Õpetajate Leht

Kool otsib direktorit

25. mai 2018 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Riigigümnaasiumide direktorid on kõvad laulumehed. Tartu Tamme gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson, Jõgeva gümnaasiumi direktor Priit Põdra, Põlva gümnaasiumi direktor Alo Savi ja Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits üles astumas Kagu-Eesti riigigümnaasiumide ballil. Fotod: Kristina Masen (KROHV stuudio)

 

Hiljuti üllatas avalikkust teade, et kauaaegne Tallinna prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi läheb pensionile ja koolile otsitakse uut juhti. Juhigeeniga inimestel on soodus aeg end proovile panna – direktoreid vajatakse paarikümnes koolis üle Eesti.

Kellest saab Lauri Leesi mantlipärija ja kui palju oli tema kohale kandidaate, pole veel teada. Avalduste esitamise tähtaeg oli eile, 24. mail. Kas komisjoni töö muudab raskemaks fakt, et juhti otsitakse mainekale koolile?

Komisjon lähtub oma töös iga kooli puhul kehtestatud korrast,“ vastas Tallinna haridusameti personali- ja dokumendihalduse osakonna juhataja Tiina Mõrd. Koolidirektorile on kehtestatud kvalifikatsiooninõuded ning kandideerimise eeldus on juhtimiskompetentsus.

Lisaks kvalifikatsiooninõuetele eeldame motiveeritust ja selget visiooni asutuse juhtimisest ja arendamisest, hariduse valdkonna väga head tundmist, head koostööoskust. Kindlasti peab hea koolijuht väärtustama iga õpilase arengu toetamist,“ lisas Mõrd. Viimastel aastatel on direktorikandidaate olnud 6–7, nii nooremaid kui ka vanemaid.

Eriti palju on direktorid ametist lahkunud sel kevadel Harjumaal, kus uusi juhte ootab lausa kuus kooli.

Kiili gümnaasiumi 14 aastat juhtinud Mihkel Rebane siirdus aprillist tööle haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhatajaks. Tema asemele kandideeris üksteist inimest.

Arvestades olukorda, et on nii palju vakantseid direktorikohti, ei saa konkurentsi vähesuse üle kurta,“ lausus Kiili vallavanem Aimur Liiva. „Aga muidugi oleks tore, kui avaldusi oleks tulnud rohkem.“

Palju oli noori kandidaate, aga ka viiekümne ümber inimesi. Kõigil on seos kooliga, kandideerib ka juba kogemustega juhte. Liiva arvates peaks direktor minema hariduselu uuenduste ja arengutega kaasa, oskama tegelda personalipoliitika ja eelarvega. Ta ei tohiks olla padukonservatiiv ega kivinenud vaadetega inimene, kes elab maailmas, mis oli 50 aastat tagasi. Ei pea olema ilmtingimata noor, kuid ajaga tuleb kaasas käia.

Igat masti juhte

Kuna meil vallas on üks suur kool ja lapsi 800 ringis, tuleb riigi antavast rahast korralik palk nii õpetajaile kui ka juhtidele ja vald on natuke direktorile ka juurde maksnud,“ rääkis Liiva. „Kuigi suudame pakkuda päris head palka, tippjuhte eraettevõttest siiski ära ei meelita.“

Vestlusele valiti välja viis inimest, lõpphääletus on salajane. Vallavanem loodab, et varsti saab konkursile joone alla tõmmata.

Kui peaks tõesti juhtuma, et on vaja uus konkurss välja kuulutada, siis veel jõuab. Loodame siiski, et saame direktori juba nüüd valitud. Eesmärk on augustist uus juht tööle võtta,“ ütles Liiva.

Ootamatult jäi juhita ka Viimsi kool, kuhu eelmise aasta sügisel oli tulnud direktoriks Ene Koitla. Koolijuhi kohuseid täidab keemiaõpetaja Peeter Sipelgas. Viimsi vallavalitsuse korraldatud konkursile laekus kogunisti 16 avaldust, vestlusvooru kutsuti viis kandidaati. Valla kommunikatsioonijuhi Elis Tootsmani teatel on kandidaatide seas väga mitmekesise hariduskogemusega spetsialiste ning eelduste kohaselt jõuab komisjon otsusele juuni alguses.

Veelgi suurem direktoriks ihkajate avalduste vool tabas Tartu lähistel paiknevat Luunja valda. 367 õpilasega Luunja keskkooli direktori konkursile laekus 22 avaldust.

