Õpetajate Leht

Kutsekoolist senisest ettevõtlikumana tööturule

25. mai 2018 Katrin Kivisild SA Innove programmijuht, programmi „Edu ja tegu“ ettevõtliku kooli tegevussuuna juht - Kommenteeri artiklit

Kuressaare ametikoolis kasutatakse ettevõtlusõppe rakendamisel aktiivõppe meetodeid – osaletakse õpilasfirma programmis ja tehakse projektõpet. Õpilasfirma Florest korraldas jõululaada. Keskel juhendaja Maila Juns-Veldre. Foto: Taavi Tuisk

 

Kas me õpetame noori kutsehariduses vaid kohusetundlikeks palgatöötajateks või soovime neile anda valmisoleku olla ettevõtlik töötaja, aga miks mitte ka tööandja iseendale või teistele? Kuidas õpetada ettevõtlikkust ja ettevõtlust? Võimalusi on mitmeid, iga kutsekool ja õpetaja saab valida ettevõtlusõppe meetodite ja vormide vahel.

Hea võimalus on õpilasfirma programmi läbimine ettevõtlusõppes või liitumine „Ettevõtliku kooli“ haridusprogrammiga, kus on fookuses kogu organisatsiooni ettevõtlikkus.

Kutseõppe valdkonnast olenemata on kõige tõhusam viis ettevõtluse õpetamiseks anda õppuritele võimalus osaleda praktilistes projektides ja tegevustes, milles rõhutatakse õppimist tegevuse kaudu ning saadakse tõelisi ettevõtluskogemusi.

Ettevõtluse õpetamise juures ei tohi aga unustada, et ettevõtlusõpe on midagi enamat kui ainult ettevalmistus äritegevuse alustamiseks. Ettevõtlik hoiak ja mõttelaad on olulised märksõnad, mis väljenduvad eri situatsioonides ning aitavad oluliselt kaasa tööturule sisenemisel ning edukate valikute tegemisel igapäevaelus.

Tänaseks oleme välja töötanud ettevõtlusõppe baasmoodulid 2.–5. tasemele (Eesti kvalifikatsiooniraamistik). Millest oleme lähtunud? Oleme lähtunud põhimõttest, et ettevõtlusõppe baasmooduli lõpetanud õpilane on valmis (tal on teadmised, oskused, hoiakud) olema ettevõtlik töötaja ja looma iseendale töökoha või looma ettevõtte ning juhtima seda õpitavas valdkonnas.

Ettevõtlusõppe baasmoodulid tuginevad järgmistele eesmärkidele:

  • õppurite ettevõtlikkus- ja ettevõtluspädevuste arendamine, mis on aluseks ettevõtlikule meelelaadile ja käitumisele;
  • õppurite teadlikkuse suurendamine sellest, et ettevõtjana tegutsemine on üks võimalikest valikutest tööalaseks tegevuseks;
  • õppeprotsessis toimub õppimine praktiliste ettevõtlusprojektide ja -tegevuste kaudu;
  • konkreetsete ärioskuste ja -teadmiste pakkumine selle kohta, kuidas ettevõtet luua ja seda edukalt juhtida.

Väljatöötatud ettevõtlusõppe mooduleid ei tohiks ajada segamini üldise karjääri planeerimise ja ettevõtluse aluste mooduliga, sest ettevõtlusõppe mooduli eesmärk on suurendada õppurite valmisolekut olla ettevõtlik töötaja või tegutseda ettevõtjana.

Samuti keskendub ettevõtlusõppe moodul kogemusõppele, mille tulemusena peaks edendama õppurite loomingulisust, algatusvõimet, riskivõtmist ja teisi üldiselt kohaldatavaid omadusi ja oskusi, mis on ettevõtluse alus.

Nii nagu ettevõtluses on oluline praktiline kogemus, on ka ettevõtlusõppe puhul võtmetähtsusega praktiline tegevus, mis põhineb tegeliku elu kogemusõppel. Niimoodi on suurem tõenäosus, et noored oskavad rakendada ettevõtluse kohta omandatud teadmisi elus.

