Õpetajate Leht

Matemaatika e-tasemetööd

6. apr. 2018 Margus Tõnissaar SA Innove hindamisagentuuri juht - 5 kommentaari

Margus Tõnissaar.

Allar Veelmaa tõstatas artiklis „Ood e-masendusele” (vt ÕpL 29.03) järjekordselt mitmeid küsimusi e-testimise kohta. Kuigi neil teemadel on SA Innove juba selgitusi jaganud, kirjeldab autor jätkuvalt probleeme, mis on praeguseks lahendatud või mille puhul on selgitustest valesti aru saadud.

Mis on siis ikkagi tasemetööde mõte ja mille poolest erineb tasemetöö kontrolltööst? Tasemetööd on riiklikud ja nende eesmärk on hinnata riiklikes õppekavades toodud eesmärkide omandamist. Tasemetöö annab tagasisidet nii õpilasele, õpetajale kui ka riigile selle kohta, millised teemad ja pädevused on omandatud hästi ja kus on veel arenguruumi. Loomulikult ei saa 45-minutilise tasemetööga ühe kooliastme kõikide teemade, teadmiste ja oskuste omandamist mõõta, kuid igal aastal on tasemetööde koostajad jälginud, et käsitletud teemad roteeruksid.

Erinevalt tasemetööst mõõdab kontrolltöö aine ühe või ka mitme tervikteema omandamist. Suurema osa kontrolltöid koostab õpetaja oma õpilastele ise, võttes aluseks ainekavas toodud õpitulemused ja -oskused. Kontrolltööde kohta riik tagasisidet ei kogu.

Artiklis palju kriitikat saanud eksamite infosüsteemil (EIS) on kindlasti arenguruumi. Tuleb aga teadvustada, et EIS võimaldab tuhandetel õpilastel sooritada tasemetöö ühel ajal ning pakub tasemetööde kohta mitmekülgset statistikat, võimalusi tulemusi säilitada, analüüsida, anda tagasisidet ning tõlkida ülesandeid eri keelde. Tänu liidestusele Eesti hariduse infosüsteemiga (EHIS) on keskkonnas õpetajale, õpilasele, ülesannete koostajatele, administraatoritele ja sisestajale võimalik automaatselt luua eri rolliga kasutajaprofiilid. Lisaks on kasutajatele ja testidele võimalik rakendada turvalisuse eri tasemeid. Teist selliste võimaluste ja omadustega infosüsteemi meie riigis samaks otstarbeks ei ole.

Arvestades koolide ja õpetajate tagasisidet, arendatakse süsteemi pidevalt. Kõiki soovitusi, mida on peetud mõistlikuks, on arvesse võetud. Nii on lahendatud põhiliseks mureks olnud murru ja reaalarvu küsimus: praegu tunneb EIS ära, et ¼ on sama, mis 0,25. Samuti tunneb süsteem ära mitmete tehete vastuste väärtusi ehk saab aru, et nt 2b + 3 on sama mis 3 + 2b. Mõne soovituse rakendamine võtab aga aega ja nõuab testimiskeskkonna jätkuvat arendamist.

Rääkides nüüdisaegsest e-keskkonnast, siis seda on võimalik luua kas täiesti uue algatusena või olemasolevat arendades. Uue loomine on kahtlemata palju kulukam ja aeganõudvam, aga tulemus ei pruugi tulla parem. Vaadates naaberriikides kasutatavaid lahendusi, annab EIS silmad ette paljudele teistes riikides praegu kasutuses olevatele keskkondadele. EIS-i plussid on suurem paindlikkus, võimalus teha süsteemis muudatusi, parandusi ja arendusi kiiresti, kasutada avatud vastuseid jne. Tundub, et me oleme oma infosüsteemi suhtes palju kriitilisemad kui meie naabrid. 

Eraldi küsimus on, kuhu soovime liikuda ning milliseid programme kaasata infosüsteemi arendamiseks, samuti milliseid tänapäevaseid infotehnoloogilisi lahendusi ja kui laialdaselt on Eesti koolid valmis kasutama matemaatika õppimiseks.