Nagu märkis valla haridusnõunik Kadi Saarso, oli konkurents väga suur ja kvalifikatsiooninõuetele vastas 15 kandidaati. Tööportaali kaudu saabus avaldusi igat masti juhtidelt, ka neilt, kes keeranud traktori- või kombainirooli.

Oma kooli õpetajaid ei kandideerinud, küll aga teiste maakondade endisi koolijuhte. Kõige noorem konkureerija oli ülikooli magistriõppe lõpetaja, skaala teine ots lähenes pensionieale.

Tööleping uue juhiga on juba sõlmitud, valituks osutus mitme asutuse juhtimise kogemusega Toomas Liivamägi.

Oleme lootusrikkad,“ sõnas Saarso. „Meil oli lühikese aja jooksul juba teine koolijuhi konkurss, seekord olid kandidaadid märksa tugevamad ja valikut teha keerulisem.“

Ka teise Tartumaa kooli, Kuuste kooli direktori kohale laekus 12 avaldust, vestlusele kutsuti kuus inimest. Kambja valla haridusnõuniku Maia Uibo sõnul on välja valitud kandidaadiga käimas läbirääkimised.

Paide linnavalitsus on välja valinud direktori koolivõrgu ümberkorraldamise käigus tekkinud Hillar Hanssoo põhikoolile. Valituks osutus oma õpetaja Kersti Kivisoo. Abilinnapea Anneli Tumanski sõnul laekus konkursile viis avaldust. Kuna järgmisel õppeaastal asub kool asenduspinnal ja uut koolihoonet ehitatakse, võib hinnata kandidaatide arvu piisavaks.

Üks juht kahele koolile

Mustvee vallavalitsus otsis kahele koolile – Peipsi gümnaasiumile ja Mustvee koolile – ühist direktorit. Viie vestlusele kutsutu seas on nii kooli- kui ka omavalitsusjuhte.

Kui nende isikuomadused kokku panna, saaks ideaalse koolijuhi,“ muheles Mustvee valla haridus- ja noorsootöönõunik Raivo Vadi. Ühele inimesele on tööleasumiseks ettepanek juba tehtud, varsti öeldakse tema nimi välja.

Meie jaoks on oluline rahulikult liita kaks kogukonda, mitu aastat on vaidlus käinud,“ selgitas Vadi. „Tahame korrastada koolivõrku. Ühtlustame koolikultuurid, üldse suhtumise, see on praegu erinev. Liigume sammhaaval edasi. Kõik kandidaadid olid väljastpoolt, muutusi on lihtsam teha, kui pole eelarvamusi.“

Tühjade pihkudega jäi konkursi järel aga Kihnu vallavalitsus, Kihnu kooli direktoriks soovis saada üks inimene, kes paraku ei vastanud nõuetele. Nii tulebki uuesti konkurss välja kuulutada.

Ootame elujaatavat inimest, kes on valmis mugavustsoonist välja tulema,“ lausus vallavanem Ingvar Saare. „Meie kooli juht pole klassikaline direktor, vaid tema koordineerida on kogukonna haridus- ja noorsootöö. Koolijuht peab meil oskama leida paindlikke lahendusi, mis oleks ka jätkusuutlikud.“

Näiteks on tööõpetuse seltsiga kokkulepe, et nad käivad korra kuus Kihnus andmas tööõpetuse tunde. Direktor ei pea end üksiku hundina tundma, vallavalitsus on koolile igati toeks.

Kihnuga on veider lugu: siia tullakse raske südamega, aga ära ei lähe keegi kerge südamega,“ sõnas Saare. „Me ei eeldagi, et uus direktor jääks eluks ajaks siia, ta võiks võtta direktoriametit näiteks kolmeaastase projektina. Palganumbrit me seekord enam kuulutusse ei pane, see on läbirääkimiste küsimus. Ja eluruumi anname ka.“

 


Ootused riigikooli direktorile on suured

 

Vastab HTM-i koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal.

 

Kui pikk on pink riigikoolide direktorite konkurssidel?

Keskmine on 7–8 inimest kohale, kuid vahel on ka oluliselt rohkem, kuni 20. Konkurssidel osaleb sageli kandidaate ka väljastpoolt haridussektorit.

Mida peate inimlikust poolest kõige tähtsamaks kandidaatide valikul?

Head suhtlemisoskust, koostöötahet ja -oskust.

Kas riigikoolide direktoritele pakutakse suuremat palka?  

