SEIKLUS OPL
KULTUURISUVI

Kuidas tulevad Saksamaa lasteaiad toime HEV-lastega?

2. mai 2018 Jelena Ustav Tartu Sireli lasteaia direktor - Kommenteeri artiklit

Garmisch Partenkircheni integratsioonilasteaias.

Lapsepõlvekasvataja, mis imeloom see õige on? Vastuse sellele ja paljudele teistele küsimustele said Tartu linna lasteaedade direktorid ja haridusosakonna ametnikud õppereisilt Lõuna-Saksamaale 7.–13. aprillini. Meie eesmärk oli tutvuda varajase saksa keele ja erivajadustega laste õpetamise kogemustega Baieri ja Brandenburgi liidumaal.

Saksamaa 16 liidumaad on hariduse korraldamisel küllaltki iseseisvad. Lasteaiad jagunevad avalikeks (kuuluvad liidumaa alla), kiriklikeks ning eraisikute ja organisatsioonide omanduses (nt Punane Rist) olevateks. Täpsed nõuded töötajatele esitavad liidumaa ja lasteaia omanik. Seega võivad Saksamaa eri piirkondades ja lasteaedades olla töötajatele küllaltki erinevad kvalifikatsiooninõuded. Saksamaa pedagoogidest on 5% akadeemilise ettevalmistusega, 69% kutsealase väljaõppega. Fikseeritud pedagoogide erialapädevused on kõrged ja neid omandatakse täiendkoolituse ja elukestva õppe kaudu.

Lasteaia juhtidele erialase hariduse nõuet üldiselt ei ole. Kahel liidumaal, kus me käisime, on erinevad nõuded.

Lasteaias käimise kohustust ei ole. Kooli lähevad lapsed kuueaastaselt. Ühtset laste arvu rühmas kehtestatud ei ole. Tavalaste rühmas võib olla kuni 25 last. Laste arv oleneb ka ruumide suurusest. Iga kümne lapse peale on ette nähtud üks täiskasvanu. Igal lasteaial on oma (pedagoogiline) kontseptsioon, mis on igapäevatöö alus.

Üldtööaeg ei ole täpselt reguleeritud, vastavalt vajadusele võib see olla viis tundi nädalas, aga ka terve rühma peale seitse tundi nädalas.
Lasteaedades töötavad kasvatajad, lapsepõlvekasvatajad ja lapsehoidjad. Erivajadustega lastega töötamiseks erihariduse nõuet ei ole, töötajad saavad vastava ettevalmistuse (täiendus-) koolituse kaudu. Saksamaal on ühine lasteaiatöötajate riiklik palgataseme määr, millele lisandub liidumaade osa (erinev) ja omaniku osa. Eralasteaia omanik otsustab ise, millist palka maksta, ning see oleneb tööülesannetest, -staažist jm.

Väikese linna lastesõbralik lasteaed

Haige lapse plakat.

Avarate ruumide ja kõrgete lagedega ühekorruseline kuue rühmaga 102 lapsele mõeldud lasteaed Garmisch-Partenkirchenis kandis nime integratsioonilasteaed. Integratsiooni mõistet kasutatakse Eesti kontekstis erivajadusega laste õpetamisega seoses.

Lahke direktor Petra Röger tutvustas meile asutuse töökorraldust, näitas rühmi ja spetsialistide tööruume ning õueala. Nii nagu Eestiski, viivad rühmas kolm töötajat läbi õppe-ja kasvatustööd kella 7.30–16. Kõik nad tegelevad lastega ning rühmaruume koristavad õhtul koristajad. Pesuteenust osutab lasteaia vastas asuv erivajadustega täiskasvanute keskus.

Liikumis- ja muusikategevusi juhendavad rühmatöötajad ise. Koostatakse iga-aastane töökava, kus põhilist tähelepanu pööratakse teistest rahvusest laste integreerimisele saksa ühiskonda. Eri rahvustest sisserännanute ja põgenike lapsi oli parajasti ligi 20.

Lasteaias käib 30 erivajadusega last, kes on jaotatud rühmade vahel, ning iga rühma 24 lapsest on viis erivajadusega. Lasteaias tegutseb teraapiline osakond. Arstid ja terapeudid ei kuulu lasteaia koosseisu. Lasteaia personal on 45 inimest, osa nendest töötab osalise töökoormusega. Laste arengu ja tervise toetamiseks teevad terapeudid, arstid ja õpetajad tihedat koostööd. Erivajadusega lastele osutatakse muusikaterapeudi teenust, on vesivoodiga nn rahunemistuba. Soovituslikult peab laps käima lasteaias kella 8–12, päeva teises pooles sõltub lasteaia teenuse kasutamine pere vajadustest. Iga lisatunni eest maksab lapsevanem 11 eurot.

