aasta õpetaja gala
MUUSEUM

Matemaatika e-tasemetööd, vol. 2: Kolm küsimust haridusministrile

18. mai 2018 Andres Mellik, Juku Lab OÜ juhatuse liige; Proomet Torga, töögrupi koordinaator - 3 kommentaari

Kes vastutab personaalselt selle eest, et praktiliselt kõik koolimatemaatika ühenduse, Eesti matemaatika seltsi ja arvutiekspertide (nt Rein Prank) soovitused on jäetud tähelepanuta, küsis Allar Veelmaa Õpetajate Lehes 29. märtsil ilmunud artiklis „Ood e-masendusele“.

Haridusministeeriumi rakendusüksuse SA Innove hindamisagentuuri juht Margus Tõnissaar vastas Õpetajate Lehes (06.04) matemaatika­õpetaja Allar Veelmaa küsimustele.

Margus Tõnissaar väidab, et matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa „kirjeldab … jätkuvalt probleeme, mis on praeguseks lahendatud või mille puhul on selgitustest valesti aru saadud“. Millest Allar Veelmaa siis õigesti aru ei saa ja millised tema välja toodud probleemid on praeguseks juba lahenduse leidnud?

Miks me sellest kirjutame?

Juku Lab OÜ võitis SA Innove hanke „Matemaatika e-tasemetööde süsteemi arendamine“. Meil oli võimalus töötada pool aastat Allar Veelmaaga töögrupis, kuhu kuulus veel kolm tipptasemel matemaatikaõpetajat. Veelmaa oli kaasatud kui matemaatikaõpikute ja -ülesandekogude autor, mille abil on matemaatikat õppinud tuhanded õpilased.

Margus Tõnissaar alustab oma vastust Veelmaale kahe mõiste, „tasemetöö“ ja „kontrolltöö“ defineerimisega. Pedagoogika- ja keeleteadlastel oleks nende definitsioonide puhul norimiseks põhjust küllaga. Tõnissaar kirjutab: „Tasemetööd on riiklikud ja nende eesmärk on hinnata riiklikes õppekavades toodud eesmärkide omandamist“. Tasemetöö on seega riiklik … mis nimelt? Kontrolltöö?

Edasi saame teada, et „loomulikult ei saa 45-minutilise tasemetööga kõikide teemade, teadmiste ja oskuste omandamist mõõta“. Tuleb nõustuda, et 45 minutit on tõesti lühike aeg kõigi kolme aasta jooksul omandatud teadmiste kontrollimiseks. Kuid miks siis kasutatakse ikkagi nimetust e-tasemetöö, kui taset ei ole võimalik selgitada? Tõnissaare vastusest ei selgu, millistele teoreetilistele alustele ja praktikatele tuginedes on kujundatud e-tasemetööde kontseptsioon.

Mida tuleb EIS-i puhul endale teadvustada?

Läheme nüüd eksamite infosüsteemi (EIS) selle osa juurde, milles õpilased teevad matemaatika e-tasemetööd. Margus Tõnissaar toob siin esile asjaolusid, mida Allar Veelmaa võiks endale teadvustada. Mõned näited.

EIS võimaldab tuhandetel õpilastel sooritada tasemetöö ühel ajal …“

Miks on see „ühel ajal“ nii oluline? Kas põhikooli matemaatika on midagi sellist, mille „tase“ peab olema fikseeritud kindlal kuupäeval ja kellaajal? See on oluline ainult juhul, kui ülesannete arv on piiratud ja üritatakse vältida olukorda, kus lahendused on enne lahendama asumist kättesaadavad. Aga kui ülesandeid oleks piisavalt ja neid saaks lahendada vabalt igal ajahetkel? Mis juhtuks siis?

Ja teine küsimus. Kui EIS võimaldab teha e-tasemetööd tuhandetele lastele ühel ja samal ajal, siis miks teeb seda vaid juhuslik valim ehk väike osa kõigist õpilastest?

EIS „… pakub tasemetöö kohta mitmekülgset statistikat, võimalusi tulemusi säilitada, analüüsida, anda tagasisidet ning tõlkida ülesandeid eri keelde“ jne.

