Teatriime sündis kogudes, kogedes ja kogemata

Noortel näitlejatel-lauljatel jagus jaksu ja särtsu ka kolmandaks etenduseks. Fotod: Sirje Pärismaa

Tartu Herbert Masingu koolis otsitakse koos välispartneritega üha uusi võimalusi erivajadustega laste arendamiseks mitteformaalse tegevuse kaudu. Kooli sünnipäevaks sai lavaküpseks muusikal „Reisile sinuga“, kus astusid üheskoos publiku ette nii autismispektri kui ka aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lapsed.

Koolietendustel näeb ikka rõõmupisarais vanemaid, kes heldivad oma laste edusammudest. Kui Masingu kooli muusikali lõpulaul kõlas, pühkisid silmi ka võõrad. Ühtviisi liigutas vaatajaid nii noorte näitlejate-lauljate innukus ja ehe rõõm kui ka lavataguste jõudude hoomamatu töö ja järjekindlus, mis oli pooletunnise etteaste taga. Huvilisi ja näha soovijaid kogunes nii palju, et tuli anda kolm etendust.

Lavastuse „Reisile sinuga“ kolm peamist vedajat: Siiri Jõgi, Liis Vahter ja Tiina Uibo.

Viimase etenduse järel jagasid oma mõtteid lavastuse kolm peamist vedajat: muusikaõpetajad Liis Vahter ja Tiina Uibo ning klassiõpetaja Siiri Jõgi.

Algus

Mõte teha muusikaetendus tärkas juba ammu, aga sügisest läks asi tõsisemaks. Aluseks võeti Hans Hindpere ja Priit Aimla muusikal „Reisile meiega“. Tekste ja muusikat tuli siiski jõukohasemaks muuta.

Esmalt tuli leida kolm tüdrukut peaosadesse. Nad olid algul kohmetud, aga kui kolmandaks näitlejaks tuli oma klassijuhataja, kes oskas kahele neiule elu sisse puhuda, liigne häbelikkus kadus.

Noormehed leiti rollidesse 9. ja 12. klassist. Et põhikoolipoiss käib ka linnas näiteringis ja on välismaalgi esinenud, oli ta kohe sõiduvees. Tegevuse käigus avanes ka tema lavapartner, muidu tagasihoidlik ja sissepoole elav noormees.

Muusikalises osas astusid üles peaaegu kõik 1.–6. klassi õpilased, keda toetasid nende õpetajad.

Et enamiku laste jaoks on tekste pähe õppida väga raske, hakati laule õppima juba sügisel. Osa lapsi võttis uudse ülesande ja laulud väga hästi vastu ning oli neidki, kel oli juba paari nädalaga kõik selge ja soov kohe esineda. Aga oli ka neid, keda tuli keelitada ja meelitada.

Et muusikalis pidid koos esinema nii autismispektri kui ka aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lapsed, tuli leida neile täiesti erinev lähenemismoodus. Ühtedele pead asjad rahulikult selgeks tegema, teistele etendama kogu aeg „tsirkust“, et hoida huvi üleval.

Erinevate häirega lapsed on varemgi jõulupidudel ja kevadüritustel koos laval olnud, aga mitte nii suurtes massistseenides ja nii pikaajalises projektis, millega kaasneb mahukas ettevalmistusperiood.

Erinevused pisiasjades

Tore, et nad laval koos hakkama said. Algus- ja lõpulaulu ajal oli ju kitsas, ei jäänud hingamisruumi. Autistlikud lapsed tahavad väga täpselt teada, kus nad peavad seisma ja mida tegema. Aga kui keegi sulle selga trügib? Iga hetk võib olukord muutuda ja su kõrvale satub seisma keegi teine kui proovis.

Esimesel kahel etendusel olid osalejad ukse taga ja tulid õpetaja juhatusel oma osa esitama, aga siis ei näinud nad tükki kui tervikut. Kolmandal etendusel lasti ka neil endil tervet tükki vaadata. Enne kolmandat etendust oli tunne, et kulminatsioon on olnud. Kuidas tõsta enda motivatsiooni ja sütitada lapsi? Tundus, et see läks siiski korda.

Laste erinevus lõi välja ka pisiasjades. Näiteks olid autistlike laste saalist lahkumise järel toolidel olnud sildid kõik rea otsas alles. Nii nagu tulid, nii ka läksid. Aga tähelepanuhäiretega laste ridadel kadusid sildid ära. Väike detail, kuid näitab väga hästi, kui erinevad nad on.

Muusikali lavastamine näitas, et kõik on võimalik, kui oled hakkamist täis. Kuuenda klassi lapsed arvasid algul, et see värk on titekas, aga pärast olid laval väga ägedad.

Kostüümid ja dekoratsioonid valmisid koos lapsevanematega.

Selline suur projekt annab usku iseendasse. Lapsed saavad aru, et nad oskavad ja suudavad, ja nautisid tehtut.

Üllatusesineja

Üllatustantsijana astus muusikalis üles kooli direktor Tiina Kallavus. Tema rollis tuli markeerida prantslaslikkust ja Pariisi. Direktor lootis väga, et tema asemele leitakse õpilane, aga lõpuks tuli siiski endal lavale tulla. Et tantsupartner oli väga põhjalik, tuli teha palju proove. Aga direktor teenis eriti kuuma aplausi ja õpilaste üllatushüüded.

