Haridusuudiseid välismaalt

Taani lapsed õpivad massiliselt kodeerimist

Mikroarvutid aitavad lastel kodeerimist õppida, vahendab The Local. Kui 65 000 Taani koolilast pärast suvevaheaega kooli naasevad, antakse neile isiklikud mikroarvutid. Soovitakse õpetada probleemide lahendamist tulevikukeele ehk kodeerimise abil. Projekt puudutab 10–11-aastaseid taanlasi ja selles osaleb 703 kooli, mis tähendab, et iga kolmas kool panustab kodeerimise õpetamisse. Õppes kasutatakse mänge ja töötatakse klassis. Projekt sai inspiratsiooni BBC-lt. Hinnanguliselt kestab õppetöö kolm aastat.

Rootsi haridust kummitab kuritegevus

Rootsis uuriti kõrge kuritegevusega piirkondade koole. Selgus, et pooled nende piirkondade õpilastest lahkuvad koolist tunnistuseta, vahendab The Local. Olukord on viimase viie aasta jooksul halvenenud. Rootsis on 23 ohtlikku piirkonda, mille elanikud ei tunne end turvaliselt, õpilased võtavad sotsiaalsed probleemid kooli kaasa ning õpetajad ei saa keskenduda õpetamisele. Näiteks Bergsjönis Göteborgis ei saa 69,8% lõpetavatest 15-aastastest kvalifikatsioonitunnistust. Riigis on sama näitaja keskmiselt 17,5%.

Vulgaarsusega kiusamise vastu

Saksamaal võitleb koolikiusamise vastu endine kiusatav Carsten Stahl, vahendab Der Spiegel. Aastaid ei rääkinud ta kiusamisest kellelegi, sest kartis, et kiusajad teevad vastasel korral ta emale viga. Kui ta kuueaastane poeg koolist koju tulles ropendas, ei soovinud ta ajaloo kordumist. Carsten esineb koolides, käitudes seal nagu Hollywoodi filmide sõjaväelane. Näiteks palub ta algul õpilastel nii palju vulgaarseid sõnu välja öelda, kui nad teavad. Algul itsitatakse. Tunni lõpul ei naera aga enam keegi.

Pidžaamareivid toovad raamatud lastele lähemale

Lugemine arendab sõnavara ja suhtlemisoskust. Inglismaal edendatakse raamatute kasutamist omapäraste pidžaamareividega, vahendab BBC. Pidžaamareivid tähendavad pärastlõunast pidu lastele koos lapsevanematega, kus kantakse pidžaamasid ning loetakse mänguliselt raamatuid ja räägitakse lugusid. Eelkõige osalevad peol alla viieaastased lapsed. Esimene reiv oli osa näitusest „Aeg üles tõusta“, mille eesmärk oli muuta raamatud osaks laste elust. Õhupallidega disko arendab lisaks laste kujutlusvõimet.

Lapsed puha metsas

Inglismaal asuva Haldjate metsalasteaia muudab eriliseks see, et lapsed veedavad kogu päeva värskes õhus. Puuduvad harjumuspärased ruumid, aga ekstreemse ilma korral viiakse lapsed külakeskusesse. Asutus kuulub käputäie lasteaedade hulka, mis kasutavad õppetööks ainult loodust, kusjuures kantakse ilmale vastavat riietust. Haridusasutusi kontrolliv Ofsted andis neile kõrge hinnangu. Populaarsust lapsevanemate hulgas näitab seegi, et vabade kohtade ootejärjekord ulatub 2020. aastani, vahendab BBC.

„Vabadus, võrdsus, vendlus“ saab prantslastele kohustuslikuks

Prantsusmaal hääletasid Pariisi lähedal asuva linna lapsevanemad selle poolt, et nende lapsed hakkavad novembrist koolivorme kandma. Koolivorme hakkab kasutama kuus kooli 6–11-aastaste laste hulgas. Provintsis kuulub vanusegruppi 759 last, kellele on koolivorm tungivalt soovituslik, aga riigi seadus vormi kandma ei kohusta. Üks motoga „Vabadus, võrdsus, vendlus“ vorm maksab 145 eurot, kui peres on rohkem kui üks riietust vajavat last, siis 72,5 eurot. Vormiga soovitakse vähendada ebavõrdsust, vahendab BBC.

Millised on Harvardi lõpetajad?

Harvardi ülikool on tuntud edukate lõpetajate poolest. Millised on selle õppeaasta lõpetajad, selgub üliõpilaslehe Harvard Crimson korraldatud küsitlusest. Peaaegu pool lõpetajatest tunneb muret oma vaimse tervise üle, üks viiest lõpetab süütuna. Poliitiliselt on nad Trumpi vastu. Nad kardavad oma arvamusega diskussioonides oponente solvata. 90% neist joob alkoholi. Lõpetajad karmistaksid relvakontrolli, kasutavad iPhone’i ja ainult viiendik on kooliaja jooksul vähemalt korra spikerdanud, vahendab BBC.

Iraani professor pisteti pokri

Teheranis vahistati aprillis professor Abbas Edalat. 129 akadeemikut üle kogu maailma kirjutasid palvekirja, millega soovitakse aidata kaasa professori vabastamisele, vahendab The Guardian. Londoni Imperial College’i professor on akadeemikute sõnul alati austanud oma etnilist tausta ja näidanud Iraani positiivses valguses, mistõttu on üllatav, et ta just seal arreteeriti. Lisaks on professor panustanud aastakümneid tehnoloogia arengusse. Tema vahistamine on kaotus kogu akadeemilisele maailmale.

Palavus viib eksamitulemused alla

Mida kuumemad ilmad, seda kehvemad eksamitulemused, selgub USA-s 13 aastat kestnud uuringu tulemustest. Harvardi, UCLA ja Georgia State University teadlased võrdlesid 10 miljoni keskkooliõpilase eksamitulemusi aastatel 2001–2014. Nad väidavad, et on leidnud esimest korda selgeid tõendeid, mis näitavad, et piirkonna keskmise õhutemperatuuri tõusuga halvenevad õpitulemused, vahendab BBC. Temperatuuri tõus 0,55 kraadi võrra aastas kahandab eksamitulemusi 1% võrra. Negatiivne mõju algab temperatuurist +21 ᵒC.

Õpetaja pani roboti pihta

Ühele õpetajale määrati vanglakaristus, sest ta pani E-baysse müüki koolist varastatud roboti, vahendab tes.com. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpetaja Hamzah Arbile mõisteti kuuekuuline vangistus, sest ta varastas programmeeritava roboti Lego Mindstormi osad ja pani need müüki. Juhtum leidis aset 2016. aasta suvel Londonis. Kolm päeva hiljem kaotas ta töökoha. Lisaks määrati talle õpetajana töötamise keeld. Kohtus süüdistas õpetaja osade müügis oma naist. Hiljem tunnistas ta suuliselt siiski oma eksimust.

Meedia taunib ammuseid vigu

Õpilastele tuleb õpetada, et vigade tegemine on täiesti inimlik, vahendab tes.com. Vaimse tervise ekspert kirjutab, et ta on mures, et meedias kuulsuste sildistamine kangelasteks ja pahadeks hakkab mõjutama õpilasi ja haridussüsteemi. Kool peaks sütitama inimeses õppimissoovi ja arendama fantaasiat, mis omakorda tekitab uudishimu. Nii inimesed arenevad ja võivad oma arvamusi muuta. Meedias aga heidetakse inimestele ette nende aastatetaguseid eksimusi ja väiteid sotsiaalmeedias. Koolis nii ei tohiks.

Kogunud ÕIE TÄHTLA