KULTUURISUVI
SEIKLUS OPL

Miks tingimata uus kool?

4. mai 2018 Linda Järve ajakirjanik - Kommenteeri artiklit

Koolimaja 1958. aastal.

Lugesin uudist „Tallinn lööb Nõmme gümnaasiumi kaheks“ ning sain teada, et Tallinna linnavalitsus esitas volikogule eelnõu, millega eraldatakse Nõmme gümnaasiumist põhikooliosa, mille baasil asutatakse uus põhikool, ning Nõmme gümnaasiumis lõpetatakse põhihariduse andmine. Nõmme gümnaasium korraldatakse ümber hiljemalt 1. septembriks 2023.

Panin tähele sõnapaari „uus põhikool“ ja sellega seoses tekkis mul mitu küsimust. See „uus“ hakkab tööle aadressil Raudtee 55, kus pikki aastaid tegutses Hiiu põhikool (mis vahepeal 28. kooli nime kandis), mis Tallinna linnavolikogu määrusega liideti 19. juunil 2006 Nõmme gümnaasiumiga.

Nõmme gümnaasium töötab sestsaati kahes majas, aadressil Raudtee 55 (1.–6. klass, kus on üle 420 õpilase) ja Raudtee 73 (7.–12. klass, üle 430 õpilase). Nüüd käib jutt Raudtee 55 rekonstrueerimisest ja sellest uue põhikooli moodustamisest.

Miks siis ei räägita Hiiu põhikooli taastamisest (laiendamisest, renoveerimisest), vaid uuest põhikoolist? Vaatasin ka, mida kirjutab asja kohta Tallinna ametlik veebileht. Ka seal on jutt uuest põhikoolist, mitte ammuaegse vana põhikooli taastamisest.

Asi jääb segaseks

Mõlemad koolid, nii Nõmme gümnaasium (vahepeal 10. keskkool, Raudtee 73) kui ka Hiiu põhikool (kuni 2006. aastani Raudtee 55) on mulle südamelähedased, sest neis möödusid mu kooliaastad ja olen nende mõlema vilistlane.

Tahaksin selgust saada. Minu arvates oleks õige mitte luua uut põhikooli, vaid taastada vana hea Hiiu põhikool.

Eelmise aasta 12. mail tähistas Raudtee 55 asuv koolimaja oma 90. sünnipäeva. Sel puhul uurisin internetist ja trükistest kõiksugust teavet seoses Nõmme koolidega üldse ja selle hoonega eriti.

20. novembril 1897 avati Nõmmel Hallikivi rabas von Glehni rahaga ehitatud hoones alaealiste poiste koloonia ehk Eestimaa põllu- ja käsitööliste alaealiste varjupaik, mida ka alaealiste kurjategijate parandamise asutuseks kutsuti. On arvatud, et just seda võib pidada Nõmmel koolihariduse andmise alguseks.

Kui alaealiste kurjategijate parandamise asutus 1900. a Tallinnasse Magasini tänavale kolis, asus vabanenud ruumidesse algkool. Esimese von Glehni asutatud üldharidusliku kooli aadress oli Männi t 2. Glehn palkas sinna ka õpetaja. Esimesed dokumenteeritud andmed Nõmmel eksisteeriva kooli kohta on 1900. a Riias ilmunud aadressiraamatust. 1906. a kolis kool Nõmme jaama lähedale Raudtee tänavale, aasta hiljem tegutseti Pärnu maanteel.

Glehni tööliste lapsed said koolis õppida tasuta, mujalt tulnud pidid maksma õppemaksu neli rubla aastas. Muide, kui Glehn oli oma lossi juures kuulsa Palmimaja külastajatele avanud, siis maksis sinna sissepääs 10 kopikat ja see raha läks vaesemate kooliõpilaste toetamiseks.

1908. a läks Glehn õpetajaga tülli ja Glehni kool suleti, kuid avati sama aasta sügisel juba kroonu algkoolina. 1909. a töötas kool täielikult lastevanemate ülalpidamisel. 1912. a kolis see, nn kõrgem kroonu algkool endisesse Glehni vorstivabrikusse (praegu Nõmme muusikakooli hoone). Vahepalana ütlen siin kohe, et kui mina 1953. a Hiiul Tallinna 28. kooli esimesse klassi läksin, olid kaks meie paralleelklassi endiselt selles Nõmme vorstivabriku majas ja seal õppis ka minuga üheealine onutütar.

