Suund on pikaajaline lõimimine

20. apr. 2018 Jonas Nahkor Väätsa põhikooli füüsika- ning töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja, teadushuviringide juhendaja - Kommenteeri artiklit

 

Kui eesel Iiah oma sõprade lemmiktoidud kokku segas, kas see supp oli siis lõiming?

Muidugi mitte – Iiah sai kokku söödamatu plöga. Niisamuti ei saa me öelda, et oleme õppeaineid lõimides alati õnnelikus lõimingumullis. Tihti saab sellest õpilastele ja õpetajatele endilegi vastuvõetamatu segu. Vaid vähestes koolides on lõiming rahuldavalt välja kukkunud. Mida siis teha, et õnnestumisi oleks rohkem? Pakun oma kogemuse põhjalt nelja lahendust, alustades pealiskaudseimast ja lõpetades kõige põhjalikumaga.

Ainetevahelised seosed tavalises klassitunnis

Kõige lihtsam lõiming on see, kui kaks õpetajat suudavad tavalises klassitunnis oma õppeainetes õpitavat kokku viia. Alguse võib selline lõiming saada kahe jutukama õpetaja kohtumisest kohvitoas. Näiteks võivad geograafia- ja ajalooõpetaja näha ilmastiku halvenemise ja näljahäda leviku seoseid ning sealt edasi leida oma õppeainete vahel muidki kokkupuutepunkte. Et lõpuks ka õpilased ISE õppeainete seoseid märkama hakkaksid, selleks peaks õpetajate võrgustik kohvitoas õige tihedalt koos käima ja pidevalt neid seoseid looma. Aeg-ajalt võiksid õpetajad ka kahekesi või kolmekesi koos tunde anda. Kahjuks juhtub niisugust asja ka parima koostöötahte juures harva, ning see pole etteheide, vaid olukorra kajastus.

Autokatse Väätsa põhikooli targa maja projektipäeval. Kui ruum on inimesi täis, siis mis juhtub sisekliimaga?

Projektipäev õpetajate koostöö äratamiseks

Väätsa koolis teeme me kevaditi väikest lõimingupäeva, mis toimub õues. Loosiga saadud partnerõpetajaga tuleb ette valmistada õuetöötuba, mida laste rühmad rotatsiooni käigus läbi teevad. Kas siit midagi ka koolitundi kandub? Kui teha projektipäeva vastu suve, võtavad nii õpilased kui ka õpetajad seda pigem piknikupäevana ja klassitundi sealt midagi olulist ei jõua. See polegi tingimata halb, kui lepime mõttega, et õppimine on sel päeval informaalne.

Koos Kiviõli õpetaja Kristjan Lepaga korraldasime sellise projektipäeva, kus mõlema kooli vanemate klasside õpilased tegid kokku saades katseid. Andsime Kiviõli kooli õpilastele edasi Väätsa energiasäästliku koolimaja kohta õpitut. Sellise lõimingu kasutegur oleks päris suur, kui õpilaste rändluse tõttu ei jääks külaskäigu aeg lühikeseks. Õpilaste uue olukorraga kohanemine ja üksteise juhendamise oskuse lihvimine võtab samuti oma aja.

Koolinädal välilaagris

Parasjagu kavandame Väätsa ja Kiviõli kooli väljasõppe nädalat. Kummastki koolist osaleb üks kolmanda kooliastme klass. Ettevõtmise eesmärk on minna loodusse ning olla laagripaigas terve koolinädal. Seal on kavas õppida kõiki selle nädala õppeaineid laagris olemasolevate vahenditega ja koostöös kohapealsete asjatundjatega. Esimeseks säärase laagri katsetamise paigaks valisime Jõulumäe keskuse Pärnumaal. Lahe plaan, aga kuidas toimub seal lõiming?

Esiteks ei toimu seal ilmselgelt ühtegi ainetundi. Kohalikku keskkonda, olukorda ning ajalist vabadust tuleb kasutada selliselt, et õppimine põhineks kogemustel, mida on seal võimalik lastele pakkuda. Aga kui viia see projekt läbi kooli sisemise kommunikatsioonita, käsitaksid õpetajad laagrit ärasõiduna, mille järel tuleb „päris” õppimine tagantjärele ära teha. Seda ei tohi juhtuda.

Ilmselt ei saa eeldada, et õpetajad laagri tarbeks ise eriprogramme ette valmistaksid. Laager peaks sisaldama õppekäike ja kohtumisi külalistega, kes klassis õpitut rikastaksid. Sedasi olemegi laagri kavandanud. Õpetajatelt tahaks vastu aga seda, et laagri kogemus neil ka klassiruumi kanduks, mitte ei ununeks kui kooliväline vilksatus.

