E-tasemetööde pärast muretsejatele
Mailis Reps.
Haridusministrina suhtlen väga palju inimestega ning hea meelega kuulan nende mõtteid oma vastutusvaldkondade kohta. Vahepeal kiidetakse, vahepeal juhitakse tähelepanu kitsaskohtadele. Olen arvamusel, et isegi kui kriitika pole meelepärane ning seda on ebamugav kuulda, annab see ikkagi tagasisidet tehtud töö kohta ja olulise tõuke püüda asju paremini teha. Arukatele inimestele meeldib ju arutleda. Juhul aga, kui vaidlused ühe teema ümber samade arvajate keskis pikka aega ei vaibu, peame lihtsalt tunnistama, et arvamusi on erinevaid ja mõnikord ei olegi võimalik saavutada kõigile sobivat ühtset lahendust.
Hiljuti ilmus Õpetajate Lehes arvamuslugu tasemetööde teemal ning mulle adresseeriti küsimused, millele vastasid varem nii SA Innove kui ka ministeeriumi eksperdid.
Mõistan õpetajate muret ja küsimusi, mida muutused ja uuendused digilahenduste kasutuselevõtuga kaasa toovad. Iga uue toote, keskkonna või teenuse väljaarendamine ja kasutuselevõtt on alati olnud põnev väljakutse. Seda nii arendajatele kui ka kasutajatele. Ma ei kahtle, et ka näiteks aurumootori vajalikkuses selle väljatöötamise algusjärgus kaheldi. Elame ajal, mil tänavatele hakkavad jõudma isejuhtivad autod ja bussid. Nendegi töökindluse, ohutuse, mõju ja vajalikkuse suhtes on praegu kõhklusi.
Elektroonilisi teste hakkasime arendama juba rohkem kui kolm aastat tagasi. Tasemetööd on õppimise ja õpetamise seire vahendid, mis annavad õpetajale ja õppijale tagasisidet, kui hästi ollakse õppimisega seni hakkama saanud ning kas ja mida peaks muutma. Paraku on õpetajatelt ja lastevanematelt endiselt kuulda, et tasemetööd mõistetakse koolis kui väikest eksamit ning sellega soovitakse „stimuleerida“ õpilast rohkem õppima. See ongi arvatavasti põhjus, miks tasemetööd tõlgendatakse kui pinge tekitamise allikat. Sellise mõtteviisiga võib kaasas käia veel hulk teisi arusaamu (näiteks vigade ja süüdlaste otsimine), mis kahjuks pärsivad loovust, katsetamist ja proovimist. Tasemetöö ei ole eksam, selleks ei ole vaja õpilasi drillida! Kui kõik saavad sellest aru, siis pinged kaovadki.
On tõsi, et kõiki oskusi ja teadmisi ei ole võimalik digitaalselt hinnata, samuti ei ole võimalik kõiki oskusi paberil kirjalikult hinnata. Tasemetöö koostavad õpetajad ja teadlased koostöös, hindamaks teatud osaoskusi, mis võimaldaksid kujundada arusaama õppetegevuses toimuvast. E-tasemetöö abil saab vähendada koolide ja õpetajate koormust tööde läbiviimisel ning luua lisavõimalusi ülesanneteks ning andmeanalüüsiks, mida paberil teha ei ole võimalik.
Tasemetööde toimumise järel kogub SA Innove õpetajatelt tagasisidet tasemetöö kohta. Selle põhjal oleme teinud tasemetöödes nii sisulisi kui ka tehnilisi täiendusi ja oleme valmis neid ka edaspidi tegema. Matemaatika tasemetöös on muudetud matemaatiliste avaldiste kirjutamist. Suurte koolide soovil on lisatud tulemuste vaatamise lehtedele võimalus lisada ja sortida andmeid lisaks klassidele ka aineõpetajate kaupa, kirjutamisülesannete tulemusi saab vaadata aspektide kaupa jne.
Ootame õpetajatelt tagasisidet. Nii saame kõige ausamat, vahetumat ja autentsemat teavet kasutusolukorra kohta erineva kogemusega kasutajatelt. Kasutusmugavus, aga ka kasutamisega kaasnev kogemuse kasv on kõigi uute keskkondade rakendamise võtmesõnad.
