Võru õpilased käisid Rootsis superautosid vaatamas

15. mai 2018 - 1 Kommentaar

Tallinna tehnikakõrgkooli programm „100 sammu inseneerias“ lennutas Võru Kreutzwaldi kooli õpilased Koenigseggi superautode ehitamist vaatama.

Novembri algul toimus Tallinna tehnikakõrgkoolis inseneeria karjääripäev ja juba teine Goldbergi masina ehitamise võistlus. Ehitataval masinal pidi olema kümme elementi ning võitis see, kelle masin töötas täpselt 30 sekundit. Peaauhinna reisi Koenigseggi superautode tehasesse võitsid Võru Kreutzwaldi kooli õpilased Uku Konsap, Hanna-Liina Kunnus, Hanno-Laur Kunnus, Karl Jakop Pintmann. Masina valmimist juhendasid ja nõu andsid Evi Tarro ja lapsevanemad. Eelmisel aastal võitis Kehra gümnaasiumi võistkond, siis oli preemiareisil kaasas „100 sammu inseneerias“ patroon Frida Laigu.

4. mail leidis aset kauaoodatud hetk, hommikul vara startisime lennukiga Rootsi poole ning pärastlõunal avanes meie ees ülimalt põnev Koenigseggi tehas. Tehases töötavad ka Eestist pärit insenerid, kes üliõpilasena osalesid tudengivormeli ehitamisel. Tudengivormel on Tallinna tehnikakõrgkooli ja tehnikaülikooli ühisprojekt, mis sai alguse aastal 2006. Praegu ehitatakse elektrivormelit, kuid peagi on oodata isesõitvat vormelit.

Koenigseggi autotehases oli põnev näha, mida selge visiooni, kindlameelsuse, visaduse ja pühendumisega on võimalik saavutada. Kui teha seda, mida tõesti armastatakse, siis jõutakse ka heade tulemusteni – seda on selgelt näha automargi asutaja Christian von Koenigseggi pealt.

Christian von Koenigsegg on visionäär, kes on oma ideede teostamiseks koondanud enda ümber vajalikud inimesed. See näitab ühelt poolt meeskonnatöö olulisust, kuid rõhutada tuleb ka juhi rolli, kes peab olema suunaja ja motiveerija. Üks autode arendamisega tegelev insener tõi välja, et peamine põhjus, miks ta tahab seal töötada, on huvitav töö, st tal on pidevalt uusi väljakutseid, millega tuleb tegelda. Lisaks inseneridele töötavad tehases kaks eestlasest sadulseppa, kelle käte all valmivad kaunid polsterdustööd, mis muudavad autod veelgi luksuslikumaks.

Koenigseggi toodetavad sõidukid on autonduse absoluutses tipus. See tase on saavutatud väga lühikese ajaga. Kuigi nende toodetavad autod on enamikule inimkonnast igas mõttes kättesaamatud, siis ometi võib nendest tõusta suur tulu – need uued tehnoloogiad ja innovaatika, mis nad arendavad, saavad (lähi)tulevikus muuta tavakasutuses olevaid autosid efektiivsemaks ja keskkonnasäästlikumaks. Nende puhul ei ole tegemist lihtsalt kiirete autode tootjatega, vaid nad tõesti mõtlevad väljaspool piire („out of the box“) ja leiavad lahendusi, kuidas teha autondust paremaks. See eristab neid teistest väikestest (tegelikult ka suurtest) superautode tootjatest, mistõttu oli tehase külastamine eriti põnev.

Hanna-Liina Kunnus, Võru Kreutzwaldi kooli 9. kl õpilane:

Meie tiimi liider leidis Goldbergi võistluse info ja me tahtsime selle võistluse peaauhinda.

Ehitades tahtsime teha võimalikult hea masinat ja tegimegi töökindla ja täpse. Meie esimene katse oli võistluse alguses nii täpne, et hoidsime esimest kohta kuni lõpuni. See oli üks vingemaid võistlusi, kus ma osalenud olen.

Ootasime päeva, millal saame Tallinnast Lõuna-Rootsis asuvasse Angelholmi linna sõita. Hotelli saabudes sai meile osaks vinge hävitajate show – lennukid tegid taevas kõikvõimalikke piruette. Hiljem selgus, et tegemist oli iga-aastase show’ga lennuväe auks. Kõik endised lendurid tulevad Angelholmi, sest juba Teise maailmasõja ajal oli seal lennuväebaas. Koenigseggi autotehaski asub vanas lennuväebaasis.