Kutsun kõiki kutsekoole üles kirjutama (katrin.kivisild@innove.ee) ja helistama (tel +372 5354 3630), kui soovite rohkem teada saada ettevõtlusõppe õpetamise võimaluste kohta ning ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ pakutavate teenustega.

Väljatöötatud ettevõtlusõppe moodulid asuvad http://haridusinfo.innove.ee/et/kutseharidus/oppematerjalid#ettevotlusope.

 

Ettevõtlusõppe programm pakub õpetajatele ka moodulite rakendamist ja ettevõtluspädevuste arendamist toetavaid koolitusi, koolituskalender asub www.ettevõtlusõpe.ee kodulehel.

 


Kuidas edeneb ettevõtlusõppe baasmoodulite katsetamine?

Kuressaare ametikool on üks neljateistkümnest kutseõppeasutusest, kus sel õppeaastal piloteeritakse programmis „Edu ja Tegu“ valminud ettevõtlusõppe baasmooduleid. Piloteerimises osalevad tarkvaraarendajad ja lapsehoidjad – neljanda taseme kutseõppijad. Ettevõtlusõppe rakendamisel kasutatakse aktiivõppe meetodeid – osaletakse õpilasfirma programmis ja tehakse projektõpet. Kool on saanud aru, et ettevõtlusõpe on tulemuslik, kui õpitakse tegevuse kaudu.

Esimesed õpilasfirmad jäävad juba 15 aasta taha, süsteemsemalt tegeldakse asjaga viimased kolm aastat. Osaledes Euroopa ettevõtlusõppe arendusprojektis ICEE, on kohustus kahe õppeaasta jooksul kaasata pooled õppijatest õpilasfirmadesse. Kooli jaoks tähendas see süsteemi loomist, et olla jätkusuutlik ka pärast projekti lõppu. Jätkusuutlik saab olla aga siis, kui ettevõtlusõpe on õppekavasse integreeritud ja õpetajad teevad koostööd. See nõuab pühendumist, kaasatud on erialaõpetajad, rühmajuhatajad, juhtõpetajad. Senisest enam soovitakse kaasata ettevõtjatest mentoreid.

Palju tuge ettevõtlusõppe praktilisemaks ja sisukamaks muutmisel on programmi „Edu ja tegu“ rahastatavast projektist „Uus õpikäsitus Kuressaare ametikooli ettevõtlusõppes – õppida on põnev“. Toimunud on inspiratsioonipäev Mändjalas partneri, Saaremaa arenduskeskuse eestvedamisel, simulatsioonimäng „Tehas klassiruumis“, õpilasfirmade veebilehe loomise koolitus, õppereis ettevõtluskülla ja Ahhaa keskusesse.

Ettevõtlusõppe baasmoodulite katsetamine on sujuvalt integreeritud juba loodud süsteemi.

Praktilised aktiivõppe meetodid on tähtsad valmistamaks ette probleemilahendus- ja juhtimisoskustega, vastutus- ja koostöövõimelist 21. sajandi töötajat. Jõudu väljakutsete ületamiseks annab õpilaste positiivne tagasiside.

Kopli ametikoolis kasutatakse protsessipõhist õpet ja jälgitakse, kuidas õppurid arenevad. Noortel lastakse hästi palju kaasa rääkida ja näiteid tuua, arutletakse, lahendatakse kaasusi. Kõige enam meeldib õppuritele mängimine (näiteks „Da Vinci“ ettevõtlusmäng ja „Monopol“). Õpilastel tuleb oma otsuseid põhjendada ja selgitada ning mõelda, kuidas need pikemas perspektiivis kaasa aitavad. Hea meeskonnamäng on suhkrutorni ehitamine.

Aina rohkem meeldibki õpilastele aktiivne tegutsemine, kaasamõtlemine ja rääkimine, mitte pelgalt kuulamine ja kirjutamine. Oma kogemustest käivad rääkimas ettevõtjad.

Ka õpetajad endal tuleb olla ettevõtlik ja positiivne, ei tasu kinni hoida paberile kirjutatust. Õpetaja on osake meeskonnast.

 


Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ toetab Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!