Archimedes

#õppidasaabkoolis

18. mai 2018 Marjeta Venno Tartu erakooli õppedirektor - 1 Kommentaar

Marjeta Venno.

Eesti haridusmaastikul on minister Mailis Repsi eestvedamisel alanud arutelu kodustest töödest. Olen selle teema tõstatamise julguse eest ministrile väga tänulik. Koduste tööde maht peab kindlasti vähenema ja nende olemus ning põhjendatus muutuma, juhul kui nad üldse vajalikud on … Samas olen veendunud, et see on meie haridusvõrrandis vaid ühe muutujaga tegelemine. Kui õppimist jääb väga palju koju, peaks esmalt uurima, mis takistab õppimist koolis – mis toimub innustava muutunud õpikäsituse ja aegunud igapäevaste kodutööde vahel?

Teame, et õppida saab keskkonnas, kus inimene tunneb end hästi ja rahulikult, puudub stressitekitav pinge ja hirm ning on võimalik süveneda ja tegeleda huvipakkuvaga. Soovimata kellelegi vastanduda, julgen arvata, et meie koolisüsteemi on sisse kirjutatud pinge, mis algab juba koolipäeva korraldusest: see on justkui vana ning kitsaks jäänud kasukas, millesse püüame mahutada oma uued ideed ja nüüdisaegse lähenemise. Enamasti kella 8 paiku algav esimene tund on õppimiseks, tõeliseks omandamiseks liiga varane aeg. Lisaks takistame süvenemist ning keskendumist pidevate pausidega (45-minutine koolitund + kümneminutine vahetund), kurtes seejuures, et meie noored on rikutud pidevalt vilkuvate ekraanide ning vahelduvate piltide maailmas olemise tõttu. Kuidas meie ise nende süvenemisoskust toetame?

Koolipäev on sageli tükeldatud paljudeks eraldiseisvateks tundideks, kusjuures palju aega läheb kaduma klassist klassi rännates ja üha uuesti tunde alustades ning lõpetades. Samuti ei võimalda fragmenteeritud lühikesed tunnid õpetajate ja õpilaste vahel usalduslikuma suhte tekkimist, mis võib suurendada distsipliiniprobleeme. Traditsiooniline päevakava ei arvesta õpilaste keskendumisvõime loomuliku tõusu ja langusega eri kellaajal, millest tekkivaid probleeme võimendavad veelgi õpilaste vähene liikumisvõimalus ning kiirustades söödud lõuna. Lisaks ei võimalda traditsioonilise ajagraafiku surve tegelda õpilaste individuaalselt erineva õpikiiruse ja õpistiilidega (Canady, M. L. ja Rettig, M. D. The power of innovative scheduling. Educational leadership. 01.11.1995).

Miks algavad õpetajate koolitused mugavalt kell 10 sisselülitava kohvipausiga ja mitte kell 8.15 süvenemist eeldavate harjutustega? Kas me arvestame Eesti kliimaga, kus õpilased peavad oleme õpivalmis ka oktoobrist veebruarini kestvate pimedate ning lühikeste päevade ajal?

Koolipäeva algus TERA-s

Kui viis aastat tagasi Tartu erakoolis (TERA) koolipäeva alguse muutmise mõtteid mõlgutama hakkasime, uurisime esmalt vanematelt, missuguse kellaajaga koolipäeva algus nende meelest mõistlik on. Eeldasime, et enamik soovib hilisemat kellaaega, sest märkasime kooliinimestena, kui unised ja õppimisvõimetud on lapsed hommikuti. Kahjuks läks teisiti: kahel aastal korraldatud küsitlus juhtis meid samasse „ämbrisse“: eelistati ikka algust kell 8.15. Meie väikese Peedu kooli hea kogemus, mille loomise algusest alates on tunnid alanud kell 9, kinnitas aga, et muudatusega tasub edasi tegelda.