Statistika on vajalik, selles ei kahtle keegi. Kuid Juku Lab OÜ töörühmas märkasime, et mingi osa sellest statistikast tekib väga meelevaldsete sisendite põhjal. Et e-tasemetöö tulemusi peab säilitama, analüüsima ning koolidele tagasisidet andma, on samuti õige põhimõte. Kui aga matemaatika e-tasemetöö teevad ainult juhusliku valimi põhjal valitud vähesed õpilased, siis kuidas seda tagasisidet antakse? Mida öeldakse näiteks õpetajale, kelle klassist sattusid juhuslikku valimisse õpilased, kes ei ole kõige „teravamad pliiatsid“? Kuidas tõlgendab nende laste nõrka tulemust kohaliku volikogu ametnik? Millised on tagajärjed konkreetsele õpetajale või koolidirektorile?

Raske on aru saada, kas e-tasemetöö on sotsiaalteaduslik uuring, kus kasutatakse juhuvalimit, või on see statistiline loterii. Kui loterii, siis ei peaks ju tulemus kedagi peale hasartmängijate huvitama?

Margus Tõnissaar: „Teist selliste võimaluste ja omadustega infosüsteemi meie riigis samaks otstarbeks ei ole.“ Jääb arusaamatuks, kas see on uhke või kurb tõdemus.

EIS-i „arendused“

Margus Tõnissaar möönab, et „mõne soovituse rakendamine võtab aega ja nõuab testimiskeskkonna jätkuvat arendamist“. Tegelikkus on paraku selline, et Innovel puudub piisav ressurss arenduste paindlikuks juurutamiseks.

Toome selgitava näite Juku Labi töögrupi koostatud kellaaja tundmise ja arvutamisega seotud prooviülesannetest, mida meie lepingupartner pidi testima. Soovisime, et vastuse sisestamiseks kuvataks ekraanile kaks kõrvuti asetsevat masinloetavat tekstivormi, mille vahel on vorme eraldav märk ja kuhu saab sisestada ainult kindla arvu numbreid. Selline vastusevorm oleks praktiliselt välistanud vastuse sisestamisega kaasnevad vead. Paraku sellist lihtsat vormi ei suudetud või siis ei tahetud luua. Tagajärg oli see, et pea kolmandik testis osalenud õpilastest, kes teadsid ülesande õiget vastust, olid selle sisestanud kujul, mille EIS luges valeks. Valeks osutusid näiteks „10:30“, „10 30“, „pool üksteist“, „pool11“ jne. Innove praktika, et sisestatakse kõik õpilaste väljapakutud variandid, ei ole asjakohane. Igal aastal suudab mõni õpilane jälle mõne seniolematu variandi lisada.

Mõned arenduste lähtekohad tunduvad juba ka küsitava väärtusega. Miks me arvame näiteks, et mobiili ja tahvlite põlvkond, kes näeb tõenäoliselt arvutihiirt esimest ja võimalik, et ka viimast korda kooli arvutiklassis, peab tasemetöö tegemiseks õppima arvutiekraanil hiirega manipuleerima? Miks ta peaks oskama tõmmata hiirega monitori ekraanil joont või siis toksida hiirekursoriga EIS-i „kalkulaatori“ hüpikakent?

EIS-i küsitav paindlikkus

Margus Tõnissaare rõhutab EIS-i paindlikkust: „EIS-i plussid on suurem paindlikkus, võimalus teha süsteemis kiireid muudatusi, parandusi ja arendusi, kasutada avatud vastuseid jne.“

Juku Lab OÜ osales SA Innove hankes „Matemaatika e-tasemetööde süsteemi arendamine“ just sellepärast, et muuta e-tasemetööde keskkond kasutajasõbralikumaks. Paraku nägime poole aasta jooksul pigem seda, et EIS-i oli muutusi väga raske teha. Soovisime näiteks enne ülesannete õpilaste peal läbiproovimist, et testimiseks koostatud ülesanded oleksid puhtal ekraanivaatel ja teksti suurus ekraani suhtes skaleeruv. Seda muudatust ei suudetud rakendada. Testekraanil oli endiselt testiga mitte seotud ülamenüü ehk visuaalne müra ja veidi suurematel monitoriekraanidel oli ülesande tekst pea loetamatu.

