Õpetajate Leht

Puhkus maal ja looduses on turismis tugevad suunad

11. mai 2018 Annika Poldre toimetaja - Kommenteeri artiklit

Loodusturism pakub tohutult võimalusi, sest Eestis on väga palju põnevaid matkaradu. Omaette teemad on puud ja taimed, linnud-loomad jne. Tulevasel giidil on vaja vaid info kokku otsida ja endale selgeks teha.

 

Haapsalu kutsehariduskeskus (HKHK) on turismihariduse esinduskool. See tiitel saadakse kaheks aastaks ning toob kaasa kohustuse korraldada koolidele kokkusaamisi, mõelda välja tegevuskavasid, koguda ideid ja jälgida, et asjad toimivad, st juhtida turismikoolitust kaks aastat.

Kutseharidusest oodatakse spetsialiste, kes oskavad mitmesuguseid töid. Eriti vajavad mitmesuguste oskustega inimesi väikesed majutusasutused, mida on palju juurde tulnud. „Turismitöötaja peab olema universaalne, oskama näiteks rekreatsioonitööd,“ ütleb Haapsalu KHK turismi-, toitlustus- ja majutusteeninduse osakonna juhataja Enna Kallasvee, kes juhib Eesti turismiharidusliitu.

Turismis on tähtis viisakus

Ainuüksi rekreatsioon on lai mõiste, hõlmab kõiki vaba aja tegevusi: meelelahutust, ka sportlikku, mänge õues, tegevusi, kuhu on kaasatud hobused, koduloomad – kõike, mis puudutab turismi kõrvaltegevusi. Seda õpetatakse erialana Tallinna ülikoolis. Haapsalus on õppeained ja moodulid, kus õpetatakse vaba aja veetmist. Õppurid õpivad ürituste korraldamist. „Kõige tähtsam on kujundada teenindaja hoiakuid,“ ütleb Kallasvee. Kõik teenindajad peavad oskama pakkuda turistile mitmesuguseid võimalusi ja teha seda viisakalt. Õppijad mängivad koolitöös olukordi läbi, et neil kujuneksid vajalikud hoiakud.

Me toimetame üsna tihedalt koostöös ettevõtjatega,“ lausub Kallasvee, „sest praktikaaeg läheb järjest pikemaks, õpilased on üha rohkem tööl ning me jälgime, mida nad seal teevad. Arvestame ettevõtja nõudeid, kes aga peab oskama öelda, mida tahab.“

Kutseõpe peab käima sammu päriseluga, pidevalt on vaja uueneda ja teha muutusi. Haapsalu KHK turismi erialal on üheks uuenduseks eeloleval nädalal esmakordselt toimuv Läänemaa loodusfestival. See on loodusgiidi õpilaste algatatud ettevõtmine. Selle aasta esimene turismihariduskoolide kokkusaamine ongi eeloleval festivalil. Järgmisel sügisel teeb muuseumitega üle-eestilise teemaürituse Tartu KHK, seejärel on järg Pärnu käes IKT-teemaga.

Loodus- ja maaturism on popid

Igal turismi õpetaval koolil on oma nišš. Haapsalus on selleks loodusturism ja loodusgiidi amet, Luual samuti, kuid seal on see rohkem metsaga seotud. Eesti maaülikoolis on sama eriala kõrgemal tasemel.

Eesti maaülikool alustas loodus­turismi õppekavaga 2006. aastal, magistriõpe avati kolm aastat hiljem. „Alates tasuta kõrghariduse ajast on meie õppekavad konkurentsiga täidetud,“ ütleb EMÜ elurikkuse ja loodusturismi õppetooli professor Tiiu Kull.

Magistriõppesse tulijate seas on nii neid, kes töötavad juba turismi vallas, kui ka neid, kes on teisest valdkonnast ja soovivad oma ellu muutust.

Magistrikursuse lõpetanutest tegutseb enamik turismis, on otse või kaudsemalt loodusturismiga seotud. Kull loetleb, et lõpetanud tegutsevad Valgamaa turismiarenduses, Tallinkis, Prangli Reisides, Eesti spordi- ja olümpiamuuseumis, metsandussektoris, keskkonnaametis, loodusharidusega seotud Ahhaa keskuses või looduskoolides. Osa magistrante on LEADER-i gruppides ja omavalitsustes, paljud neist turismiga seotud. Vilistlastest turismiettevõtjatega on koolil tihe side, sest nemad käivad tudengeid õpetamas. Suur osa bakalaureuseõppe lõpetanutest õpib edasi, ka muudel erialadel.

