Väärtustest rääkimine on Šoti koolis igapäevaelu osa

Fotodega illustreeritud väärtuse kooli seinal: edukas õppija, enesekindel indiviid, vastutustundlik kodanik, osavõtlik panustaja. Fotod: Merike Mitt

Kui paljud Eesti õpetajad oskavad pikemalt mõtlemata öelda, missugused on nende kooli põhiväärtused? Šotimaa koolides teavad seda peast nii õpetajad kui ka õpilased.

Šotimaale tehtud õppereisi muljete põhjal jagavad kooli väärtuste kohta selgitusi Tartu ülikooli eetikakeskuse kriitiline sõber Merike Mitt, Tallinna Sakala eragümnaasiumi direktor Jekaterina Gridneva, Pärnu Tammsaare kooli õppealajuhataja ning keelekümbluse koordinaator Reet Merilaine ning TÜ eetikakeskuse väärtuskasvatuse suuna projektijuht Mari-Liis Nummert.

Merike Mitt:
„Väärtused on seintele välja pandud“

Merike Mitt.

TK: Mis Šotimaa koolides silma torkas?

MM: Märkasin, et kooli põhiväärtused olid seal seintele välja pandud. Väärtusi rakendatakse iga tegevuse käigus, neist räägitakse pidevalt ja süsteemselt, sõltumata sellest, kas tegemist oli pagulaslaste või kallite erakoolidega.

Silma hakkas ka see, et Šoti koolides tuuakse välja laste tugevusi ja eripära, nende enesehinnangut kasvatatakse teadlikult. Näiteks olid ühe kooli seinal väljas stendid, kuhu iga laps oli kirjutanud oma saavutused ja tugevused. Teises klassis nägime, kuidas lapsi õpetati üksteisele positiivset tagasisidet andma. See harjumus toetab samuti enesehinnangut ning sotsiaalseid oskusi.

Õpetajat nähakse Šoti koolis klassi liidrina ja tema liidriomadusi lihvib süsteemne täiendõpe. Ka õpilastes arendatakse liidriomadusi. Ühes algkoolis aitasid väiksed digiliidrid teistel lastel digioskusi omandada.

Kuna Šotimaal on palju pagulasi, pööratakse oluliselt tähelepanu võrdsusele ja sallivusele. Rõhutatakse, et kõigil lastel on võrdsed õigused ja võimalused, sõltumata rikkusest, nahavärvist vms.

Mis on see, mille üle meie võiksime rõõmustada?

Kui rääkisime ühes Šoti koolis algklassiõpetajatele, et meie lapsed lähevad kooli alles seitsmeaastaselt, ütlesid kõik kooris, et ka nende lapsed võiksid kauem mängida. Nende lapsed alustavad kooliteed viieaastaselt ja on koolis ainult kella 14-ni. Meie viieaastastel on lasteaias pikad päevad, nad saavad lõuna ajal magada ja sooja sööki.

Meie direktorid on palju iseseisvamad nii raha üle otsustamisel kui ka personalivalikus. Šotimaal saadetakse õpetajad kooli haridusosakonna kaudu ning meie koolikülastused tuli haridusosakonnas eelnevalt kokku leppida.

Jekaterina Gridneva:
„Lapsi õpetatakse oma konflikte ise ära lahendama“

Jekaterina Gridneva.

TK: Mis Šoti koolisüsteemis kõige rohkem üllatas?

JG: Kui laste vahel juhtub konflikt või riid, siis Šoti koolis õpetaja sellega ei tegele, vaid lapsed peavad probleemi ise ära lahendama. Mõnikord aitavad neid sealjuures täiskasvanud, mõnikord klassikaaslased. Mõnikord on vaja tõlki, sest Šoti kool on paljurahvuseline. Õpetaja ei sekku, ta ütleb, mis kellaajaks peab probleem lahendatud olema, ja kui see on tehtud, räägivad nad õpetajale, millise lahenduse nad leidsid ja mida edasi teevad.

Lapsed tahavad enamasti oma konfliktid kiiresti ära lahendada, sest soovivad teiste juurde mängima pääseda või osaleda huvitavates vahetunni ettevõtmistes.

Mis veel tähelepanu äratas?

Koolis, kus me käisime, õppisid ainult immigrantide lapsed. Ükski laps ei rääkinud inglise keelt esimese keelena, kuigi õppekeel oli inglise keel. Selles koolis õppis 37 rahvusest lapsi ja ligi pooled neist olid romad. Õpetajad rääkisid, et romad üllatavad neid pidevalt. Ühel päeval võib neil klassis olla kümme romat, aga teisel mitte ühtegi, sest pered on edasi rännanud. Siis aga tulevad juba uued romad.

Selle kooli lapsed rääkisid meiega täiesti vabalt, naersid, nad ei kartnud külalisi. Kui neile küsimusi esitasime, vastasid nad rahulikult ja julgelt. Kool pingutab ja püüab kummutada romadega seotud eelarvamusi ning tänu sellele tullaksegi nende juurde õppima.

Mida võiksime sealt üle võtta?

On hea, kui lapsed lahendavad oma konflikte ise, sest õpetaja ei tea kõiki asjaolusid.

Üks tütarlaste erakool oli väga tugeva väärtuskasvatusega. Neil olid väärtused seinal kirjas ja kõigi tegevuste juures toodi väärtusi esile. Kui küsisime laste käest, mis nende kooli väärtused on, oskasid kõik neid kirjeldada. Meie koolil on kuus põhiväärtust ja võttis pool aastat, et õpilastele ja lapsevanematele selgitada, mis väärtused meil on. Iga inimene, kes on kooliga seotud, peab neid väärtusi aktsepteerima.

