Õpetajate Leht

Kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi tulemused 2018

25. mai 2018 Katrin Poom-Valickis riikliku hindamiskomisjoni esinaine - 1 Kommentaar

Katrin Poom-Valickis.

Tööde tase on muutunud aastatega aina ühtlasemaks, aga temaatika ja metodoloogiline mitmekesisus võiks olla senisest suurem. Kuna kirjutamise kvaliteet on aina ühtlasem, saab üha enam eristavaks just uudsuse ning rakenduslikkuse aspekt.

Eesti teadusagentuur korraldas koostöös HTM-i ja EAPS-iga järjekorras 27. kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi. Konkursi eesmärk on väärtustada kasvatusteaduslikku uurimistööd, õhutada tulemuste publitseerimist ja avaldada tunnustust kasvatusteaduslike uurimistööde tegijaile.

Riiklikule konkursile esitati 2018. aastal kokku 43 tööd ehk üheksa tööd enam kui 2017. aastal. Neist 12 eestikeelset ja 10 võõrkeelset teadustööd, 17 magistritööd ning neli populaarteaduslikku tööd.

Tasub märkida, et eestikeelsed artiklid, õppevara, pedagoogiline aimekirjandus ning doktoritööd konkureerivad üle aasta. Sel aastal oli eestikeelsete artiklite ning populaarteaduslike tööde esitamise aasta ning doktoritööd ja õppevara alased tööd ootavad oma korda järgmise aasta konkursil.

Preemiad jäid välja andmata populaarteaduslike tööde kategoorias, kuhu esitati vaid neli tööd ning komisjoni hinnangul ei eristunud tööde kvaliteet sellisel määral, et mõnda tööd premeerida. Selle asemel otsustati välja anda täiendav esimene preemia võõrkeeles publitseeritud teadustööde kategoorias ja täiendav teine preemia magistritööde kategoorias, kus võrdselt kõrgel tasemel töid oli mitmeid.

Ilmselt tasub edaspidi kaaluda populaarteaduslike ja didaktilis-rakenduslike tööde kategooria ühendamist ning eraldi kategooria loomist õpikutele, sh digiõppevarale.

Eestikeelsed tööd

Eesti keeles publitseeritud teadustööde ja artiklite kategoorias pälvis esimese preemia artikkel „Õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tasemete muutus gümnaasiumiõpingute jooksul“, mille autorid on Miia Rannikmäe (Tartu ülikool), Regina Soobard (Tartu ülikool), Priit Reiska (Tallinna ülikool), Arne Rannikmäe (sisekaitseakadeemia) ja Jack Holbrook (Tartu ülikool). Uuring kirjeldab õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse kujunemise protsessi dünaamikat gümnaasiumi jooksul ning paraku tõdevad autorid, et õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tase tõuseb gümnaasiumi jooksul väga vähe.

Kuigi aineteadmisi lisandub, siis näiteks ei suurene oluliselt ainealaste teadmiste sidumise oskus uutes situatsioonides, samuti ilmnes, et õpilaste arusaamad teaduse olemusest on pigem limiteeritud deklaratiivsete väidetega.

Teise preemia pälvinud töö autorid on Meidi Sirk, Meril Ümarik, Krista Loogma ja Katrin Niglas Tallinna ülikoolist ning töö teema on „Koostöö kutseõpetaja professionaalsust määrava tegurina“. Uurimuse tulemused näitavad, et mida laiaulatuslikumat koostööd kutseõpetajad teevad, seda enam on nad rahul oma töö ja selle tulemustega ning ühtlasi kindlamad ametivalikus. Seega tuleb nii kutseõpetajate koolitamisel kui ka kutseõppeasutuste organisatsioonikultuuri arendamisel pöörata senisest enam tähelepanu kutseõpetajate efektiivsele koostööle.

Võõrkeelsed tööd

Võõrkeeles publitseeritud teadustööde ja artiklite edetabelit on komisjonil olnud läbi aastate keerukas koostada, sest artiklite kvaliteedi tagab juba rahvusvaheliste teadusajakirjade eelretsenseerimise kadalipp. Antud kategoorias otsustati anda välja kaks esimest ja üks teine preemia. Esimese preemia vääriliseks hinnati ajakirjas Teaching and Teacher Education ilmunud Krista Uibu (Tartu ülikool), Age Salo (Tartu ülikool), Aino Ugaste (Tallinna ülikool) ja Helena Rasku-Puttoneni (Jyväskylä ülikool) ühisartikkel „Beliefs about teaching held by student teachers and school-based teacher educators“, mis keskendub üliõpilaste ja õpetajate õpetamisalastele uskumustele.

Uuringu tulemused juhivad tähelepanu parendamist nõudvatele kitsaskohtadele õpetajakoolituses, nt tulevaste õpetajate valmisolekus toetada õpilaste sotsiaalset arengut ning kasutada intra- ja interpersonaalsete protsesside kujunemisele kaasa aitavaid õpetamistegevusi.

