- ja ettevõtlusõpetajate seltsi eesvedamisel täiendatud eri õppeainete õppeprotsessikirjeldused. Neis on ainespetsialistide, töörühma liikmete ja ettevõtlusõpetajate ühistööna lahti kirjutatud näited, kuidas lõimida ettevõtluspädevust õppeainetesse.

Ettevõtlusõppe rakendamisel koolis toovad koolijuhid probleemina välja vastava ainespetsialisti puudumise või vastupidi: entusiastlik ja ettevõtlik õpetaja tahaks programmiga tegelda, kuid põrkab koolijuhi ükskõiksusele. Kuidas olukorda lahendada?

Õpilasfirma rakendamiseks peab õpetaja läbima koolituse, kuid kool saab ettevõtlusõppe kavandamisel lähtuda õpetaja pädevustest. Näiteks motiveerida end arendama ja valikainet õpetama õpetajat, kel on hea projektijuhtimise või ettevõtluse kogemus. Arvestades kooli ja piirkonna võimalusi, on osa koole leidnud suurepäraseid ettevõtlusõppe tegevuste juhendajaid, mentoreid vanemate ja ettevõtjate seast.

Tuginedes rahvusvahelise ettevõtlusõppe uuringu tulemustele, peaks ettevõtlusõpet kooli õppekavasse lülitades arvestama, et tulemuslik mõju õpilasele on vähemalt sajatunnise tegevuste mahu puhul. Kui õpilane osaleb vähem, siis sellest kasu ei ole, ühekordsed ettevõtluse üritused või tegevused ettevõtluspädevust ei arenda. Praktiline ettevõtlusõpe suurendab õpilaste sisemist õpimotivatsiooni ja innustab koolis käima, rohkem pingutama, paremaid õpitulemusi saavutama. Rakendatavaid ainekavasid peaksid toetama aineteülene lõiming ja õpilaste tunniväline praktiline tegevus.

Soovime ju kõik, et meie noored oleksid ettevõtlikud ja loovad ning edendaksid tulevikus Eesti elu. Selleks püüame koos saavutada Euroopa suurt eesmärki, et igal noorel oleks kooli lõpetamisel praktiline ettevõtluskogemus.

 


KOMMENTAAR

Karmo Kurvits, Võru gümnaasiumi direktor:

Meie kool katsetas gümnaasiumi ettevõtlusõppe valikainekava. Uuendatud kavas on tõepoolest varasemast rohkem vabadust otsustada sisu ja tegevuse üle. Minu hinnangul võiks õpetajal olla praktilise tegevuse soovituste juures veel enam vabadust valida oma „õpetamise teekond”.

Kuna ainekava koostamisel on võetud aluseks ettevõtluspädevuse mudel, on õppesisu ja -tegevused läbimõeldult ja seostatult kirjeldatud. Ka ettevõtluspädevusega seotud õpiväljundid on õpetajale abiks. Küll aga on vaja veel välja töötada õppevara sisu, seejärel see süstematiseerida ning muuta selle kasutamine nii õpetaja- kui ka õpilassõbralikuks.

Meie õpilaste ettevõtluspädevust hinnati ainekava läbimise alguses ja lõpus. Nüüd jääb üle oodata, kas ja kuidas toetas uuendatud kava noorte ettevõtluspädevuse kujunemist. Tulemuste saabudes saan juba õpetajana ainekava käsitlemist täiendada ja/või muuta.

 

 


Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu” toetab Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond.

 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!