Lõuna ajal lapsed ei maga, nad kas pikutavad või mängivad vaikseid mänge. Osa lapsi lahkub kell 13, seega jääb lõunasööki (soe toit tuuakse sisse) sööma 80% lastest. Hommikusöök antakse lapsele kodust kaasa. Suureks mureks pidas Petra Röger nii tava- kui ka erivajadusega laste lasteaiakohtade vähesust. Vestluse käigus ilmneski, et Eestis ja Saksamaal on õppe- ja kasvatustöö korraldamises palju sarnast: näiteks vanematega arenguvestlus, kõrgesti on väärtustatud perede ja lasteaia tihe koostöö. Sarnaselt Eestiga suureneb igal aastal Baierimaal erivajadustega laste arv (seda väitsid ka teised meiega kohtunud lasteaedade direktorid), toimib tugiteenuste süsteem ja tulemusi dokumenteeritakse. Mõlemas riigis, eriti suurtes linnades, on üha raskem leida sobivat kvalifitseeritud personali. Meie kingitused ja eestikeelne laul „Me täname“ liigutas maja personali väga. Aplodeeriti südamest. Lahkudes panime tähele, et uksel oli plakat haige lapse pildiga ja nakatamisohu hoiatus teistele lastele. Sama probleem mis meil.

 Goethe instituudi peakorter Münchenis

Moodsas neljakorruselises majas ootasid meid Goethe instituudi Münchenis keelte- ja haridusosakonna referent Beate Widlok, kes on tegelenud kümme aastat varajase keeleõppega ja andnud välja varajase keeleõppe alast  metoodilist kirjandust ja õppematerjale, ning Inge Schreyer riiklikust varajase pedagoogika instituudist (Staatsinstitut für Frühpädagogik).

Inge Schreyeri tasemeõppe nõudeid ja võimalusi analüüsiv ettekanne oli ülevaatlik, pakkus Eestiga võrdlusvõimalusi ja äratundmisrõõmu.

Saksamaa perede ministeeriumi rahastatud uuring hõlmas 30 riiki, sh 28 Euroopa Liidu liikmesriigi lasteaia kasvataja/õpetaja ettevalmistust tasemekoolituses. Uuringu eesmärk oli koondada teavet õppe kohta tugisüsteemide kontekstis ja koostada kontseptuaalne raamistik eri riikide jaoks. Samuti võrreldi bakalaureuse- ja magistriõppe õpiväljundeid (aluseks ISCED raamistik – rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus, so vahend rahvusvaheliselt võrreldava haridusstatistika kogumiseks ja analüüsimiseks).

Saksamaal on võimalik õppida kasvatajaks (Erzieherin) bakalaureuseõppe tasemel, kuid see ei ole nõutav ja ainuvõimalus erinevalt Eestist, kus lasteaiaõpetajaks saab õppida vaid kõrghariduse esimesel tasemel. Bakalaureuseharidusega kasvatajaid on vähe, suurem osa kasvatajatest on omandanud tööks vajalikud erialapädevused (eelkõige praktilised oskused) kutsekõrgkoolis (Fachschule) või kutsekoolis (Berufsschule). Lasteaiakasvataja erialal ei ole magistritasemel edasiõppimise võimalust. Erivajadusega laste õpetajale/ kasvatajale ei ole kehtestatud täiendavaid haridusnõudeid.

Kuni kuueaastaste laste õppe korraldamise eest vastutavad liidumaad ja seega võivad nõudmised kasvataja ettevalmistusele erineda. Sarnaselt Eestiga on raske leida sobivat kasvatajat/õpetajat, sest vajadus kvalifitseeritud töötajate järele on suur. Saksamaal on lasteaiakohtade järele vajadus tihti suurem, kui kohapealsed olud võimaldavad – ehk siingi tuttav olukord. Lasteaiakasvatajate hulgas on meeste osakaal kogu töötajaskonnast ligi 5,4% (Eestis vaid 0,6%).

Saksamaa lasteaiakasvataja ametikohale kandideerimisel on esmane eeldus saksa keele oskus B2-tasemel.