Tiina Kallavusele andis etendus taas teadmise, kui vahvad on Masingu kooli inimesed, pisikesed ja suured, ja et valitseb ühtsustunne. Selline ime sünnib vaid kõigi koostööna. Direktor teab seda sisemuses nagunii, aga aeg-ajalt on vaja sellele kinnitust.

Tore on nautida tulemust. Vajab ka pedagoogilist refleksiooni ja kirjapanekut, et jäädvustada kõik toimunu – kogudes, kogedes ja kogemata.

Seda on ju kogu aeg tehtud, aga mõned asjad tulevad kogemata. Iga lüli majas on aidanud terviku sünnile kaasa.

Tiina Kallavus imetleb lapsi. Nad võivad ju ütelda, et ei taha kellegagi laval olla ja tahavad tegutseda üksi, aga nad suutsid olla koos, oodata oma järjekorda, laulda koos kellegagi, kes ei laula nii, nagu tahaks, liikuda sellises tempos, nagu liigub teine. Pisikesed asjad korrastavad. Lapsed ise on selle suure möllu keskmes olles kõige rohkem võitnud.

Saalitäied nutavad. See puudutus ja liigutus aitab mõista, miks Masingu koolis kõike seda tehakse. See on suure kogukonna üritus ja sõnum läks väliskülaliste – projekti partnerite – kaudu viide riiki. Direktor usub, et nüüd tuleb palju kontserdipakkumisi.

Kui räägime kaasavast haridusest, siis tavakoolis jäävad erilised lapsed ikka kõrvalrollidesse, aga Masingu koolis saavad nad ka peaossa. Siin pole hirmsat konkurssi, vaid on võimalused. Kui oleks ainult tahtmist kõigil.

Mõnikord on endal hea üllatuda, et uskuda veel rohkem.

KÜSIMUS JA VASTUS

Milliseid õppekavaväliseid tegevusi kasutate õpilaste arendamiseks?

Siim Värv, Tartu Herbert Masingu kooli arendusjuht:

Mitteformaalset õppimist kirjeldatakse tavaliselt kuue omaduse järgi:

• eesmärgipärasus,
• vabatahtlikkus,
• õppijakesksus,
• paindlikkus,
• kõikidele avatus,
• individuaalse ja sotsiaalse õppimise tasakaal.

On selge, et ka formaalharidus võiks vastata neile kriteeriumitele. Ja suuresti vastabki. Olenevalt olukorrast võib aga keeruliseks osutuda vabatahtlikkuse, õppijakesksuse ja paindlikkuse tagamine samal määral mis mitteformaalses õppes. Sestap on juba aegade algusest kasutatud tavalise koolitunni kõrval laste arendamiseks kõiksugust õppekavavälist tegevust. Nimetusest hoolimata on tegu õppekava (ja eriti selle üldosa) täitmist toetava tegevusega. Tegevus ise võib olla kõige eripalgelisem: muusikali lavastamine, retked looduses, reisiõpe või õppereisid, koolis toimuvad ringid jne. Mitteformaalse õppimise üks suurimaid tugevusi on keskendumine tulemuse asemel protsessile (mis ei tähenda, et ka tulemus ei oleks oluline).

Ühises protsessis olemine ja selle kandmine annab suurepärase võimaluse eneseteadlikkuse ja sotsiaalsete oskuste kasvuks. Ehk eelkõige seetõttu on mitteformaalse tegevuse kooliellu integreerimine ülioluline ka Masingu koolis. Meie lapsed vajavad akadeemiliste teadmiste ja oskuste kõrval tavapärasest rohkem tuge sotsiaalse suhtluse vallas. Samas ei ole kindlasti tegu vaid Masingu kooli eripäraga. Kõiki neid teadmisi, oskusi ja suhtumisi vajavad kõik.

Klassis õppimine algab tundest, et mul on selles grupis hea ja turvaline olla. See eeldab õpetajalt häid grupi­protsesside toetamise oskusi. Mitteformaalne tegevus koos kõigi oma kuue omadusega annab selle jaoks suurepärase võimaluse. Samuti toimib mitteformaalne tegevus hea kaasamise tööriistana. Oleme koos oma välispartneritega just selle tõttu arendanud kaasava aktiivõppe koolituskursuse, mis toetab õpetajaid aktiivõppemeetodite planeerimisel, kasutamisel ja rakendamisel eesmärgiga toetada erivajadusega õpilaste toimetulekut suuremas klassis.

Selle kõige juures ei tohi unustada kahte asja. Esiteks seda, et esimesena mainisin mitteformaalse õppimise ühe omadusena eesmärgipärasust. See tähendab lihtsalt lõbutsemisest kaugemale minekut või protsessis olemist. Õpetaja või juhendaja peab hästi teadma, mis on tema planeeritud tegevuse sügavam mõte. Teiseks ei tasu karta märksõna „vabatahtlik“. Inimese ise otsustamise õigust ei saa me niikuinii ära võtta (survet avaldada küll). Seega on mõistlikum seda hoopis rõhutada. Uuringud näitavad, et vabatahtlikkuse rõhutamine viib hoopis aktiivsema osavõtuni – inimene tunneb, et tema valikuvabadust austatakse, ja see laseb tal lihtsamini teha ka seda, mis esmapilgul ehk nii huvitav ei tundugi.

Kes soovib mitteformaalse õppe kohta lähemalt lugeda, võib esmalt pöörata pilgu siia:
http://mitteformaalne.ee/mitteformaalne-oppimine/.