Koolitee pikkust tuleb mõõta aastates, mitte kilomeetrites

Priit Pärnapuu.

Mängime mälumängu! Eesti statistikaameti andmetel oli 1922. aastal algklassiõpilaste koolitee keskmine pikkus 2,5 kilomeetrit. Toona andis algharidust pea kolm korda rohkem koole kui praegu ehk koolid paiknesid Eestis oluliselt tihedamalt kui täna.

Autode arv on toonase ajaga võrreldes kasvanud enam kui tuhat korda ehk liikumisvõimalused on paranenud oluliselt. Küllap on märkimisväärselt kasvanud ka hariduse olulisus. Kui kaugemalt saab eeldatavalt parema hariduse, küllap siis lapsevanem oma lapse kooli viimisse panustab.

Ja nüüd küsimus: milline oli statistikaameti andmetel 2015. aastal algklassiõpilase koolitee keskmine pikkus?

Vastus on loo lõpus.

Algklasside puhul on kodulähedus kahtlemata väärtus. Kummastav on aga siis, kui koduläheduse loogika töötab ka kõrghariduse puhul.

Lisaks üliõpilase vaatele – saada oma võimetele ja huvidele vastav parim võimalik haridus − ja ülikooli vaatele – saada parimad ja motiveeritumad üliõpilased − soosib ka ühiskonna vaade kõrghariduses kodust kaugemale vaatamist.

Üks näitaja, mille alusel kõrgkoolidele tegevustoetusi jagatakse, on rahvusvaheline õpiränne. Mida rohkem on üliõpilasi, kes õpingute jooksul välisülikooli lähevad, seda tulusam ülikoolile. Mida rohkem välisüliõpilasi, seda rohkem raha.

Kui isegi Eesti piires ei juleta või pole võimalik minna kaugemasse ja võõramasse ülikoolilinna, mida siis veel välisülikooli minekust unistada! Kui isegi Eestis ei suuda ülikoolid teha ennast piisavalt nähtavaks ja tuttavaks kaugemate maakondade gümnasistidele, mis siis veel välisüliõpilastele tuttavaks saamisest unistada!

Kuni meelepärast eriala saab õppida igas ülikoolis, polegi võib-olla kuigi suur probleem, kui valida neist lähim. Ehkki ülikoolid soovivad vastutusvaldkondi pigem juurde saada, kui neist loobuda, väheneb erialade dubleerimine Eestis vähehaaval. Mida enam see väheneb, seda enam tuleb hakata gümnasistil otsustama, kas eelistada kodulähedust või eriala. Loodetavasti valitakse olude sunnil eriala.

Vastus. Punkti saavad need, kes pakkusid enam-vähem sama numbri mis sadakond aastat tagasi. Koolitee keskmine pikkus kasvas aastatega koolide vähenemisest ja autode rohkusest hoolimata vaid 700 meetrit. Olukorda ilmestab fakt, et kui sadakond aastat tagasi oli neid, kes elasid koolile lähemal kui üks kilomeeter, 25%, siis nüüd on neid 33%.