Tööturu nõudlus loodusturismis selgub Kulli sõnutsi tihedas koostöös valdkonna asjalistega. Kasvab vajadus võõrkeelse teeninduse järele. „Me püüame sellega seoses oma õppekava nüüdisajastada ja hõlbustada tudengite välismaal käimist,“ ütleb Kull. Tema sõnul ei ole Eestis veel hästi aru saadud, et loodusturismi korraldamiseks on spetsialistid, keda võiks senisest rohkem rakendada. „Ilmselt pole me veel suutnud piisavalt turustada,“ arvab professor.

Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis on suund maaturismil. Turismikorralduse eriala (keskhariduse baasil kaheaastane õpe) hakati seal õpetama 1996. a ja õpe kestis 2016. aastani. Alates 2008. aastast õpetatakse põhikoolijärgselt maaturismi teeninduse eriala. Praegu on õppekava nimi „Maaturism“ ja seda õpitakse kolm aastat statsionaarse kutsekeskharidus­õppena.

Olustvere annab ainsa kutsekoolina turismikorraldaja 5. taseme jätkuõpet üheaastase sesoonõppena, kus õppima asumise eeldus on 4. tase reisimise, turismi ja vaba aja veetmise või majutuse ja toitlustuse valdkonnas või vastav töökogemus. Mullu septembris alustas 15 õppijat, kellest enamik töötab enda turismiettevõttes või tööandja juures. Olustveres õppis ja täiendas oma praktilisi kogemusi Pärnumaal Võidula mõisas-rahvamajas töötav Lea Toom. Ta sai aasta kestnud kooliajal hulga kasulikke teadmisi ja oskusi tööks gruppidega. „Saime palju praktilisi teadmisi ja õppisime erialast inglise keelt,“ kiidab Toom, kes omandas koolis oskusi nii Soomaa kui ka Peterburi reisi juhtimiseks.

Valikud on veidi aimamatud

Haapsalus aga maaturismi teenindaja kohad ei täitunud. „Ilmselt on Lõuna-Eestis huvi selle vastu suurem,“ ütleb Kallasvee. Huvi ei sõltu tema arvates piirkonna vajadustest. „Ettevõtetel on küll vajadused ja me oleme proovinud luua õppekavasid nende järgi, näiteks on väga vaja kelnereid, aga keegi ei tule Haapsalus seda ise õppima. Tullakse siis, kui ettevõte suunab.“

Kallasvee sõnul on sisseastujate seas populaarsed juhtimisvaldkonnad ning spaa- ja turismiettevõtte teenindaja elukutse. „Põhikooliõpilane ei vaata õppekava sisu, ta valib nime kõla või millegi järgi, mis tundub huvitav,“ ütleb Kallasvee.

Keskmiselt iga viies jätab kutsekooli pooleli ja väljalangejaid on ka Haap­salus. „Rohkem katkestavad õppimise täiskasvanud, kes on tulnud pärast keskkooli ja õpivad töö kõrvalt,“ ütleb Kallasvee. „Neil on kodused tööd ja praktika, mis võtab palju aega – need ongi komistuskivid. Eriti kodused tööd. Oleme püüdnud jätta sellest vaid olulise alles.“ Töö kõrvalt õppijail on sesoon­õpe, näiteks loodusgiidid ja turismikorraldajad käivad kahe kuu jooksul kolm nädalat koolis. Nad tulevad üle Eesti ja õpe kestab esmaspäevast reedeni. Töölt saab terve nädala ära olla see, kes on oma aja peremees. „Eraettevõtjal peab olema tugev motivatsioon töötajat õppima lasta,“ arvab Kallasvee.

Õppijate ees on maailm lahti – praktikavõimalusi on üle Euroopa, eriti kokkadel, aga ka teistel. Haapsalu tulevased loodusgiidid ja -turismi korraldajad on käinud Itaalias ja Sloveenias. Täiskasvanudki saavad välismaale praktikale minna, kui töö ja kodu võimaldab.

Koka erialal on väljalangus vähenenud ja kasvanud noormeeste huvi ameti vastu.