Esimene preemia läks ka Tallinna ülikooli autoritele Kätlin Peetsile ja Eve Kikasele, kelle artikkel „Teachers’ promotion or inhibition of children’s aggression depends on peer-group characteristics“ avaldati ajakirjas Journal of Clinical Child & Adolescent Psychology. Uuringu eesmärk oli selgitada välja, millist mõju võib õpetaja õpetamisviis avaldada agressiivsuse arengule sõltuvalt sellest, kuivõrd normatiivne on klassis agressiivsus või kiusamine. Töö peamine sõnum on, et selle asemel, et otsida seda ühte ja kõige paremat õpetamistegevust, mida õpetajad peaksid igas klassis rakendama, tuleks olla teadlik sellest, et teatud klassides võib konkreetne õpetajategevus avaldada positiivset mõju ning teistes klassides võib sama tegevus mitte mõju avaldada või mõjutada laste arengut hoopis negatiivselt.

Teise preemia vääriliseks hindas komisjon Tartu ülikooli autorite Mirjam Burgeti, Emanuele Bardone’i ja Margus Pedaste kirjandusülevaate artikli vastutustundliku teaduse ja innovatsiooni definitsioonidest ja kontseptuaalsetest dimensioonidest „Definitions and Conceptual Dimensions of Responsible Research and Innovation: A Literature Review“, mis ilmus ajakirjas Science and Engineering Ethics. Artiklil on oluline roll vastutustundliku teaduse ja innovatsiooni (ingl Responsible Research and Innovation) kontseptuaalse raamistiku formuleerimisel ja täpsustamisel, millele saavad eri valdkonna teadlased toetuda ning mis on aluseks mitmetele Euroopa Komisjoni Horizon 2020 teadus- ja arendusprojektidele.

Magistritööd

Magistritööde kategoorias, kuhu esitati kokku 17 tööd, läks esimene preemia Tallinna ülikooli Tiina Treiboldi tööle „Õpimärkide rakendamine kujundaval hindamisel üldhariduskoolis“, töö juhendaja on Hans Põldoja. Magistritöö pakub üldhariduskoolile välja digihindamise võimaluse, kasutades õpimärke ühe võimalusena kujundava hindamise raames. Õpimärkide ühendamine õpianalüütikaga annab nii õpetajale kui ka õpimärgi omanikule väärtuslikku tagasisidet õppimise ja õpetamise kvaliteedi kohta.

Kuna ka magistritööde kategoorias oli tase väga ühtlane ja võrdseid töid mitu, anti selles kategoorias välja kaks teist preeimat. Mõlemad läksid Tartu ülikooli lõpetajatele. Kuigi Sandra Fomotškini töö „„Noored kooli“ programmi vilistlaste karjäärivalikud ja nende valikute motiivid“ keskendub eelkõige „Noored kooli“ programmis osalenute karjäärivalikutele pärast kaheaastase programmi lõppu, aitab uurimus mõista tegureid, mille kaudu saab mõjutada õpetajaameti valinuid pikaks ajaks haridusvaldkonda jääma ning võib olla abiks toimiva algajate õpetajate tugisüsteemi kujundamisel.

Tartu ülikooli vilistlase Katri Küti magistritöö „Juhtide arendamise toetamine ühe kõrgkooli juhtimise õppekava esmakursuslaste näitel“ analüüsib eri osapoolte kogemusi tulevaste juhtide arengu toetamisel militaarorganisatsioonis. Töö fookuses olnud arenguplaani koostamise meetod on heaks vahendiks oma arenguvajaduse analüüsimisel ja arendustegevuste planeerimisel ka edasises teenistuses ning toetab formaalse haridusega saadud teadmiste-oskuste-hoiakute kinnistamist ja annab võimaluse õpitut mõtestada.

Hindamiskomisjoni soovitus tulevastele magistrantidele on endine – rohkem ökonoomsust (loe: vähem lohisevaid lehekülgi ja kordusi), sest töö pikkus ei näita selle kvaliteeti. Vähem refereerimist ja rohkem omapoolset tõlgendust ja sünteesi ning kasuks tuleks selgem pedagoogilis-metoodiline väljund.

Kokkuvõttes võib öelda, et hindamiskomisjoni töö muutub üha keerukamaks, sest tööde tase on muutunud aina ühtlasemaks. Eestikeelsete teadustööde puhul on selles olulist rolli mänginud Eesti Haridusteaduste Ajakiri, EHA, milles avaldamine nõuab konkureerimist teiste autoritega ning seeläbi ka enam pingutama eestikeelsete teadustekstide loomisel. Kuigi sel aastal oli võidutööde hulgas erinevaid lähenemisi kirjanduse ülevaatest juhtumisuuringu ja digiteemadeni, võiks tööde temaatika ja metodoloogiline mitmekesisus olla senisest suurem. Seega ootab komisjon tavapäraste teemade ja lähenemiste kõrval enam uusi ideid ning lähenemisi ning seda nii teemade kui ka uurimismetoodika poolest. Kuna kirjutamise kvaliteet on aina ühtlasem, saab eristavaks just uudsuse, innovaatilisuse ning rakenduslikkuse aspekt ning seda võiks olla senisest veelgi enam.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi tulemused 2018”

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!