Ärme käitume köögitüdrukutena!

11. mai 2018 Peep Leppik teadlasest koolmeister - 8 kommentaari

Peep Leppik.

See Tuglase ütlemine inimese kohta, kes köögitüdrukuna kuulatab peretoa ukse taga ja kuulutab siis ilmale „uudist“, sobib just asjatundmatute inimeste kohta …

Keegi nägi välismaal (!), et õpilased vahetunnis ei jaluta, lösutavad põrandal – miks meie peame Eesti lapsi jalutama panema? Ühes Tartu koolis laoti põrandale lausa madratsid … – et oleks lapsesõbralik kool!

Jalutamine vahetunnis on nõukavärk,“ ütles üks nooruke õpetaja. „Aga miks 1930-ndate Eesti koolis lapsed jalutasid?“ küsisin. Tütreke kohkus ega osanudki vastata. Selgitasin: „Nii said õpilased pärast 45-minutist tundi vähemalt kümme minutit end liigutada.“ Kooli rutiinsed tavad on läbi aegade olnud üsna arukad-kasvatavad. Suur ülekaalulisus (koos tervisehädadega) lastel on ju viimase paarikümne aasta „saavutus“.

Ja anglosaksi avalikes koolides ei antavat kodutöid! Taas üks eelmise sajandi igand meil – tuleks Läänega üht jalga käia! Ehkki Hermann Ebbinghaus selgitas juba 19. sajandi lõpus eksperimentaalselt õpitava püsimällu salvestamise reeglid, saati kognitiivse psühholoogia uuringud 1950–1980-ndatel. Aga neid ei õpitavat nüüd ülikoolideski – jälle „vananenud“ värk.

Maailm on lahti!“ – kaunis loosung, mis on aidanud tuua kasvõi kooli igasugust rämpsu (kui me ise ei ole asjatundjad ega mõtle). Eriti ohtlik on, kui mõne nn uuendusega tulevad välja maailmas „rändavad“ arvamusliidrid (Hollandis on nii, Rootsi koolis pole seda, Ameerikas on erakoolid jne). Võõrast kultuurist välja rebitud ja meile sisse surutud „innovaatiline asi“ on enamasti lõhkuv-hävitav.

Allakirjutanu suudab taolise „innovaatilisuse“ arutust selgitada ja teadusega ümber lükata, aga kes seda kuulab, ei taheta avaldadagi – külakoolmeister ju! Kellele sa räägid, et oled ligi 55 aastat koolis töötanud, enne seda viis aastat kõrgkooli, pärast üheksa aastat koolieksperimenti, neli aastat aspirantuuri ja väitekiri, 25 aastat kõigil nädalavahetustel teaduskirjanduse analüüsi jne. Aga tuleb poliitik, ametnik, tihti lapsevanem või laps-alaealine, kes ütleb: õpetada tuleb hoopis nii!

Lausa õudne hakkab! Ootan, mil hakatakse samamoodi suunama kirurge, insenere või ka keevitajaid. Ehkki nemad ei tee nii keerulist tööd, kui on laste õpetamine koolis.

Äsja ilmus Ilmamaal Endel Tulvingu 500-leheküljeline raamat episoodilisest mälust, mille teadusosa semantika on jõukohane vahest üksikutele tänastele haridusinimestele – nii labaseks-lihtsaks on muudetud kooliga seotu, lapse arendamise-kasvatamise-õpetamise „teooriad“ on jõudnud köögitüdruku kuulujuttude tasemele. Samas on olemas psühholoogia – see pika ajalooga noor [õnneks looduspärane! – P. L.] teadus, kirjutas Tulving just Ebbinghausile vihjates …


8 kommentaari teemale “Ärme käitume köögitüdrukutena!”

  1. Laine ütleb:

    Tõesti, päris kõhe hakkab, kui lugeda kogu seda arulageduste levitamist koolitöö kohta, mis vohab juba vähemalt 10 aastat. Iga köögitüdruk võib saada pedagoogiks või riigimeheks, kui teeb enne aastaid tööd ja ka sündinud intuitiivse võimekusega ning saanud hea kasvatuse kodust alates. Olen alati pidanud kooliõpetajat koolielu võtmeks klassuis, nüüd siis teevad ilma isehakanud selgeltnägijad, ravitsejad ja Igorid koeraga. Õudne muidugi. Miks aga püüavad pedagoogi mängida inimesed, kes selleks moraalselt valmis pole, on hea küsimus.

  2. Hilja ütleb:

    Ebbinghausi 19. sajandi püsimällu salvestamise reeglitest on 21. sajandil vähe abi. Õppimise eesmärk pole enam võimalikult paljude asjade meelde jätmine (sest kõike saab igal hetkel guugeldada), vaid vajalikest asjadest aru saamine, nende uues kontekstis rakendamine ja nende põhjal millegi uue loomine. Lihtsalt 21. sajandil ei ole enam päheõppijatele töökohti, kuna masinad suudavad pähe õppida inimesest tuhandeid kordi paremini. See tõsiasi ongi ju kogu “arusaamatu, lammutava, meile sobimatu jne” haridusuuenduse taga.

  3. Viktor Koop ütleb:

    Tõesti, päheõppimine ei aita. Ometi on meeldejätmine nii tähtis-kasvõi inglise või saksa keele põhivormid, korrutustabel või nimed kaardil. Kuigi guugeldada võib kõike, on tähtis, et peas oleks oma guugel: PEAGUUGEL. Nähtavasti on olemas kriitiline mass, millest allapoole jäädes ei aita ka guugeldamine. Et üldistada või analüüsida peab peakeses olema palju teadmisi üheaegselt. Nagu võõrast keelt kõneldes peavad olema hääldusvilumised, grammatika alused ja põhisõnavara. Muidu läheb tõlki vaja.

  4. Hilja ütleb:

    20. sajandi “traditsiooniliselt hea” Eesti kool tootis lendude kaupa inimesi, kes oskasid teha tunnikontrolle võõrkeele grammatika vormide peale, aga olid absoluutselt võimetud selles keeles suhtlema.

  5. Laine ütleb:

    20. sajand on pikk aeg, iseseisva Eesti ajal olid uksed välismaale valla ja osatigi ka praktiliselt mitut keelt. Raudne eesriie pidas kinni ja praktilist keelteoskust oli raske saada. Vaid need vähesed, tollane eliit ja parteiülikud ning veel edukad üliõpilased said seda eelist maitsta. Ei saa vist nii lihtsalt võrreldamatuid olusid võrrelda.

  6. Viktor Koop ütleb:

    Just sellepärast olidki võimetud suhtlema , et valitses ühekülgne keeleõppe käsitlus ,mis oli tingitud pigem ühiskondlikust korrast . Inimene peaks mõtelda suutma ka ilma masinate abita . Guugeldamine on
    vaid legaliseeritud spikerdamine .

  7. Tiit ütleb:

    Võib-olla see ongi üks meie hariduselu suurtest ja valusatest tõdedest, mida kõrged “kooliuutjad” rahvale peale suruvad – “Guugeldamine on
    vaid legaliseeritud spikerdamine”?

Leave a Reply to Dimonwib

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!