Ei saa jätta mainimata veel üht hariduse hittsõna – „üldpädevused”. Me loome klassiruumis kunstlikult olukordi, mis arendavad üldpädevusi, laagris tekivad sellised olukorrad aga iseenesest: seal pole harjumuspäraseid mugavusi, elatakse võõraste lastega ühes toas, mõeldakse ise välja ühiseid tegevusi.

Pikaajaline ja selgelt fookustatud lõiminguprojekt

Ülim lõimingutegevus on ilmselt see, millesse õpilane ja juhendaja aja jooksul kogu tähelepanuga sisse saavad elada. Kindla eesmärgiga süvitsi tegutsemine võimaldab saavutada kõrgemal tasemel põhjalikkuse. Näiteks Väätsa kooli kosmoseprogrammi pealt näen, kuidas viimase poole aasta jooksul on õppeaineid lõimitud erakordse kvaliteediga Kahjuks on saanud kosmoseprogrammis osaleda vaid piiratud arv õpilasi ning vähe õpetajaid, sest laste silmaringi laiendavad selles programmis meediaga suhtlemine, ettevõtete ja ülikoolide külastamine ning eksperdid väljastpoolt kooli.

Augusti lõpus viib Kiviõli kooli õpetaja Kristjan Lepp läbi STEAM-seminari, mille korraldamisel ka mina kaasa löön. Seminari teemad on LED-tehnoloogiad ja liiklus. LED-valgustite puhul räägime lisaks energiasäästule ka nende mõjust inimese tervisele. Liikluse teemaga haakub füüsika, aga ka inimese tajud, tähelepanu, reaktsioon ning teehoolduse kaudu isegi keemia.

Seminari alguses kogume külalis­esinejate abiga kokku LED-tehnoloogia ja liikluse need teemad, mis ühilduvad riikliku õppekavaga. Seejärel selgitavad õpetajate töörühmad välja, missugused õppeained nende teemade puhul omavahel haakuvad, ning seejärel kavandatakse pikaajalisi ühiseid tegevusi.

Nii võiks tekkida kooliaasta alguseks õpetajate vahel senisest tugevam side. Juba enne õppeaasta alustamist püstitatud ühised kavatsused kanduvad koos õpetajatega klassidesse. Õpetajatel on neid teemasid oma õpilastele huvitavam ja kergem õpetada, sest augustiseminaril on kolleegidega kõik põhjalikult läbi mängitud. Kuna koos valdkonna ekspertidega välja selgitatud õpiteemad on väga elulähedased, võib õpetajate õpetatu jõuda õpilaste kaudu ka kodudesse. Näiteks LED-tehnoloogia tundmine võib juhatada õpilaste perekondi elektrit, keskkonda ja iseennast säästma. Liiklusohutuse tundmisel on veelgi otsesem mõju meie turvalisusele.

 


Lõimingu juhtküsimused

Lõimingulaua taha istudes tekivad alati umbes järgmised küsimused.

  • Kas lõimitakse õpilastele või õpetajatele? See küsimus ei ole nali! Loomulikult on viimaseks sihtrühmaks õpilased, kuid lõiminguprojekte valmistavad ette ikkagi ühiseid arusaamu otsivad ja leidvad õpetajad.
  • Kas õpilase jaoks on tegevus pisteline või süsteemne? Pisku pärast ei tasu tõmmelda. Kui lõiming pikema aja jooksul koolitundides kasutust ei leia, siis libiseb õpilane programmist nagu silk läbi.
  • Kas õpetajat toetatakse ehk kas lõimingut tehakse põhitöö osana või vabast ajast? Tihti tuleb sellele küsimusele vastata kooli juhtkonnal.
  • Kas lõiming on ühe initsiaatori asi või meeskondlik tegevus? Kindlasti meeskondlik. Kui tegevus hakkab koonduma liialt ühe initsiaatori kätte ja teised hakkavad maha jääma, tuleb töökoormused ning lähteülesanded kriitiliselt üle vaadata.

 


STEAM-seminar 2018

22.–24. augustini Kiviõli 1. keskkoolis

  • Tänavu kolmandat korda toimuval lõimitud õppe seminaril töötame välja teemapõhiseid lõiminguprojekte, seome need osalevate õpetajate õppekavadega, aitame mõista aju arengut reaalainete õppimisel ning õpime tundma ja rakendama meeskonnarolle lõiminguprojektide koostamisel.
  • Ootame igast koolist osalema kuni kolme õpetajat. See võimaldab õpetajatel teha koostööd ning rakendada lõiminguprojekte juba algaval õppeaastal. Oodatud on nii reaal- kui ka humanitaaraine õpetajad, sealhulgas kunst ja muusika.
  • Hind 80 eurot osaleja kohta (kolm toidukorda päevas, rongitransport, ööbimine hostelis)
  • Registreerimine hiljemalt 30. mail aadressil Kristjan.Lepp@k1k.ee.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!