Munitsipaalkooli juhi keskmine palk oli 2017. aastal saldoandmiku andmetel 1576 eurot. Riigi üldhariduskoolide juhtide keskmine palk oli 2017. aastal 1781 eurot. Palganumbrite puhul tasub meeles pidada, et munitsipaalkoolide hulgas on väga erineva suurusega koole.

Riik peab peamiselt kahte tüüpi koole. Riigigümnaasiumid on üsna suured ja paiknevad maakonnakeskustes. Ootused koolile ja personalile on väga suured. Üldjuhul on tegu uute koolidega.

Koolid hariduslike erivajadustega õpilastele on spetsiifilised, nõuded juhile on suured ja kuigi õpilasi pole seal palju, on töötajate arv suur – palju tugispetsialiste, kasvatajaid õpilaskodus jne.

Kas koolijuhi kandidaadil peab olema koolist juhtimiskogemus?

Direktorikonkurssidel jälgime, et kandidaadid oleksid magistrikraadiga, omaksid vajalikku juhtimiskompetentsust, väga head vastava taseme haridusasutuse toimimise arusaama, sobivaid hoiakuid ja väärtushinnanguid. Ainult eelnevast juhtimiskogemusest ei piisa.

 


Koolide direktorikonkursid (märts–mai)

Tallinn

  • Merivälja kool
  • Tallinna prantsuse lütseum
  • Kaunite kunstide kool

Harjumaa

  • Saku gümnaasium
  • Raasiku põhikool
  • Keila ühisgümnaasium
  • Kiili gümnaasium
  • Viimsi keskkool
  • Turba kool

Ida-Virumaa

  • Kohtla-Järve gümnaasium
  • Narva Kreenholmi gümnaasium
  • Illuka kool (konkurss väljakuulutamisel)

Jõgevamaa

  • Sadala kool
  • Peipsi gümnaasium ja Mustvee kool

Järvamaa

  • Paide Hillar Hanssoo põhikool

Põlvamaa

  • Johannese kool ja lasteaed Rosmal
  • Värska gümnaasium

Läänemaa

  • Nõva kool
  • Vormsi lasteaed-kool

Pärnumaa

  • Kihnu kool

Tartumaa

  • Luunja keskkool
  • Kuuste kool
  • Aakre lasteaed-algkool

Valgamaa

  • Urvaste kool ja Valga Jaanikese kool

Viljandimaa

  • Jakobsoni kool

Võrumaa

  • Puiga kool

Allikas: Õpetajate Lehe töökuulutused; omavalitsused

 


KÜSIMUS JA VASTUS

Kes on hea koolidirektor?

 

Karmo Kurvits, Võru gümnaasiumi direktor:

Mõni aeg tagasi pidi direktor rohkem vastutama keskkonna ja haldusküsimuste eest. Nüüd on fookus õpilasel, kasvatus- ja personalitööl. Maja ja haldusküsimuste asemel juhib direktor nüüd inimesi. Mulle see meeldib: on keerulisem, kuid see-eest põnevam.

Koolis on koos mitu generatsiooni, aga kui oled ise avatud ja püüad eri osapooli mõista, valitseb üksteisemõistmine.

Koolijuhtide ettevalmistamiseks on HTM algatanud järelkasvu programmi, aasta vältel saab koolitusi. Peaks rohkem julgustama kandideerima neid, kes on mõnes teises valdkonnas juhid. Tuleks ka kõvema häälega välja öelda, et koolijuhtimise kogemust ei pea olema, nõutav on üldine juhtimiskogemus ja magistrikraad.

 

Helmer Jõgi, Tartu Jaan Poska gümnaasiumi direktor:

Intelligentsust ja huumorimeelt on vaja. Võime ju õppida juhtimisteooriaid, aga ega sa, konspekt näpus, ringi käi.

Teine asi on kaasamine, juht ei tohi teisi kaasates väsida. Ja muidugi pühendumus – ei saa kella vaadata. Kirega tuleb teha iga tööd. Hea direktor näeb oma koolist kaugemale.

Praegune direktorite valimise kord on formaalne. Koolipidaja paneb komisjoni kokku, toimub trikoovoor, vaadatakse dokumente, aga ei kooru, kes tegelikult juhiks sobib. Väiksemates kohtades tuleb mängu ka poliitika. Koolidirektori koht on siiski ihaldusväärne. Esimest viiulit direktori paikapanekul võiks mängida kooli hoolekogu. Ei arva, et töökollektiiv peaks seda tegema, sest siis on oht eelistada seda meest või naist, kelle juhtimisel saab vaikselt tiksuda.

