Eesti Haridusteaduste Ajakirja kümme numbrit
Pärast Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) esmanumbri ilmumist esitas Mati Heidmets Õpetajate Lehe artiklis kaks igihaljast küsimust: kes kirjutab ja kes loeb? Viis aastat hiljem saab kinnitada, et ajakirjal on kindel koht Eesti haridusteadustes, sotsiaalvaldkonna autorite huvi avaldada eestikeelseid artikleid on aasta-aastalt kasvanud ning autorite ring märkimisväärselt laienenud.
Eestikeelse haritlaskonna ja rahvuskeelse teaduse tähtsusest omakeelse Eesti riigi püsimisel räägitakse ja kirjutatakse palju. Räägitakse ka sellest, et just emakeelne haridus on see, mis riiki kasvatab, ning tuntakse muret, mis juhtub siis, kui haridus ei ole enam emakeelne ja meil ei ole seega omakeelset haritud põlvkonda, kes elu edasi viib. Selle taustal on paslik heita pilk Eesti Haridusteaduste Ajakirja käekäigule. Seda teha tasub ka põhjusel, et ajakiri avaldas äsja oma kümnenda numbri ning tähistab 21. mail Tartus oma juubelinumbri ilmumist väärika rahvusvahelise teadusseminariga.
2013. aasta sügisest ilmuv Eesti Haridusteaduste Ajakiri on omas, haridusteaduste valdkonnas tähelepanuväärne väljaanne. See on esimene ja ainus eelretsenseeritav ja rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga ajakiri, kus avaldatakse eestikeelseid teaduspõhiseid uurimusi ning kaastöid kasvatusteadustest, haridusest ja õpetajakoolitusest. Ajakirja eesmärk on tagada eestikeelse haridusteaduse elujõud, arendada eestikeelset kasvatus- ja haridusteaduste terminoloogiat ning toetada rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti pedagoogikateadlaste järelkasvu. Seda enam, et mõned kolleegid arvavad, et eesti keeles on raskem kirjutada kui inglise keeles, sest osale erialamõistetele on keeruline eestikeelseid vasteid leida või tuleb need sootuks endal luua.
Rahvusvaheline kolleegium
Ajakirjal on paarikümneliikmeline toimetuskolleegium, kuhu kuulub tunnustatud haridus- ja teisi sotsiaalteadlasi maailma eri ülikoolidest ja teadusasutustest. Tunnustust väärib, et enamik toimetuskolleegiumi liikmetest on valmis toimetama vähemalt üht eri- või vabanumbrit. Toimetajate hulgas on teadlasi Tartu ülikoolist (nt Äli Leijen ja Merle Taimalu, Miia Rannikmäe ja Margus Pedaste), Tallinna ülikoolist (nt Aino Ugaste ja Tiia Õun, Eve Kikas ja Aaro Toomela) ning välisülikoolidest (nt Kara Brown ja Doyle Stevick Lõuna-Carolina ülikoolist ning Erika Löfström Helsingi ülikoolist). Eesti Haridusteaduste Ajakirja kümnes numbris on avaldatud kokku 130 kirjutist, nende hulgas Eestis ja välismaal korraldatud empiirilised uurimused ja teoreetilised ülevaateartiklid haridusega seotud valdkondadest ning uusima teaduskirjanduse tutvustused.
Pärast ajakirja esmanumbri ilmumist esitas Mati Heidmets Õpetajate Lehe teemakohases artiklis kaks igihaljast küsimust: kes kirjutab ja kes loeb? Viis aastat hiljem saab kinnitada, et Eesti Haridusteaduste Ajakirjal on kindel koht Eesti haridusteadustes, sotsiaalvaldkonna autorite huvi avaldada eestikeelseid artikleid on aasta-aastalt kasvanud ning autorite ring märkimisväärselt laienenud.
Lisaks on EHA artiklid saanud mitme doktoritöö osaks. Märgilise tähendusega on seegi, et maailmas väga kõrgelt tunnustatud teadlased, nagu Yrjö Engeström, Jaan Valsiner, Andy Hargreaves, Alma Harris, Peter K. Smith, Lars R. Bergman, Joseph Krajcik, on panustanud meelsasti Eesti haridusteaduste arengusse. Valdkonna tippteadlased on loovutanud ajakirjale oma originaalartiklid ja nõustunud nende tõlkimisega eksootilisse eesti keelde.
Eesti empiiriliste uurimuste põhjal kirjutatud artiklite kõrge taseme eest kannavad hoolt nõudlikud toimetajad ja ranged retsensendid. Ajakirja retsensentide andmebaasi on kantud neli tosinat eesti keelt mõistvat välisretsensenti, sealhulgas Austraaliast, USA-st, Kanadast, Suurbritanniast, Iirimaalt, Hollandist, Norrast, Rootsist, Soomest, Taanist, Venemaalt, ning ligi 70 Eesti retsensenti. Käsikirjade hindajaid valitakse hoolikalt, jälgides, et retsensendil oleks doktorikraad, ta oleks avaldanud kõrgel tasemel teadusartikleid (klassifikatsioon 1.1 Eesti teadusinfosüsteemi järgi) ning valdaks retsenseeritava käsikirja teemat. Lisaks peab retsensent olema teaduslikult aktiivne haridus- või sellega piirnevas valdkonnas. Niisama tähtis on, et retsensent valdaks eesti teaduskeelt, mis võimaldab tal hinnata eestikeelse käsikirja taset.
Palju tagasilükkamisi
Toimetajate ja retsensentide nõudlikkus tagab eesti keeles avaldatud artiklite kõrge taseme. Ajakirjale esitatud käsikirjade tagasilükkamise protsent on kasvanud kolme viimase aastaga 1,6 korda, ulatudes 70-ni. Pilk kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi võidutöödele kinnitab, et eestikeelsete artiklite tase on viimastel aastatel märgatavalt paranenud. Samuti osutab suur tagasilükkamise protsent vajadusele toetada eesti keeles teadustekstide kirjutamist riigi tasandil.
Laiema rahvusvahelise ja valdkonnaülese leviku saavutamiseks avaldatakse eestikeelsed artiklid koos pikkade ingliskeelsete kokkuvõtetega (5–6 lk). See on üks lahendus probleemile, et eestikeelsel teadustekstil on tunduvalt vähem võimalikke lugejaid ja viitajaid kui ingliskeelsel artiklil. Võimalikule viidatavusele aitab kaasa seegi, et ajakiri ilmub avatud juurdepääsuga platvormil, kajastub Google Scholaris ning on indekseeritud mitmes teaduskirjanduse andmebaasis.
Kokkuvõtteks, kui me teeme tipptasemel teadustööd, uurides Eesti last ja Eesti õpetajat Eesti koolis, ning avaldame sellekohaseid uurimusi ingliskeelsetes tipptasemel ajakirjades, siis suure tõenäosusega Eesti õpetaja ja haridustöötaja neid artikleid ei loe. Eesti Haridusteaduste Ajakiri pakub võimaluse lugeda eesti keeles nii Eestis korraldatud kui ka rahvusvahelisel areenil laialt tuntud ja tunnustatud teadlaste töid. Eestikeelne haridusteadus on väga oluline nii tegevõpetajale, haridustöötajale kui ka õpetajakoolituse üliõpilasele.
Ajakirja leiab aadressilt http://eha.ut.ee/, kõik Õpetajate Lehe lugejad on oodatud ajakirja uudistama.