Kõige rohkem meeldis mulle ikka Koenigseggi autotehas, sest ma pole kunagi varem näinud, kuidas valmistatakse luksusautosid, ja veel vähem uskusin ma, et saan 1,5 miljonit dollarit maksva autoga pilti teha. Enne tehasesse sisenemist pidime paariks tunniks loobuma oma telefonidest ja fotoaparaatidest. Tehases olid autod, mis maksid lausa 2–3 miljonit dollarit. Tehases avanev pilt oli võimas, käsitööna valmivad autod imelised. Meil oli võimalus näha viimast Agera RS valmimist, järgmisena toodetakse 80 Regera mudelit. Uhkusega saime vaadata nt õõtshoobade süsteemi, mille on loonud eestlasest autoinsener Ruben Lend. Järgmise mudeli juures on tema ülesanne käigukasti loomine. Ruben on seal töötanud kaks aastat. Tõnis Väli, Indrek Hioväin ja Jüri Oleitšuk on Koenigseggis töötanud juba kolm aastat.

Tagasiteel koju kohtusime Arlanda lennujaamas juhuslikult eesti kiireimate rallisõitjatega. Ott Tänak ja Martin Järveoja olid samuti teel koju.

Evi Tarro, Võru Kreutzwaldi kooli haridustehnoloog:

Umbes aasta tagasi tulid lapsed vahetunnis minu juurde jutuga, et tahavad teha Goldbergi masinat ja kutsuvad mind juhendajaks. Ütlesingi, et ma ei tea masinatest midagi, aga ideed toetan ja abistan organiseerimisel. Tegelik juhendaja oli Hanna-Liina ja Hanno Lauri isa – tema oskab masinaid ehitada ja vajalikke detaile leida ja töödelda. Ma olen pigem saatja. Meie masin oli algusest lõpuni laste tehtud, nagu üks õpilaste töö peabki olema. Muidugi õppisid ka lapsed palju – nii masina ehitamise käigus kui ka sellel reisil, aga väga palju õppisin ka mina. Üllatas, et selles supertehases on nii palju eestlasi, TTK ja TTÜ lõpetanuid. Aga siiski, selleks et sind kutsutaks Koenigseggi tehasesse tööle, pead rohkem tegema kui ainult õppimine. Siinsed eestlased on kooli ajal tegelenud tudengivormeliga, kindlasti veel millegagi. Mida iganes teed, seda tee seda pühendunult. Ja võimalusi on, ole vaid tegus ja kasuta neid.

Juhendajatele: huvilistele tuleb anda võimalus. Ja kui juhendaja ei tea, ei oska, siis huvilised leiavad lahenduse või kui ei leia, siis koos ikka leiate.

Igal juhul suur aitäh vinge reisi eest! Tõepoolest väga hea idee auhinnaks selline reis. Minu lugupidamine kõikidele, kes genereerivad ja teostavad selliseid suurepäraseid ideid.

Tulge Goldbergi masinat ehitama!

2. novembril toimub Tallinna tehnikakõrgkoolis inseneeria karjääripäev ja kolmas Goldbergi masina ehitamise võistlus. Karjääripäevale ja laborites orienteerumisele on oodatud gümnasistid ja kutsekooliõpilased. Goldbergi võistlusest saavad osa võtta 7.–12. kl õpilased (sh kutsekoolide õpilased). Tule ja osale Tallinna tehnikakõrgkooli EV 100 kingituses „100 sammu inseneerias“. Kingitus on loodud inseneri elukutse populariseerimiseks. Kohal on ettevõtjad, insenerid ja üliõpilased – koos loome silla tulevastele inseneridele. Huvilised võtke ühendust Anneli Ramjalaga, anneli@tktk.ee, tel 502 7984.


Anneli Ramjalg on Tallinna tehnikakõrgkooli lektor, ehitusinsener

Sven Sillamäe on Tallinna tehnikakõrgkooli lektor, teedeinsener


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Võru õpilased käisid Rootsis superautosid vaatamas”

  1. Kaja ütleb:

    Väga tublid lapsed .Au kiitus ka juhendajale. Loodan ,et see tunnustus annab lastele tuule tiibadesse kogu eluks ja loodame neist ka hiljem kuulda edulugusid.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!