Avatud vastuste kasutamise võimalus on tore hetkeni, mil ei ole teada, kes neid vastuseid loeb. E-lahenduse puhul oleks loogiline, et loeb arvuti. Tänane EIS kasutab aga tasuta õpetaja(te) ajaressurssi ja ilmselt jääbki kasutama.

Lõpetuseks jätab Margus Tõnissaar oma artiklis mulje, justkui oleks EIS-i
matemaatika e-tasemetöö keskkond meie naabermaade analoogilistest süsteemidest parem: „Tundub, et me oleme oma infosüsteemi suhtes palju kriitilisemad kui meie naabrid.“ Näited selle kohta ta paraku ei too.

 

P. S. SA Innove hanke võitnud Juku Labi moodustatud matemaatikaõpetajate töörühm pakkus SA Innovele välja EIS-i sobituva tervikliku lahenduse matemaatika e-tasemetööde koostamiseks. Lahenduse kohaselt oleks kogu töö olnud masinloetav, tasemed selgelt eristatavad lihtsa ja loogilise punktisüsteemiga jne. Poole aasta jooksul koostasid matemaatikaõpetajad näidisülesannete komplektid esimesele ja teisele kooliastmele. Paraku oli töögrupi liikmetel võimalik kogeda konkreetsete ametnike ignorantsust, süvenematust ja hoolimatust. SA Innove lõpetas koostöö otsitud põhjustel ja tehtud töö eest jäeti õpetajatele tasumata.

 


Kolm küsimust haridusministrile

Esitame Allar Veelmaa Innovele esitatud küsimused uuesti ja seekord haridusministrile.

 

Lugupeetud Mailis Reps!

  1. Miks üritatakse teha matemaatika e-tasemetööd elektrooniliselt, kui olemasolev tehniline lahendus on selleks kõlbmatu? Miks tegeldakse arendustega, mille vajalikkus on küsitav?
  2. Kes vastutab personaalselt selle eest, et raisatakse raha ja aega funktsionaalselt ning visuaalselt aegunud keskkonna arendusele, selle asemel et luua uus, matemaatikaõpetajate tööd toetav nüüdisaegne keskkond, mille loomisse on kaasatud kasutusmugavuse disainerid? (Täpsustus: jutt on ainult EIS-i sellest osast, milles tehakse matemaatika e-tasemetööd.)
  3. Miks lubatakse SA Innove ametnikel igal kevadel matemaatika e-tasemetöö nime all teha matemaatikaõpetajaid ja õpilasi frustreerivaid inimkatseid?

 


SAMAL TEEMAL


3 kommentaari teemale “Matemaatika e-tasemetööd, vol. 2: Kolm küsimust haridusministrile”

  1. Allar Veelmaa ütleb:

    Uurisin eile ja täna EIS-i avalikke ülesandeid. Kas neid pole kontrollitud? Igatahes õiged vastused loetakse valeks ja vale vastus õigeks. Kui kaua võib? Ja kas keegi üldse personaalselt vastutab selle eest mis on EIS-i üles pandud ja mis kvaliteediga see on?

  2. Tartu õpetaja ütleb:

    Lõpetage ometi sre digivärk ära ja keskenduge jälle sisule. Mina ei saa aru, mis viga on tasemetöödel paberkandjal. Selle asemel et matemaatikaõpetaja tegelevad oma tundide sisu ja didaktikaga, peavad nad võitlema masinatega. Absurdne!

  3. Allar Veelmaa ütleb:

    Täiesti nõus Tartu õpetajaga. Digivahendid on väga head harjutamiseks, nt Nutisport. Aga tasemetöödega on nii, et paberil saab teha töö, mis hülmab kogu õppekava ja saab vaadata, kas õpilane oskab lahendada konstruktsiooniülesandeid. Nojah, digihullud võivad ju küsida, et miks peab oskama 21. sajandil paberil joonist teha. Aga pikemata on selge, et kui laps kirjutab ülesannet lahendades, siis ka mõte töötab samas suunas. Arvutil suvaliselt klõpsides võib ju juhuslikult õigele vastusele pihta saada, aga mis selle mõte on?

    Aga ootame siiski Haridusministri vastuseid.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!