Kandidaat peaks läbima teatud sõela, inimene olgu enne midagi teinud, tal olgu head soovituskirjad. Diplom või kursus üksi ei tõesta midagi. Ka hea õpetaja ei sobi alati juhiks. Valikusõel peab olema praegusest tihedam. Anda tuleks katseaeg, las näitab end ja alles siis sõlmitakse tööleping ja räägitakse ka palgast.

Eesti kooli traagika on, et koolijuhid on minetanud oma pedagoogilise ja õppekavaalase liidri rolli ja surutud administraatoriteks ja bürokraatideks. Näiteks meilt küsitakse kogu aeg andmeid, mis on EHIS-es olemas.

 

Grete-Stina Haaristo, Anna Haava nim Pala põhikooli direktor:

Hea koolijuht on oskuslik inimeste juhtija ja suurepärane suhtleja – kokkuvõttes toetubki kõik just nendele omadustele. Sul võivad olla suured plaanid, julge visioon, olulised eesmärgid, kuid sa pead suutma seda kõike viia niivõrd erinevate huvigruppideni – õpetajad, õpilased, lapsevanemad, kohalik omavalitsus –, kellel on igaühel omad eesmärgid ja huvid mängus. Jõuline läbisurumine ja suletud uste taga tehtud otsused ei tule kõne alla. Hea koolijuht on osav läbirääkija, ettenägelik hirmude peletaja, mõistev kuulaja, hea psühholoog, pidev innustaja ja motiveerija, kes ei väsi rääkimast suurest pildist ja väikestest eesmärkidest ning on igas situatsioonis kannatlik, mõistev ja hooliv.

 


KÜSIMUS JA VASTUS

Miks lahkusite direktoriametist?

 

Rünno Lass, endine Albu kooli direktor:

Läksin aasta tagasi direktoriks mõttega pikemalt kooli jääda, et proovida end uues valdkonnas. Liitusin ka alustavate koolijuhtide programmiga, arvan, et sain oma ametis hakkama. Enne seda töötasin 23 aastat sotsiaalvaldkonnas, ma pole töökohti kergekäeliselt vahetanud.

Aga sain viimaks võimaluse kodu lähedal tööl käia ega pea enam iga päev mitukümmend kilo­meetrit sõitma.

Kui enne arvasin, et haridus- ja sotsiaalvaldkonna toimetamised on erinevad, siis koolis sain aru, et kokkupuutepunkte on palju.

Asutuse juhina olin varem lisatasude ja tulemuspalga pooldaja. Koolis sain aru, et väikses koolis ei pruugi see tulemust anda.

Tean, et Aravete kooli direktor tuleb ka Albu direktori kohusetäitjaks ja vist ei otsitagi eraldi juhti, kahte kooli juhtides tekib sünergia.

 

Mihkel Rebane, endine Kiili gümnaasiumi direktor:

Kiili gümnaasium on olnud minu parim töökoht ja Kiili vald parim tööandja. Võinuksin siin rahulikult kuni pensionileminekuni toimetada. Samas süveneb nii oht sattuda mugavustsooni. Seepärast otsustasin riskida, kui mul avanes võimalus võtta vastu veel üks väljakutse – asuda HTM-i
üldharidusosakonna juhataja ametikohale.

Kool ei saa kunagi valmis, alati on midagi pooleli, jälle käib valmistumine juurdeehituseks, jälle uuendame õppekava. Lahkun direktoriametist kerge südamega, sest koolis on väga palju väga häid spetsialiste. Võrdleksin meie kooli tippvõistkonnaga spordis. Sellised võistkonnad vajavad ka siis, kui midagi otseselt korrast ära ei ole, teatud perioodilisusega uut peatreenerit, kes näeb asju uue nurga alt, kelle käekiri on veidi teistsugune. Ainult nii saab areng uue tõuke. Seetõttu arvan, et minu minek on kasulik nii koolile kui ka mulle endale. Olen uhke, et võin sellise tundega lahkuda.

Ma ei arva, et peaks seadma eesmärgiks uuendada koolijuhtimist väljastpoolt sektorit tulnutega. Samas on mitmeid näiteid, kus väljastpoolt haridussektorit tulnud koolijuhid on hästi õnnestunud. Isiklikult eelistan siiski, et koolijuhil on pedagoogiline haridus ja eelnev edukas töökogemus õpetajana. Natuke sõltub ka sellest, kas peame koolijuhti peamiselt administraatoriks või usume, et ta võiks olla ka koolielu ja õppetöö sisuline liider.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!