Müncheni lasteaed Haus für Kinder

Müncheni lasteaed Haus für Kinder asus Neue Gärten Giesingi linnaosas tavalise elumaja kahel alumisel korrusel. Meid võtsid väga soojalt vastu maja juhtivad kolm võluvat naist. Esitluses tutvustati lasteaia eesmärke ja töötajate koostatud projekte, mis aitavad immigrantide lastel saksa ühiskonda lõimuda. Kogu õppe- ja kasvatustöö toimub saksa keeles. Pedagoogid on välja töötanud metoodikad, mis aitavad saksa keelt omandada.

Lapsed, kes veel viieaastaselt ei oska saksa keelt, saavad lisatuge täiendavate keelekursuste näol.
Panime tähele rohkesti seintele paigaldatud plakateid, skeeme ja joonistusi igapäevatoimingute kohta. Lasteaial on oma eripära: siia võetakse vastu ka alla aastaseid lapsi (meie külaskäigu ajal oli lasteaias 12 last vanuses 0–3). Üks rühm oli täiesti omanäoline, seal olid 7–10-aastased, kes tulevad lasteaeda pärast kooli (rühm sarnanes meie koolide pikapäevarühmaga). Siin nad söövad, puhkavad ja mängivad. Teenus on tasuline ja sõltub pere sissetulekust. Sotsiaalset toimetulekutoetust saavad pered ei maksa kohatasu, välja arvatud ühe euro lõunasöögi eest. Juhtusime lasteaeda lõuna ajal ning oli liigutav, kuidas lapsed tulid meid teretama ja kallistama. Selles majas võivad lapsed vabalt minna teisele rühmale külla. Kehtib reegel, et lapsel tuleb oma külaskäigust kasvatajale teada anda. Ka teises rühmas annab laps märku, et ta tuli.

Erinevalt Garmisch-Partenkircheni ja Lübbeni lasteaiast valmistatakse Müncheni lasteaias lõunasööki oma maja köögis. Lasteaia tööaeg on kella 7.30–17, reedeti kuni 16.30-ni. Hommikul peab laps hiljemalt kell 8.30 lasteaias olema. Koolirühm töötab kella 11.30–17.30, reedel kuni 17-ni. Soovituslikult võiks laps käia lasteaias kella 8–15. Kuidas täpsemalt, selles lepitakse lapsevanemaga kokku iga õppeaasta alguses. Mida kauem on laps kohal, seda suurem on vanema makstav tasu.

Kui laps lõpetab lasteaia, on temast kujunenud enesekindel ja vaimselt ning füüsiliselt tugev ja terve laps – selline on lasteaia ja pere ühine ootus ning selle nimel pingutatakse. Iga last väärtustatakse. Iga laps on eriline, palju tööd tehakse individuaalselt. Oluliseks peetakse laste kaasamist tegevuste kavandamisse.

Lübbeni Päikeselaste lasteaed.

Lübbeni lasteaed

Viimane lasteaed, mida külastasime, oli Brandenburgi liidumaal Saksa väikelinnas Lübbenis asuv erivajadustega laste lasteaed. Enne lasteaia külastust kohtusid Lübbeni raekojas meiega aga haridusametnikud, lasteaiadirektorid ning AWO Regionalerband Brandenburg-Südi 313 lapsega tegutseva päevakeskuse esinaine Jana Libermann.

Jana Libermann tutvustas, kuidas on korraldatud lastehoid Saksamaal, Brandenburgis ja Lübbenis. Saime teada, et tehakse tihedat koostööd terapeutide, logopeedide, teiste spetsialistide ning huvi- ja spordiklubidega. Lübbenis on kaheksa lasteaeda ja erivajadustega laste arengu toetamise temaatikaga puututakse kokku kõigis asutustes. Igal lasteaial on oma õppekava, millel on kuus alateemat. Aluseks on Spreewaldi kultuur, mille osana käsitletakse muuhulgas vähemusrahvuse sorbide kombeid (sorbid on lääneslaavi rahvas, kes elab vähemusrahvusena Saksamaa idaosas Saksimaal Oberlausitzis ja Brandenburgi liidumaal Niederlausitzis). Lasteaias jälgitakse iga lapse arengudünaamikat ning üks kord aastas täidetakse nn arengutabelit, korraldatakse arenguvestlusi. Laste eeldatavate tulemuste kriteeriumid on pehmed – 90% lastest täidab need tulemused pingutuseta. Liidumaal on oma regulatsioonid, kus kirjeldatakse, mida laps varajases eas peab teadma ja oskama. Varakult tuleb sõime 90% lastest ning iga üheaastane laps peab saama lasteaias koha. Selles piirkonnas on rühmad jaotatud nii: 0–3-aastased; 3–6-aastased; 1.–5. klass. Seda kooslust nimetatakse lastepäevahoiuks. Laste ja täiskasvanute suhe terve päeva jooksul on üks täiskasvanu viie lapse kohta (1–3-aastased); üks täiskasvanu 11 lapse kohta (3–6-aastased). Kasvatajad töötavad poole päeva kaupa 30 tundi nädalas. Erivajadustega laste õpetamiseks pole samuti kasvatajatele erinõuet. Täiendavate tegevuste/ringide eest maksab vanem. Trendiks on inglise keele õppimine ja ujumine (mõlemad tasulised).

