Haridusuudiseid välismaalt

Hilinemise eest piitsa

Nigeerias, Lagosest 145 km kaugusel karistas koolidirektor kooli hilinenud teismelisi barbaarselt: noored viidi maantee äärde, seoti risti külge kinni ja hakati neid hobusepiitsaga peksma. Piltide järgi karistati vähemalt ühte poissi ja tüdrukut, vahendab BBC. Julma kohtlemist näinud politseinik sekkus ja käskis direktoril lapsed vabaks lasta. Seaduse täitmise asemel ootas ka teda hobusepiits, samuti politseiniku kaaslast. Saabunud abijõud arreteerisid kolm kahtlusalust, kaasa arvatud Ayetoro kooli direktori.

Rahapuudus ajab õpetajad tänavale

USA-s hakkasid streikima ka Põhja-Carolina õpetajad – seega on levinud õpetajate streik kuuendasse osariiki. 20 000 õpetajat koos toetajatega läksid õpetamise asemel tänavatele, mis tähendas, et üle miljoni õpilase said koolist vaba päeva. Soovitakse riigikoolide rahastuse suurendamist ja kõrgemaid palku, vahendab The Guardian. Viimase kümne aasta jooksul on osariigis õpetajate palgad vähenenud 9,4% ja riigikoolide rahastus 8%. Üks osaleja tunnistas, et töötab nädalavahetusel ettekandjana, et ta saaks osta õpetamiseks vajalikke vahendeid.

„Tule ja proovi ära võtta“

Kaitlin Bennett lõpetas Ohios Kenti ülikooli bioloogia teaduskonna. Tähelepanu pälvis ta aga seetõttu, et kandis järgmisel päeval üliõpilaskülas AR-10 püssi ja poseeris nii Twitteri piltidel hoides käes lõpumütsi kirjaga „Tule ja proovi ära võtta“. Pildid algatasid debati isikuvabaduse, üliõpilaste protestide ja valgete privileegide teemal. Enda sõnul protesteeris ta reegli vastu, mis lubab külalistel ülikooli territooriumil relvi kanda, personalil ja üliõpilastel mitte, vahendab BBC.

Paistab, et ahistamine ei lõpe

Walesi üliõpilaste liidu sõnul peaks igal üliõpilasel olema võimalus teatada ahistamise või vägivalla juhtumitest. Cardiffi ülikool võttis kasutusele online-süsteemi, mille abil on alates eelmise aasta oktoobrist saabunud 101 teadet vastavate juhtumite kohta. Kõige rohkem esineb suhtevägivalda, aga registreeriti ka üle 30 vägistamise. Liidu sõnul teeb olukord kogu riigi üliõpilaskülades muret, vahendab BBC. Hinnanguliselt kogeb ahistamist 2/3 naistest ja seksuaalvägivalda iga seitsmes mees.

London on parim tudengilinn

Üliõpilaste seas korraldatud küsitluse tulemusena selgusid õppimiseks parimad linnad. 67 000 vastanut hindasid näiteks mainekate ülikoolide arvu, üliõpilassõbralikku keskkonda ja taskukohasust. Esikoha saavutas London, järgnesid Tokyo, Melbourne, Montreal ja Pariis, vahendab BBC. Londoni eelisteks peetakse mainekaid ülikoole, rikkalikku kultuurielu, häid töövõimalusi ja rahvusvahelisust. Taskukohasuse kategoorias läks Londonil halvasti, elukalliduselt on üliõpilasele sobivaim linn Budapest.

Õpetaja vahetagu mähkmeid

Inglismaa koolidele teevad muret lapsevanemad, kes saadavad oma lapsed mähkmetes algkooli (Eesti mõistes lasteaeda). Näiteks alustas hiljuti haridusteed nelja ja poole aastane tüdruk, kes ei oska potil käia, ja ta pole erand. Tihti on põhjuseks vanemate laiskus, kes soovivad elada nii, et ei peaks midagi ise tegema. Neile korraldatakse õpiprogramme, kuidas lapse eest hoolitseda, aga suur osa neist ei lähe sinna kohalegi. Mähkmete vahetamine on õpetajatöös uus nähtus, vahendab BBC.

Kuidas saada õnnelikuks?

Kuidas parandada õpilaste vaimset tervist? Tes.com veebilehel on välja toodud võimalikud abinõud. Esiteks tuleb kõige rohkem tegeleda ennetusega, varakult sekkuda ja keskenduda psüühikahäirete algpõhjustele. Teiseks mõelge, kuidas mõjutavad eksamid ja õppekava muutused laste vaimset tervist. Kolmandaks tegelege ebasoodsas olukorras elavatega, nende hulka kuuluvad näiteks tõrjutud, seadusega pahuksis olijad ning vaesed. Lisaks uurige hetkeolukorda koolides ja võimalusel suurendage valdkonna rahastust.

Miil päevas teeb tervisele head

Laste tervis paraneb Daily Mile’iga, vahendab tes.com. Nii kutsutakse kava, mille kohaselt õhutavad koolitöötajad last lisaks kehalise kasvatuse tunnile iga päev vahetundide ajal vähemalt ühe miili liikuma. Stirlingi ülikooli uurimuses 4–12-aastaste laste hulgas jõuti järeldusele, et kui kõndida või tegeleda muu füüsilise tegevusega vahetunnis 15 minutit, parandab see vormi, kehakoostist ja aktiivsust. Kava sai alguse Šotimaalt, hinnanguliselt on sama ideed hakanud kasutama 3600 kooli 30 riigist.

Koolinädal 4,5 päeva pikkuseks

Ashby Fieldsi algkool Inglismaal kavandab nelja ja poole päevast koolinädalat, et vaba reede pärastlõuna ennetaks õpetajate läbipõlemist, vahendab The Guardian. Hinnanguliselt töötab mõni õpetaja 60 tundi nädalas. Praegu käivad läbirääkimised vanematega ja visiooni kohaselt alustataks lühema koolinädalaga septembrist. Õppetundide arv oleks endiselt kooskõlas riiklike numbritega ja nendele, kelle vanemad ei saa kell 13.15 lastele järele tulla, pakutakse pikapäevarühma sarnast lastehoiuteenust.

Noori meelitatakse õpetajaks õppima juba lausa rahaga

Bathi Spa ülikool Inglismaal meelitab õpetajaks õppima. Oktoobris antakse igale õpetajakoolituses osalejale 500 naela suurune stipendium tänuks õpetajaameti valimise eest. Stipendiumi makstakse sel aastal esmakordselt ja selle tingis üha vähenev õpetajaks õppijate arv. Keskmiselt osaleb igal aastal Bathi õpetajakoolitusel 700 õppurit, vahendab tes.com. Sel aastal on kandidaatide arv vähenenud keskmiselt 19%, kusjuures ajalooõpetajaks soovib õppida koguni 31% vähem inimesi kui eelmisel aastal.

Erivajadusega lapse ema kiidab Kanada kooli

Erivajadusega 11-aastane Finnan läks kolmeks kuuks Kanadasse õppima. Tal läks aga sealses koolis nii hästi, et sakslasest ema otsustas pojaga Kanadasse kolida. Kolmest kuust sai aasta ja ema kiidab Kanada haridussüsteemi, vahendab Der Spiegel. Ema sõnul aktsepteeritakse poega Torontos sellisena, nagu ta on. Saksamaal tundus, et ta oli teistele klassis ainult koormaks, sest ta vajas kõigeks rohkem aega. Lapsega tegelevad uues klassis õpetaja ja abiõpetaja, kes vajadusel õpilase teise ruumi viib.

Kogunud ÕIE TÄHTLA