Jõudsime teadusuuringute ning kirjanduseni, mis kinnitavad, et koolipäeva hilisemal algusel võib olla soodne mõju õpilaste keskendumisvõimele. Mitmed uuringud näitavad, et teismelised kannatavad arenenud riikides kroonilise unepuuduse all, mis mõjutab halvasti nende kognitiivseid võimeid, põhjustab ärrituvust, unisust, keskendumis- ja sooritusvõime halvenemist ja isegi vägivalda ning sõltuvuskäitumist, nagu suitsetamine ja joomine või narkootikumide tarbimine. Teismeliste probleem ei ole vaid halvad magamisharjumused, nagu arvatakse, vaid „süüdi“ on unehormoon melatoniin, mis teismelistel aktiveerub hiljem ja ka lõpetab töö hiljem (National Sleep Foundation. https://sleepfoundation.org/sleep-news/backgrounder-later-school-start-times).

Kui nüüd lugeja ütleb, et mis sellest ammu teadaolevast enam kirjutada, siis tahan küll kriitiliselt üle haridusmaastiku küsida: miks siis midagi ei muutu, kui teame, et varahommikul on keeruline õppida? Miks me midagi ette ei võta, kui lapsed (nagu meie toonane õpilasesindus) ütlevad, et peavad kella kaheksaks koolijõudmise nimel nii vara ärkama, et söögiisugi pole … Ja nii nad siis varem istusid, kõht paljudel tühi, uni silmis, mõte unistamas koolilõunast, vahel peagi väsimusest laua peal. Õpilased olid vägagi muudatuseks valmis, kui vaid saaks mööda sellest kinnismõttest, et mis algab hiljem, see lõpeb hiljem. Kuidas jõuda muusikakooli või trenni, mille algusaeg ju ei muutu, sest kõigis teistes koolides lõpevad koolipäevad ikka varem – see oli nende peamine mure. Laste ja noorte und on uuritud juba nii palju, et on aeg nende uuringute tulemusi arvestada ja leida Eesti koolilaste jaoks ühiselt lahendus, mis toetaks efektiivset õppimist koolis.

Rääkides koolipäeva alguse teemadel Eesti koolide inimestega, kuulen sageli hirmutoonis muremõtet: jah, see on tark lahendus, aga vanemad pole nõus. Kas vanemad pole siis sama meelt, et laps saaks õppida efektiivsel ajal, kas nad ei tahagi siis lapsele parimat? Tõsi, selgus ka TERA-s, et vanemad olid muudatust ettevalmistava aasta aruteludel üsna vastumeelselt häälestatud: muutma pidi ju kogu nende perede senist elukorraldust, omamata isiklikku head kogemust oma koolipõlvest, mis aitaks natukenegi garanteerida eesootava muudatuse kvaliteeti. Elanud aasta uue algusega päevakava järgi, andis aga enamik vanematest positiivset tagasi­sidet: lapsed on ise kooli minemise tõttu iseseisvamad, pere naudib hommikust ühist koosolemist.

Aga õpetajad? Tegelikult sõltub väga palju neist: kui valmis on nemad lastega kell 8 toimetama, neid õpetama. Meie arvamuste skaala näitas väga ilmekalt, et 90% TERA õpetajaist pidas õppimise alustamise heaks ajaks kella üheksat. Kui õpetaja hommik on rahulik, on tema eestvedamine pingevaba; kui õpetaja on saanud end välja puhata ja on täismahus ärkvel, on õppetund kindlasti efektiivsem ning esimene tund pole raisatud aeg.

Ja ega muutuse lähtealuseks polnudki palju rohkem motiivi tarvis: lapsed ja õpetajad peavad olema õppimiseks heas vaimses vormis ehk õppimisvõimelised. Liites siia ka kõik pooltargumendid – sooritusvõime, sh keskendumisvõime paranemine, kasvueas suurema unevajaduse rahuldamine, tervise paranemine (hommikusöök), riskide vähenemine jms –, milleni aruteludes ning uuringuid lugedes jõudsime, otsustasime TERA päevakava muutmise ette võtta. Loomulikult ei jätnud me arvestamata vastuargumente ning otsisime lahendusi, mis toetaksid lapse terviklikku arengut, arvestaks tema huvitegevuste ja pere elukorraldusega.