Väljalangejaid jääb vähemaks

Keskharidusega täiskasvanud, kes on tulnud õppima, töötavad sageli samal erialal. Pole statistikat selle kohta, kas nad muutsid pärast lõpetamist oma töökohta. Kuid põhikoolilõpetanutega on olukord läinud paremaks, ütleb Kallasvee. Mingil ajal ei läinud kokad pärast lõpetamist oma erialale tööle. Võib-olla ei kujutanud nad seda tööd ette, sest suur osa õppetööst oli koolis, praktikat oli vähe, arvab õppejõud. Nüüd on praktikat rohkem ja väljalangejaid vähem. 20-st 15–17 lähevad lõpuni välja. „Neil on esimesel aastal pikk praktika, nad saavad töö selgeks ja on siis lõpuni,“ põhjendab Kallasvee muutust. Alates 2014. aastast on väljalangus väike ja lõpetajate tööleasumise protsent suurenenud.

Osa lõpetanuid, eriti täiskasvanud, teevad oma firma, ka oma põhitöökohale lisaks. „Võib-olla ongi see tulevikusuund, et inimene ei tööta ainult ühel kohal, vaid õpib lisaks tööle, mida on juba teinud, juurde midagi muud ja hakkab seda arendama,“ arvab Kallasvee.

 


Turismihariduse liit tähtsustab koostööd

Eesti turismihariduse liidu (ETHL) lõid 11 aastat tagasi kõrg- ja kutsekoolid, et turismivaldkonnas õpetavad inimesed teaksid üksteist ja teeksid koostööd. Asutajatest on praeguseni liikmed Haapsalu KHK, Tallinna teeninduskool ja kõrgkoolid. Liitu kuulub 12 turismivaldkonna õppeasutust.

Põhikirjas on liidu eesmärk edendada turismiharidust, mis tähendab eelkõige kõrg- ja kutsekoolide õppejõudude ja õpetajate koostööd. „Ühiselt üksteist koolitades on liidul rohkem võimalusi,“ selgitab ETHL-i juhatuse liige, TÜ Pärnu kolledži turismiosakonna juhataja kt Liis Juust. Liidul on hea koostöö Innovega, õppekavade arendust on edendanud liitu kuuluvate koolide õppejõud ja õpetajad, kes on välja andnud õpikuid, mida Innove on rahastanud.

Püüame ühendada ka õpilasi, et nad kutsuksid oma üritustele teiste koolide õpetajaid ja õppijaid,“ ütleb Pärnu kolledži turismiosakonna hotellimajandusse assistent Tiina Tamm. Liit teeb koolitusi, kus osalevad õpetajad ja õpilased, aga üritustest, mis pole formaalsed, võiks olla rohkem teavet ja osavõtt arvukam, arvab Juust. „Tahaksime teha rohkem koostööd EAS-i turismiarenduskeskusega, kuigi seda juba ka tehakse,“ lisab Juust.

ETHL-il pole rahastatavaid projekte ega palgalisi, koostöö sõltub koolide ettevõtlikkusest. Liidul on pikk konverentside traditsioon, toetanud on EAS ja Innove, kus on kokku saanud õpetajad, ettevõtjad ja õppijad. Lisaks osalevad koolid koos õpilastega Tourestil.

Koostööd tehakse SA Kutsekojaga kutsestandardite uuendamisel ning SA Maaturismi ja erialaliitudega, et arutada tööturu vajadusi. Kõige tihedam on side SA Eesti Maaturismiga, kellega on koostöölepe ja tegevuskava, kuidas maaturismi koolide õppetöös paremini kajastada.

Käsil on lähiaastate tegevuskava koostamine, et valdkonna kõik teemad, nagu spaateenindus, toitlustamine, tootearendus, IT, loodusturism jm, oleks käsitletud. Seejärel jagatakse ülesanded koolide vahel nii, et iga teema kohta teeks mõni kool ürituse. Näiteks mais korraldavad Haapsalu KHK loodusturismi õpilased Läänemaa loodusfestivali.

Juust selgitab, et eesmärk on leida koolist lähtuvad teemad üritusteks, mida korraldavad õpilased. Need võivad olla koolitused, festivalid, seminarid vm, kuhu on oodatud õpilased, õpetajad jt huvilised. Ja pole vahet, kas tegijaks on kõrg- või kutsekool. „Oleme üks turismipere,“ ütleb Juust. „Me ei lahterda, mis tasemel on kool, kuigi igaüks tegutseb lähtuvalt oma spetsiifikast ja tasemest. Koostööd teevad nii kõrgkoolid kui ka kutsehariduskeskused.“

Koolitused ja konverentsid on avatud kõigile turismiharidust pakkuvatele koolidele. Nendele turismi õpetavatele koolidele, kes ETHL-i liikmed pole, on ETHL-il plaanis luua infolist, et teavitada neid oma tegemistest.