Mulle meeldis ka nende programm „Teaching for Success“, mille sisuks on, et õpetaja on eestvedaja, saab hakkama igas olukorras.

Nüüd, kui teil on võrdluspilt, siis – mis meil juba hästi on?

Digioskused on meie koolides ilmselt paremad – seda, mis meil juba toimib, nemad alles kavandavad. Kui räägime PISA testist, siis meie tulemused on palju paremad, võib-olla ka põhjusel, et meie koolis ei ole 37 rahvusest sisserännanuid.

Reet Merilaine:
„Võrdsetele võimalustele pööratakse tähelepanu“

Reet Merilaine.

TK: Mis teile õppereisil kõige enam silma jäi?

RM: Ühes väikses erakoolis oli väljas suur heaolu ja tervise tabel, kus olid kirjas õppeained ja klassid. Mitte ainult õpetajad, vaid ka lapsed kirjutasid sinna, kuidas nad heaolu ja tervist kui väärtusi ühes või teises ainetunnis uurisid. Näiteks 5. klassi tööõpetuse tunni lahtrisse oli kirjutatud, kuidas seostus see tund tervise kui väärtusega.

Veel jäi silma, et algkoolis ei ole mitte õppeained, vaid üldõpetus. Küsisime õpetajalt, mis tundi ta annab, aga õpetaja ei osanud sellele isegi vastata. Küsisime siis, et mida nad praegu õpivad, ja õpetaja rääkis, et neil on praegu inglise keel, aga nad uurivad parasjagu ka ajalugu ja teevad esitlusi. Igal aastal on klassil uus õpetaja.

Käisime ka viieaastaste klassis. Laual oli suur jahuga täidetud kauss, lapsed pidid jahu seest leidma sõna, numbri ja pildi ning need kokku sobitama. Jahuga koos lapsed olid väga vahvad. Selles tunnis olid lõimitud matemaatika ja inglise keel.

Mulle oli uudis, et õpilased on jagatud Šotimaal lapsevanemate sissetuleku põhjal üheksasse kategooriasse. 1. kategooriasse kuuluvad kõige vaesemate perede lapsed, kes saavad tasuta süüa. 9. kategoorias on kõige jõukamad ja nemad peavad ise maksma. Sama kehtib huvitegevuste kohta: vaesemaid toetab riik, jõukamad tasuvad ise.

Mari-Liis Nummert:
„Šotimaa teeb meile silmad ette“

Mari-Liis Nummert.

TK: Mis on Eesti ja Šoti hariduses reisil nähtu põhjal sarnast ja mis erinevat?

M-L N: Nii Šoti kui ka Eesti õppekava on väärtuspõhised, keskenduvad pädevustele ning annavad õpetajale õpet korraldades suure iseseisvuse. Paraku on sarnane ka see, et nii Šoti kui ka Eesti õpetajad ei julge veel oma autonoomiat piisavalt kasutada ning ootavad õpikuid, töövihikuid ja muid abimaterjale, mille järgi teemasid tunnis käsitleda. Glasgow’ ülikooli hariduseksperdid tunnistasid meile, et nende õpetajad ei ole oma autonoomia kasutamiseks ülikoolis veel piisavalt koolitust saanud. Aga kas meie õpetajaks õppija saab ülikoolis õppida aktiivõppe meetodil? Kas tema töid hinnatakse kujundavalt? Kui palju saab ta harjutada oma juhtimisoskusi? Kuni õpetajakoolitus ei vasta muutunud õpikäsitusele, ei ole vaja imestada, et õpetajad seda õpikäsitust täies mahus ei rakenda.

Mis veel silma jäi?

Šotimaa koolides on kõige olulisemad väärtused pandud koolimajades seintele välja, õpetajad ja õpilased teavad neid. Kui minul on kolmekümnest õpetajast koosnev rühm, siis vaid paar-kolm õpetajat oskab oma kooli väärtusi peast öelda. Mida teha, et meie haridusdokumentides deklareeritud väärtustest saaks meilegi kooli argipäev? Kes selle eest vastutab, et me selleni jõuaksime?

Šotimaa teeb ses osas meile silmad ette. Õppekava kahte põhiväärtust – Excellence and Equity (suurepärased ja võimetekohased tulemused ning võrdsed võimalused) – kohtas koolides isegi hindamisvahendites. Näiteks oli kodunduse õpetaja selgitanud ühe trimestri hindamisega seoses ära, mis on iga õpilase jaoks suurepärane tulemus. Trimestri lõpul toimuvas arenguvestluses pidi õpilane hindama end selle kirjelduse järgi ja tooma näiteid, miks ja mil moel ta õppes seda väärtust arendas.

Mis kõige enam üllatas?

Šotimaa õpilane peab olema edukas õppija, enesekindel indiviid, vastutustundlik kodanik ja osavõtlik panustaja. Mind üllatas, kui hästi need neli eesmärki Šotimaa koolides juurdunud olid. Need olid esile toodud isegi õpetajate tunnikontrollides, aga ka huvihariduse töökavades. Ühes koolis nägime tunnustamishommikut, kus kiideti õpilasi, kes olid mõnes mainitud neljast kategooriast silma paistnud. Tunnustamisel toodi välja kategooria, näiteks aktiivseks kodanikuks olemine, ja lisati põhjendus: lehtede riisumine koolimaja juures. Me võiksime Šotimaast eeskuju võtta ja oma õpilasi niisamuti pingutuste eest rohkem tunnustada.

Õppereis Šotimaale toimus tänavu veebruaris Briti Nõukogu ja Tartu ülikooli eetikakeskuse koostööprojekti „Mitmekultuuriliste koolide õpivõrgustiku asutamine“ raames. Õppereisi korraldas Briti Nõukogu.