Koolipäeva ümberdisainimine

Õpetajate ettepanekul tõime päevakavasse paaristunnid, sest olime juba varem täheldanud, et n-ö sissekirjutatud väljalülitamismärguanne pigem segab keskendumist ja takistab tervikteemadesse süvenemist: nooremad ei soovinud üldõpetuse tunnist lahkuda ja palusid luba edasi toimetada, vanemad õpilased vajasid teemasse süvenenuna rohkem aega õpitu kinnistamiseks ja harjutamiseks, et mõistmiseni jõuda. Lisaks kaotasime koolikella, sest koolis juhib õpiprotsessi siiski õpetaja, aidates õpilastel kujuneda iseseisvateks eesmärgiseadjateks.

Kuna tunde liites jääb ära ühe tunni välja- ja teise tunni sissejuhatamise vajadus, rakendame praegu TERA-s 80-minutisi paaristunde, millega on rahul nii õpilased kui ka õpetajad. Põhjust pole kaugelt vaja otsida: lisaks varem kirjeldatud keskendumis- ja süvenemisvõime arendamisele aitab see lahendus tuua õppimise eelkõige kooli (vs. jätta kodutööks), juurutades ühtlasi muutunud õpikäsituse põhimõtteid. Kui õpetaja teab, et tal on selline ajaressurss, julgeb ja saab ta kavandada kusagil-mujal-õpet (minna klassiruumist välja, nt turule, matkarajale või parki), rakendada pööratud klassiruumi võtet, kutsuda külalisi, mitmekesistada õpet infotehnoloogiliste lahendustega, kavandada uurimuslikku ja avastusõpet, võtta rahulikult aega õpilaste õpioskuste kujundamiseks ning väljendusoskuse arendamiseks, lastega lihtsalt rääkida. Õpetajatelt eeldab paaristundide kavandamine suurt tarkust: pole ju võimalik lahendada 80 minutit järjest matemaatikaülesandeid või lugeda teksti. Taolistes tundides on eri õppevorme: iseseisvat ja koostööd, uurimist, arutamist, kindlasti liikumist. Paaristundide kõrvale jäävad ilmselt alles ka üksiktunnid, kuid tuleval õppeaastal soovime paaristundide mahtu veelgi kasvatada. Oleme päevakavasse põiminud ka õuevahetunnid ning aja puhkamiseks: 40-minutise pika pausi jooksul vaheldub rahulik lõuna nn hea ajaga, kus jagame õpilastega infot, toimuvad kohtumised; lisanud oleme hetked puu- ja juurviljade pakkumiseks siis, kui energia hakkab raugema.

Julgustan kõiki kooliinimesi alustama kodutööde teema kõrval ka arutelu, kuidas ehk milliste lahendustega toetada nüüdisaegset õppimist nõnda, et laps oleks koolist lahkudes rahul ja terve, julge ja loov, tegutsemishimuline ning rõõmus. Ühiskond on kokkuleppeline süsteem – ärme vaata siis mööda teadus­uuringutest ning soovist muuta julgelt kooli algusaega ning päevakorraldust. Tehkem seda hoopis üle Eesti koos, nii et kõik muutujad toetaksid haridusvõrrandi head tulemust.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “#õppidasaabkoolis”

  1. Tiit ütleb:

    Kahtlemata on võimalik kõik uue läbivõetav ainelõik koolis ära õppida. Paraku tuleb siiski arvestada sellega, et tavaklassides on nüüd tähtsal kohal ka nn erivajadustega õpilased, kes nõuavad õpetajalt enamat või kogu tähelepanu, ning tulebki õpetajal tunnis ainult/peamiselt nendega (sageli nende korrarikkumistega) tegelda. Siis kujunebki niisugune täbar olukord, et tavalistel (korralikel) õpilastel tuleb omandada seda ainelõiku iseseisvalt (üldjuhul kodus). Seepärast ei pruugi eriti loota, et “aegunud igapäevased kodutööd” kaoksid, olenemata sellest, kuidas hariduselu suunajad püüavad õppetööd uutele rööbastele seada.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!