Lisaks õpetajatele on väärtuslikud tagasisidestajad õpilased. Peame arvestama sellega, et nende digipädevus ja -oskused täienevad ja need küsimused, millega olime silmitsi paari aasta eest, on nüüdseks lahenenud, aga ees ootavad uued. Kiiresti muutuv maailm nõuab kohanemisvõimet.
Oleme teadlikud matemaatika e-tasemetöö kitsaskohtadest, kogume hoolikalt tagasisidet ning oleme avatud konstruktiivsetele ettepanekutele. Praegu käib ka e-tasemetööde arendustöö, valdkonna eksperdid ja teadlased otsivad paremaid lahendusi. Lähiajal on tulemas uut infot matemaatika tasemetööde arenduse kohta, mida kindlasti tutvustatakse õpetajatele ja kõigile huvilistele.
KOMMENTAAR
Arengutest e-testimise vallas
Margus Pedaste, professor:
EIS-il on teatud piirangud ja probleemid ning see ei võimalda kõike, mida oleme harjunud hindama, või suunab see hindama teistmoodi. Eeliseks on kiire tagasiside ja adaptiivsus, mis võimaldab plaanide õnnestumisel aega kokku hoida. Praeguseks on olemas suur hulk ülesanded 3. ja 6. klassile kolmel kognitiivsel tasemel (teadmine, rakendamine, arutlemine) ja neljal teemal (arvutamine, algebra, andmed ja geomeetria). Käib katsetamine, sügisel tuleb laiem katsetus ning tulemused näitavad, milleks on testid kasutatavad ja millised on piirangud. Ideaalis võib siit õpetajale välja kasvada töövahend, aga peab leppima, et üks praegu arendatav 45 minutiga täidetav test ei ole universaalne nii pika aja nagu näiteks kolme aasta vältel õpitu omandamise kontrollimiseks. Pigem näeme võimalust, et meie projekt näitab, kuidas disainida ülesandeid, hinnata nende keerukust ja koostada neist teste. Seejärel saaks õpetajate kogukond juba laiemalt koostada analoogseid e-teste, mida võiks kasutada mitmesuguste teemade õpitulemuste hindamiseks õppeaasta jooksul.
SAMAL TEEMAL
- Raivo Juurak “Matemaatika e-tasemetöö koostajate pilguga” (16.02.2018)
- Allar Veelmaa “Ood e-masendusele” (30.03.2018)
- Margus Tõnissaar “Matemaatika e-tasemetööd” (6.04.2018)
- Andres Mellik, Proomet Torga “Matemaatika e-tasemetööd, vol. 2: Kolm küsimust haridusministrile” (18.05.2018)
KOLLEEGID!
Kooli (resp. hariduse) asi pole “kuidas disainida ülesandeid, hinnata nende keerukust ja koostada neist teste” (vt professori seisukohta)… Kooli põhiülesanne on ÕPILASTE ARENDAMINE, mis ju arengu- ja kognitiivses psühholoogias väga põhjalikult läbi uuritud ala. LAPSE puhul on igasugused tehnoloogilised trikid-vidinad siin enamasti segavad – põhiülesannet takistavad. Vaielgem ikka TEADUSLIKE argumentide abil! Didaktikat tõsiselt mittevaldavad inimesed (ka õpetajad) “varjavad” tehnoloogiaga vaid oma saamatust. Ja nii algabki tehnoloogiaga eputamine…
Tehnoloogia osas võiks kehtida põhimõte – nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik! Aga siin peab astuma klassi ette juba PROFESSIONAALNE õpetaja, kelle koolituski on Eestist kadumas…
Püüdsin professori jutust iva leida, sedapuhku jäi kana küll nälga. Aga raha oleme meistrid raiskama, mis sest et pole meie raha, vaid kuskilt välja kaubeldud. Kui palju on “töötunde” selle jama peale kulutatud ja tulemuseks on sapakas, mis imekiiresti suudab mäest alla vurada. Lõpetage see EIS-i tuunimine ja kuulakse mida dotsent Rein Prank selle asja kohta ütleb. Õppige ometi midagi!