Iga kool on oma igapäevategevuses eraldiseisev ja koolitöö võtab suure osa ajast,“ nendib Tamm, „on tänuväärne, et liit jõuab ühistegevust käigus hoida.“

Hiljuti arutasime, et liit peaks rohkem haridust propageerima. Kui turismiharidus on rohkem pildil ja noor saab oma kogemuse kaudu ettekujutuse turismist, tekib selle valdkonna vastu suurem huvi ja usaldus,“ ütleb Juust.

Praegu juhib ETHL-i Haapsalu KHK. Liidu eesotsas on Haapsalu KHK turismi-, toitlustus- ja majutusteeninduse osakonna juhataja Enna Kallasvee. Juht ja juhtiv kool vahetuvad iga kahe aasta tagant.

Annika Poldre

 


Karin Küünarpuu ja Maris Meriste, kes õpivad Haapsalu KHK-s loodusturismi, on eeloleva festivali peakorraldajad, see on nende teise aasta praktika projektitöö. Pärast kooli lõpetamist plaanivad mõlemad hakata ettevõtjatena loodusturismi korraldama. Foto: Annika Poldre

 

Läänemaa loodusfestival

16.–19. maini Haapsalu KHK-s toimuva festivali eesmärk on edendada loodusharidust eelkõige Läänemaal kooliõpilaste seas ja propageerida oma kooli loodusgiidi eriala. Loodusfestivalil avatakse töötoad, kus tehakse seepi ja ökoprinti. Kuulatakse linnulaulu ja loenguid ning minnakse Noarootsi linde vaatlema. Vaadatakse loodusfilme, räägitakse matkamisest, hobustest ja ravimtaimedest ning tehakse metsas läbi ellujäämiskursus jpm. Mängitakse loodusmänge ja korraldatakse konkursse. Ennast tutvustavad kohalikud ettevõtjad. Esimene Läänemaa loodusfestival on pühendatud EV 100 aasta juubelile. Sellist festivali hakkab kool korraldama igal kevadel.

 


EAS teeb koostööd turismiharidusliiduga

Juhan Anupõld.

Juhan Anupõld, EAS-i turismiuuringute ja arenduste valdkonna juht:

2017. a novembris toimus EAS-i turismiarenduskeskuse eestvedamisel turismihariduse arenguvajaduste ja võimaluste ümarlaud turismihariduse andjate ja ettevõtete koostöö kitsaskohtade teemal. Seal arutatu tulemusena kohtusid 2018. a jaanuaris EAS-i turismiarenduskeskus, Eesti turismihariduse liidu (ETHL) liikmed ning SA Innove ning lepiti kokku edasised koostöösuunad ja tegevused.

Selgus, et Aasia suunaga on õpetajad väga vähe kokku puutunud. Seetõttu otsustati koostöös korraldada ETHL-i liikmetele tänavu augustis
Aasia-teemaline seminar. EAS-i roll on seal vahendada lektoreid ning osaleda korraldustöös.

Plaanis on jätkuvalt teha koostööd ETHL-iga ning seeläbi edastada teadmisi kõigepealt õpetajaskonnale, edasi õpilastele ja ettevõtjateni välja. Tegevusteks on nii seminarid kui ka ürituste korraldamine ning turu nõudlusest tulenevate uuenduslike teadmise edastamine.

Iga-aastane septembris toimuv turismikonverents on samuti suunatud valdkonna teadlikkuse tõstmisele. Aastakonverents on valdkonna suurim erialainimesi koondav sündmus. EAS-i
roll on seal ühe peamise korraldajana toetada teadmiste ja innovatsiooni maaletoomist turismisektoris.

Puhkaeestis/Visitestonia keskkonnas on sellest aastast turismiprofessionaalidele avatud e-õppekeskkond Visit Estonia e-akadeemia. Selle eesmärk on tõsta väike- ja keskmise suurusega ettevõttete ja ka sündmuste kvaliteeti kaheksa valdkonna kaudu. Need valdkonnad on turundus, müük, ligipääsetavus, keskkond, tooted ja teenused, kliendisuhted, koostöö, juhtimine.