Brandenburgi liidumaa püüdleb lapsevanemale tasuta lasteaia ja alushariduse suunas. Ujumas käiakse lähedal asuvas linnas.

Külastasime ülalmainitud erivajadustega laste lasteaeda Päikeselapsed (AWO Integrationskita Sonnenkinder), mille nimekirjas on 110 last, neist 19 erivajadusega. Lasteaia (eri-)rühmadesse tulevad lapsed suunamisega (nagu Eestis olid varem nõustamiskomisjonid, nüüd koolivälise nõustamismeeskonna soovitused), kuid kohti ei jätku siingi kõikidele. Jõudsime kohale pärast lõunauinakut ja oli ilus vaadata, kuidas lapsed panevad iseseisvalt riidesse, võttes rõivaid individuaalsetest plastmasskastidest.

Lasteaia juhataja Annett Höltke näitas kunsti- ja muusikaterapeutide abiruume, suure ekraani ja vesivoodiga laste lõdvestamise tuba ning rikkalikult sisustatud õueala. Erivajadustega laste liikumise hõlbustamiseks oli esimese korruse trepikäsipuu külge paigaldatud iste, mis spetsiaalse mehhanismi ja mootori abil sõidutas lapse teisele korrusele.

Tartu esindajate külaliskäik sattus ka kohaliku ajakirjanduse huviorbiiti, mille tulemusena ilmus ajalehes RL ONLINE artikkel ja ühisfoto. Seega pälvis Tartu kui nendega võrreldes suure linna 30 lasteaia direktori külaskäik Saksa väikelinnas omajagu tähelepanu.

Analüüsides tagasiteel õppereisile püstitatud eesmärke, jõudsime järeldusele, et Eesti ja Saksamaa lasteaedade õppe- ja kasvatustöös ning erivajadustega lastega töös on palju sarnast, aga ka erinevat. Kõik nähtud lasteaiad olid erilised sooviga olla omanäolised. Igas asutuses oli esiplaanil kõikide laste arengu toetamine ja erivajaduste temaatika ning varajane keeleõpe. Reisil osalejatel oli võimalus saksa kolleegidega alusharidust puudutavatel teemadel mõtteid ja kogemusi vahetada. Veendusime, et anname kõik endast parima riigi väärikate kodanike kasvatamiseks.

Kevadine Saksamaa võitis kõikide südamed oma romantilise võluga – Nürnberg kordumatu vanaaegse ilmega, Neuschwansteini loss „pilvedes hõljumisega“, Alpid kõrgete lumiste mägedega, Oberammergrau traditsiooniliste Baieri teemade, muinasjuttude, religioossete stseenide freskodega, München turistide ja kirglike jalgpallifännide meluga vanalinnas.

Aitäh, Saksamaa, külalislahkuse, sõbralikkuse ja avatuse eest!

Iga õppereis rikastab, võimaldab kogemusi vahetada, loob kodumaise ja võõrsil kogetu võrdlusmomendi ning annab võimaluse hiljem parimat kohandada oma asutuse igapäevatöös. Suurt abi õppereisi korraldamisel osutas asendamatu tõlk ja särav giid Imbi Mesila – Tartu saksa kultuuri instituudi esindaja ja Tartu lasteaedades varajase saksa keele õpetamise projekti juht ja korraldaja. Tänu Imbile saime külastada mitmeid asutusi ning kuhjaga uusi teadmisi ja Saksamaa kultuuri, ajaloo ja traditsioonide kohta.

Tänan kolleege, kes jagasid artikli kirjutamiseks oma reisimuljeid: direktorid Heda Kala, Margot Fjuk, Asta Kakk, Marika Kört, Ingrid Saarna, Kai Kikkas ja haridusosakonnast Anne Juhkam ja Kaspar Kreegimäe.

Nüüd aga vastus artikli alguses esitatud küsimusele: huvitava nimetusega lapsepõlvekasvataja on meie mõistes hoopiski õpetajat abistav töötaja!


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!