1917. a nimetati Nõmme aleviks ja kool sai Nõmme alevi 6-klassiliseks algkooliks, mis järgmisel aastal nimetati ümber rahvakooliks. Paar aastat hiljem oli koolis 169 õpilast ja 8 õpetajat.

12. novembril 1926 sai Nõmme linnaks. Alevikooli asemel otsustati järgmise aasta sügisest avada kaks Nõmme linna algkooli, mis mõlemad töötasid aadressil Suur-Pärnu mnt 3a.

Minu kool

Ja nüüd algaski minu esimese koolimaja ajalugu. 1927. a saadi luba ehitada Hiiu kool. Selleks anti laenu 5,5 miljonit marka 35 aasta peale. Sama aasta augustis pandi koolile nurgakivi. Järgmisel aastal kolisid Nõmme kaks eestikeelset algkooli Hiiu koolimajja (praegune aadress Raudtee 55). Lisaks oli tollal Nõmmel veel üks eesti algkool, vene eraalgkool ja saksa algkool.

1931. a liideti 1. ja 2. algkool Nõmme linna Hiiu algkooliks, kust järgmisel aastal lahkusid seitse klassi Kivimäe algkooli ja 1935. a Rahumäe algkooli. 1939. a valmis Nõmme gümnaasiumi hoone (mis minu keskkooliaastatel oli Tallinna 10. keskkool, praegune aadress Raudtee 73), kuhu läksid vahepeal Hiiu algkooli majas pesitsenud ühishumanitaargümnaasiumi õpilased. Nii võib öelda, et Hiiu algkooli hoone oli nagu Nõmme kõigi koolide kasvupuu, mis teistesse koolidesse hargnes ja neile aluse andis.

Kui Nõmme gümnaasium eraldus, muutus 1927. a ehitatud majas tegutsev Nõmme linna Hiiu algkool hommikupoolikul töötavaks 6-klassiliseks kooliks, samas hoones oli õhtupoolikul tööstuskeskkool.

1940. a. nimetati kool Tallinna linna 28. algkooliks. 1942–1944 oli kooli ruumides Saksa sõjaväehaigla. Sel ajal töötasid kõik Nõmme koolid Rahumäel, kus igale koolile oli eraldatud päevas 2–3 tundi. Hiljem olid tunnid Rahu tänava tenniseväljakute riietusruumides. Tund kestis 20 minutit. Sellest ajast on üsna põhjalikke meenutusi Nõmme muuseumi 2004. aasta trükises „Nõmme koolilood“.

Seejärel, kuni 1. septembrini 1951 oli Hiiu koolimajas vene kool, mis kolis Valdeku tänavale ja sai Tallinna 30. keskkooliks. Siis said Hiiu kooli õppurid taas hakata oma koolimajas käima, kooli kutsuti Tallinna 28. mittetäielikuks keskkooliks.

Minu õpiaastatel oli kool algul Tallinna 28. 7-klassiline kool, seejärel asendus sõna „-klassiline“ sõnaga „-aastane“ ja täpselt siis, kui ma seitsmenda klassi lõpetasin, sai koolist kaheksa-aastane kool. Nii juhtuski, et ühtekokku õppisin selles koolihoones üheksa aastat (ühe aasta olin vahepeal haige), esimesest kuni kaheksanda klassi lõpuni. Vist peaaegu kõigis selle klassiruumides.

Muidugi teadsin ja tundsin oma koolimaja hästi, iga trepikonarust või kriimustatud uksepiitagi selles. Iga õpetajat, kes kõik väärivad meenutamist, mis aga siinkohal läheks pikale.

1965. a valminud juurdeehituses olen käinud harva. Mulle on armas ja kodune olnud just praeguse koolimaja vanem osa, see mis mullu 90-aastaseks sai. Missuguseks kujuneb Raudtee 55 koolimaja ehituslikult ja kui palju säilib praegusest koolihoonest, mis koosneb vanast 1927. aasta hoonest ja 1965. aasta juurdeehitusest? Mis saab vanast osast pärast praegu kavandatavat rekonstrueerimist?


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!