Siinkohal ongi hea võimalus kutsuda kõiki õpetajaid saama osa põnevast ja Eestis esimest korda toimuvast sündmusest „Edujam 2018”. Innove ja Edu­craftor kutsuvad õpetajaid 30. aprillil Viljandi gümnaasiumi, kus toimuvad ideetalgud digivahendite loomiseks ja kasutamiseks klassiruumis. Üritus on kõigile huvilistele tasuta, vajalik on vaid eelnev registreerumine Innove kodulehel või Facebookis.

 


 

Kutsume õpetajaid seminarile „Edujam 2018 ” arendama digitaalsete vahendite kasutamist klassiruumis

Innove ja Educraftor kutsuvad kõiki õpetajaid 30. aprillil kaasa lööma Viljandi gümnaasiumis toimuvatel ideetalgutel – leiame ühiselt lahendused, kuidas digi koolis reaalainetes toimima saada.

Innovaatilise „Edujami” jooksul on osalejatel võimalus töötada meeskondades ja kasutada disainimõtlemist paljastamaks müüdid, mis on seotud digitaalsete vahendite kasutamisega klassiruumis.

Üritus on tasuta ja toimub nii eesti kui ka inglise keeles. Midagi ette valmistada ei ole vaja, tuleb registreerida end Innove kodulehel või Facebookis.

SA Innove


5 kommentaari teemale “Matemaatika e-tasemetööd”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Kolleegid!
    Matemaatika (koolis eriti) on eelkõige MÕTLEMINE ja selle ARENDAMINE. Lisavahendid (ka nn tehnoloogia) on enamasti segavad – teisejärgulised, protsessi hägustavad). MULJE loomiseks ja õpetaja professionaalsuSETUSE varjamiseks (!) sobivad nad loomulikult…

    Veel suurema mulje tekitamiseks tuleb aga minna üle lausa VÕÕRKEELELE. Uurisin algul, millise Eesti kihelkonna murdes on artikli juures olev punane reklaamplakat – ? Sõnal EDUJAMA (eriti pärast edu eemaldamist) on isegi kirjakeeles OMA tähendus… Kui aga jõudsin INNOVE kodulehele registreerimiseks, siis sain aru – see on üks võõramaine värk, mil EESTI kooliga vähe pistmist…

    Küsigem taas – kuhu vadid, mu kallis EESTI KOOL?

    P.S. Tõsisemaid inimesi kutsun lugema AS-testi 5.alatesti alusel tehtud uurimust keskkoolilõpetajate (üld- ja kutsekeskkool) aritmeetilistest oskustest (Koolimatemaatika XV, TRÜ, 1988, lk.20-24) – lähtugem ikka probleemidest! Juba siis olid meie koolis JAMAD…

    • Peep Leppik ütleb:

      P.S.
      Kuna üht noort kolleegi huvitas, mis JAMA selle matemaatikaga juba nõukogude ajal oli, siis vastan… Matemaatika (ja mõtlemise) allakäik
      Eesti koolis algas eriti 1970ndatel, kui kooli toodi mikrokalkulaatorid – MÕTLEMISE (arvutamise) asemele tulid (lihtsad) algoritmid! Seda soovisid just õpetajad ise (psühholoogiaga on kõigil aegadel probleeme!) – nii saame ROHKEM ülesandeid lahendada! Aga see pole ju KOOLI ülesanne, vaid hoopis –
      VAIMSETE protsesside KÄIVITAMINE…

      Kuid oli veel üks probleem, millest kunagi hiljem…

  2. Madis Reivik ütleb:

    Kas vastavale testsüsteemile pääseb ligi ka “mees metsast” ? See annaks võimalusi testimiseks ja “trollimiseks” ning annaks ka vastuse kas süsteem oskab vastuseid analüüsida või lihtsalt võrdleb “alternatiivsete vastuste andmebaasiga”.

    Kui pika ülesande vastuseks on õpilane kirjutanud nt 4a+3b+a siis on üks väike taandamine ära jäänud aga lahenduskäik valdavalt õige. Või 634/2, arv on õige aga taandamata.

    Nii et ärgem tehkem õpilastest lolli vastuserobotit.

