Õpetajate Leht

Õpetajate Leht 18. mail

16. mai 2018 - Kommenteeri artiklit

Tartus kohtus Eesti tulevane ärieliit

Eestis sel õppeaastal registreeritud ligi 400 õpilasfirmast 21 võitles end 11. mail Eesti Rahva Muuseumis toimunud finaalvõistlusele. Noorte tooteid vaadates tundsid end kui suures kaubamajas, valikus oli korgist arvutikotte, puidust tasakaalulaudu, massaažirulliga kontorisusse, käevõrusid liiklusohutuse tagamiseks, meeldetuletusseaded vanemaealistele, vanadest teksadest kikilipse jpm.

#õppidasaabkoolis

„Eesti haridusmaastikul on minister Mailis Repsi eestvedamisel alanud arutelu kodustest töödest. Olen selle teema tõstatamise julguse eest ministrile väga tänulik,“ kirjutab Tartu erakooli õppedirektor Marjeta Venno ja leiab, et koduste tööde maht peab kindlasti vähenema ja nende olemus ning põhjendatus muutuma, juhul kui nad üldse vajalikud on. Samas on see meie haridusvõrrandis vaid ühe muutujaga tegelemine. Kui õppimist jääb väga palju koju, peaks esmalt uurima, mis takistab õppimist koolis ‒ mis toimub innustava muutunud õpikäsituse ja aegunud igapäevaste kodutööde vahel?

 Eesti keele riigieksamist õpetaja vaatepunktist

Emakeeleõpetaja Piret Järvela arutleb tänavuse riigieksami teemal. Ta tõdeb, et eksamitöös on tekste kõikvõimalikel teemadel, ent väärtkirjandust väärtustab eesti keele riigieksam järjest vähem.

Emakeeleõpetuse sõber Ivo Linna armastab eesti keelt igavesti

Eelmisel aastal Eesti emakeeleõpetajate seltsilt emakeeleõpetuse sõbra aunimetuse pälvinud Ivo Linnaga räägib eesti keelset ja selle tähtsusest Monika Undo.

 Eesti Haridusteaduste Ajakirja kümme numbrit

Pärast Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) esmanumbri ilmumist esitas Mati Heidmets Õpetajate Lehe artiklis kaks igihaljast küsimust: kes kirjutab ja kes loeb? Viis aastat hiljem saab kinnitada, et ajakirjal on kindel koht Eesti haridusteadustes, sotsiaalvaldkonna autorite huvi avaldada eestikeelseid artikleid on aasta-aastalt kasvanud ning autorite ring märkimisväärselt laienenud.

 Alusharidus – kas alus haridusteele?

Kes keda rikub – kas kool õpiõhinaga lasteaiast tulevat koolieelikut või surub hoopis lasteaed alla lapse omaalgatuse ja eneseteostuse, küsib Tartu luterliku Peetri kooli lasteaia juhataja Külvi Teder, kes seekord arutleb teemal, mida lasteaias õpetada.

Otsides Taanis ettevõtlusõppe edukuse valemit

Taanis ettevõtlusharidusega tutvumas käinud kutse- ja üldhariduskoolide ettevõtlusõpetajad ja spetsialistid veendusid, kui oluline on lisaks ettevõtlusõppe õpetamise meetoditele süsteemi terviklikkus.

Miks õppida kasvatusteadust?

Möödunud õppeaastal läbis Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi kasvatusteaduse magistriõppekava põhjaliku uuenduskuuri. Kui varem ei saanud lõpetajad diplomile kirja mingit kvalifikatsiooni, siis nüüdsest on selleks haridusspetsialist. „Õpetajale on ju küll vaja ka oskusi kasutada digivahendeid, tunda mitmesuguseid didaktikaid ja muud pedagoogilist atribuutikat, aga kui tal puuduvad laiahaardelised kasvatusteaduslikud ja üldkultuurilised teadmised, jääb ta käsitööliseks, kes vahendab vaid kohustuslikke aineteadmisi, kõneleb ajastule iseloomulike loosunglike tõdede keeles ning on muidu korralik „mutrike“ haridussüsteemis,“ põhjendas kasvatusteaduse õppimise vajalikkust õppekava juht, kasvatusfilosoofia ja kasvatussotsioloogia professor Airi Liimets.

Isaga koos fotojahil

Äsja lõppenud „Looduse aasta foto“ konkursil osalesid üle Eesti lapsed, kel on huvi nii looduse kui ka pildistamise vastu.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!