Teadusrõõm, mitte -mure

20. apr. 2018 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Sirje Pärismaa.

Neljandat korda toimunud õpilaste teadusfestival on üks minu lemmiküritusi. Esimest korda toimus see Tartus ja suureks teaduspeoks parimas paigas – avaras Eesti Rahva Muuseumis. Melu algas juba liinibussis, pungil täis õpilasi, kes tõttasid koos õpetajatega festivalile uudistama, mida kõike õpilased üle Eesti on uurinud.

Muuseumihoones valitses samasugune elevus, nagu oli olnud sealsamas rahvusvahelisel äriideede võistlusel sTARTUp day. Ajasin juttu mitme õpilasega, kes olid saja parima seas lõppvooru valitud, seisid säravi silmi oma stendi ees ja ootasid nii žürii kui ka külastajate kontaktivõttu. Olin vaimustuses, kui julgelt, selgelt ja arusaadavalt nad oma uurimisteemasid selgitasid. Ei ühtki nohikut!

Päris paljude tööde puhul lõi võhiku pahviks juba ainuüksi pealkiri. Gümnaasiumiastmes oli tõeline tulevärk:

Aju morfoloogiline uuring valgu RIC8A defitsiitsetel käitumishäiretega hiirtel”,

Glüfosaadi analüüsimetoodika arendamine – lihtne massispektromeetriline meetod”,

Hariliku korpsamblikuga (Xanthoria parietina (L.) Th. Fr.) assotsieeruvate fotobiontide mitmekesisus Eestis rDNA ITS järjestuste põhjal”,

Kahe isoamüülatsetaadi sünteesi meetodi, Fischeri esterifikatsiooni ja mikrolaineahju esterifikatsiooni võrdlus läbiviidud reaktsiooni aja, saagise ja puhtuse suhtes, ning ühendi tuvastamine H1NMR spektroskoopia abil”.

Paljud tööd on võrreldavad ülikooli lõputöödega,” tunnustas akadeemik Jaak Järv. Tõepoolest, õpilasteadus sünnibki lisaks koolile ja kodule üha enam ka ülikoolilaboris, teaduskraadiga juhendajate toel.

Kuid põnevaid teemasid, mis lennutasid autori finaali, oli „kergemaidki”. Näiteks uuriti nii Rein Siku kui ka Andrei Hvostovi isikustiili, 16–17-aastaste valmidust valimistel osaleda, etnilist segregatsiooni Tallinna koolinoorte vaba aja ruumikasutuses, õpilaste unehügieeni. Uurimistööna olid valminud nii rahvariided kui ka korteri renoveerimise plaan 1930. aastate stiilis, raamat võitlusest oma haigusega jne.

Uurimistöö juhendamine haukab suure tüki õpetaja ajast, aga oleks kahju, kui tubli töö kehva juhendamise pärast kannatab. Juba teema otsimine võib võtta ilmatu aja. Kuid eestlase põhitunde – mure – asemel rõõmu toob töö kindlasti nii kirjutajale kui ka juhendajale. Keelehuviline võikski järgmisel aastal uurida, mille kõige pärast eestlane muretseb. Taigengi ju meil mure-.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!