    • Allar Veelmaa ütleb:

      Vastuseks Madise küsimusele. See süsteem ei mõista midagi peale kahe stringi võrdlemise. Saab ehk aru, et “a+b” on “a + b”, aga ka pärast seda, kui mõlemad vastusevariandid on arvutisse sisestatud.

      EIS-i projekteerimisel EI OLE arvestatud matemaatikaõppe vajadustega, kirjutagu INNOVE ametnikud mida iganes. Kuidagi peab ju õigustama suurte summade tuulde loopimist.

      Selle testsüsteemi puhul kontrollitakse paljude ülesannete vastuseid ju käsitsi ja nii võtabki “tasemetöö” tulemuste väljaselgitamine nädal aega. Koolis teeb õpetaja selle töö ühe õhtuga ja kõik lapsed saavad töö sooritada. Praegu teeb igast klassist väike osa õpilasi ja siis tehakse selle valimi põhjal järeldused kogu klassi ja kooli kohta. See näitab ka tasemetöö “taset”.

      Üks on selge, selle seltskonnaga ei ole mõtet diskuteerida, sest nad ei taha midagi teada ja ajavad oma joru, et … e-tasemetöö on tulnud selleks, et jääda. Mis sellest, et süsteem on testimiseks kõlbmatu ja matemaatika-alaseid teadmisi sel viisil üldse ei ole mõistlik kontrollida. Seda tuleb pidada matemaatikaõpetuse seisukohalt lausa kuritegelikuks.

  3. Valdar Parve ütleb:

    Nüüd juba vanema põlvkonna filosoofina unistan, et e-õpikeskondade loomise üritus ükskord ometi läbi kukuks. See pole naljaks öeldud.
    Matemaatika, eriti koolimatemaatika mõte on õpetada õpilaste ärksamad pead vaimsest korrast kinni pidama. Ses mõttes on matemaatika õpetamine nagu filosoofia õpetamine – kes selle hea hindega on läbinud see tõenäoliselt suudab elus midagi enamat ära teha kui see, kes ei ole. (Röövkapitalismi ajajärgu kõrvalekalded, mil harimatu äritses end püünele, jätkem siinkohal kõrvale!) Sama üritust on ise aegadel teeninud loogika ja teeninud ladina keele grammatika tuupimine.
    “Tasemetööd on riiklikud ja nende eesmärk on hinnata riiklikes õppekavades toodud eesmärkide omandamist.” “Eesmärk on hinnata” tähendab ei tea kelle eesmärki ei tea kelle poolt hinnata! Hüva, teeme kindlaks, et eesmärk on “riigi eesmärk” ja hindaja on Innove. Mida sellest saab õpilane?
    Kui oleksin praegu õpilane, siis mind huvitaks minu asend paremusreas teiste õpilaste keskis. Samuti ma tahaksin teada mulle huvi pakkuvate kaasõpilaste kohta ses paremusreas. Miks? Sest ma tahan!
    Lapsevanemana tahaksin teada, mis tulemustega on selle õpiteekonna, mida tasemetööd kavatsevad testida, läbinud need, kes mu lapsi õpetavad.
    Vaadates, kuidas praegu valmistatakse ette õpetajaid – kolme kuni kuue aastaga tõustakse kahe kuni nelja aine õpetajaks – tõlgin Innove tegevuse oma keelde. See õpikeskkondade loomine on motiveeritud sellest, et haridusekorralduse (ma ei mõtle sellega koolikorraldust!) korraldavad=juhtivad pead ei saa usaldada õpetaja haridust ning neil on vaja “mõõdikuid”, et saada aru, kas õpetajad teevad väärt tööd või ei ole neil koolis märkimist väärt tulemust.
    Laske sellest Innove keskkonnast esiteks läbi kõik antud aine õpetajad ja ülikoolide õpetajaüliõpilased ning tehke seda kõigiga vähemalt nii sageli kui tehakse autode tehnilist ülevaatust! Õpilaste “katsumise” puhul aga kaalutlege, mida õpilane sellest saab, kui ta saab õpetajatunni asemel masinatunni.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!