 


Maaturismis on pikaaegne hariduse koostöökava

2014. aastal tegi Gravitas Consult OÜ uuringu tööjõuturu ootustest turismiharidusele. Uuring kuulus projekti „Kutseharidus kõrghariduse ja maaettevõtjate ühendajana (Connect-VET)“. Küsitlus hõlmas kogu Eestit ning vastajaiks olid igat liiki maaturismi majutusettevõtete esindajad, suurem osa neist pikaajalise kogemusega ettevõtjad. Rohkem kui pooled intervjueeritud arvasid, et Eestis pakutav turismiharidus pigem ei vasta maaturismi vajadustele.

Turismihariduse mittevastavus tööjõuturu nõuetele võis osaliselt olla seotud ettevõtjate suurte ootustega. Näiteks soovisid maaturismi ettevõtjate seast 40% vastanuist, et töötajad peaksid olema valmis täitma väga mitut erinevat ülesannet, kuid ettenähtud palgatase ei vastanud neile kõrgetele ootustele. Väikeettevõtjad soovisid koolipingist tulnutelt ametikooli tasemel oskusi, kuid kõrghariduse tasemel hoiakuid. Samas ei peetud vajalikuks laiapõhjalist õppekava.

Ettevõtjad heitsid haridusele ette, et õpilasi koolitatakse hotellimajanduse jaoks, mis ei vasta maaturismi vajadustele. Omandatavat haridust pidasid ettevõtjad formaalseks, mis ei toeta loovat mõtlemist. Sooviti, et koolid määratleksid paremini, kelle jaoks – kas ettevõtjatele, palgatöötajatele vm – mingi õppekava on mõeldud. Mainiti lõputööde madalat taset ja nõrka keeleõpet ning kasinat praktilist sõnavara peamistes võõrkeeltes.

Kuigi nimetati puudujääke õpilaste baashariduses, elukogemuse puudumist ja vähest aruaamist sellest, mis on maaturism, arvati siiski, et koolilõpetajatel on parem ettevalmistus ja taust kui n-ö inimesel tänavalt. Turismiharidust peeti ikkagi oluliseks uute töötajate töölevõtmisel.

Aga arvati ka, et pakutav haridus ei hakka kunagi täielikult vastama maaturismi vajadustele. Sooviti paindlikku täiendõppe süsteemi ettevõtjatele, et toimuks elukestev õpe. Väideti, et kui töötavad ettevõtjad lähevad kooli oma teadmisi täiendama, on käärid koolis pakutava ja töös vajaminevate teadmiste vahel suured.

Uuringus tehti hulk ettepanekuid, kuidas tõsta lõpetanute motivatsiooni maaturismis töötada. Et tutvustada paremini ettevõtteid, pakuti näiteks varianti kasutada rohkem õpilasi praktikantidena ning kutsuda ettevõtjaid kooli esinema. Sooviti ettevõtjate ja koolide senisest aktiivsemat suhtlust. Ettepanekuid tehti ka koostööks tasemeõppe arendamisel ja praktika korraldamisel.

Uuringu põhjal analüüsiti maaturismi ja turismihariduse koostöö olukorda ning tulevikusuundi. Eesmärgiks seati, et haridusasutused ja maaturismi ettevõtted kujundaksid koostöös kvaliteedi parandamise ja arendamise strateegia ning tuvastaksid puuduvad seosed ja lüngad maaturismis. Eesmärgiks võeti ka uurida, mida suudab haridus lünkade täitmiseks pakkuda. Määratleti partnerid ja visandati strateegiakava kõrghariduse-kutsehariduse-ettevõtjate koostöö pikaajaliseks juhtimiseks.

Kogu loetletud tegevus on käimas. Aastatel 2015–2020 viivad EMÜ, ETHL ja MTÜ Eesti Maaturism koos ellu maaturismi ja turismihariduse koostööstrateegiat, mis töötati välja „Lifelong Learningi“ programmi projektis Connect-VET. Programm toetubki 2014. aastal tehtud rakendusuuringule ja mitmele ümarlauale.

Allikas: „Maaturismi sektori ja turismihariduse valdkonna koostöö hetkeolukorra ja tulevikusuundade analüüs“


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!