Kaasava hariduse võti on koostöö

13. juuni 2018 Kadi Kutsar, Liana Helerand, Marit Paas, Helina Muruaas - Kommenteeri artiklit

 

Mai alguses oli kolme Tartu lasteaia pedagoogidel suurepärane võimalus  vahetada töökogemusi Pärnu ja Läänemaa kolleegidega.

Õppereis sai teoks tänu Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfondi ja fondi „Eesti tuleviku heaks“ rahastusele. Projekti eestvedaja ja läbiviija oli Tartu Ristikheina lasteaia direktor Margot Fjuk. Projekti olid kaasatud Tartu Kannikese ja Rukkilille ning Pärnu Pillerpalli lasteaia pedagoogid.

Projekti eesmärk oli anda õpetajatele võimalus saada arutelude ja kogemuste jagamise käigus uusi teadmisi kaasava hariduse rakendamiseks.

Kohtumine toimus väikeses ja koduses Pärnu Pillerpalli lasteaias, kus on kuus rühma, neist üks arendusrühm. Aiarühmade nimed on inspireeritud lastekirjandusest, rühmade seintele on maalitud temaatilised pildid, tuntud lastelugude tegelased on lastele eeskujuks. Õppetöös pööratakse tähelepanu väärtuskasvatusele ja kasutatakse kiusamisest vaba lasteaia metoodikat.

 

Pillerpalli lasteaed asub ühes majas Pärnu toimetulekukooliga. Koolis õpivad intellektipuudega õpilased ja õppetöö toimub põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Toimetulekukool soodustab õpilaste võimetekohast arengut ja aitab kaasa sellele, et nad igapäevaelus võimalikult hästi iseseisvalt toime tuleks. Õppekeelteks on koolis eesti ja vene keel ning lasteaia ja kooli koostöö on tihe.

Tutvusime põgusalt kooli ruumidega ja nägime, et õpilastele on loodud suurepärased võimalused tegelda muusika ja käsitööga. Eriti meeldiva mulje jättis tunnetustuba, mille eesmärk on stimuleerida eri meeli. Tunnetustuba on sisustatud mitmekesiselt: seal on massaažitool, lõõgastav mullitoru, kodukino komplekt, peegelpall, plasmakera, raskustekk ja palju muud. Toas saab laps mõtteid koondada, rahuneda ja keskenduda ühele kindlale tegevusele. Selline tuba leiaks kasutust igas lasteaias.

Pärast ringkäiku arutati ümarlauas kaasava hariduse põhimõtete rakendamist ja HEV-laste haridusvõimaluste arendamist. Osalejad tutvustasid oma lasteaedades kasutusel olevaid metoodikaid ja õpetamisviise. Tartu Rukkilille lasteaia direktor Anu Turu andis ülevaate Tartu linna haridusosakonna kokku kutsutud töörühma loodud dokumendist „Ettepanekud kaasava hariduse ja HEV-laste arengu toetamiseks Tartu linnas“.

Ühiselt arutati individuaalse arenduskava rakendamist lasteaedades. Mõttevahetuse käigus tõusid esile mitmed kaasava hariduse rakendamist puudutavad valupunktid. Nii Tartu kui ka Pärnu lasteaedades on puudu logopeedidest ja kompetentsetest tugiisikutest. Õpetajad tunnevad, et neil pole piisavalt teadmisi ja oskusi erivajadusega lapse õpetamiseks. Kaasava hariduse rakendamisel on oluline omavalitsuse tugi. Enamikus Tartu lasteaedades on selle aasta algusest tööl psühholoog. Suureks abiks Eesti lasteaedadele on Rajaleidja keskused, Tartus lisaks eelmainitule ka hariduse tugiteenuste keskus.

Õppereisi teine päev algas Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse külastusega. See on Läänemere piirkonna nüüdisaegseim taastusravihaigla, mis tegeleb peamiselt neurorehabilitatsiooniga. Abistatakse nii lapsi kui ka täiskasvanuid, kellel on neuroloogiliste haiguste tagajärjel tekkinud toimetulekuraskused. Aastas osutatakse teenust 3500 abivajajale.

Tutvusime rehabilitatsioonikeskuse lasteosakonna ruumidega ning saime ülevaate pakutavatest teenustest ja kaasaegse taastusravi võimalustest. Erilist muljet avaldasid kõnnirobotid ja teised inimeste abistamiseks loodud kõrgtehnoloogilised seadmed.

Keskuse töötajatega vesteldes leidsime palju kattuvaid teemasid ja tõdesime ühiselt, et sageli peidetakse kasvatusprobleemid aktiivsus-tähelepanuhäire diagnoosi taha. Kurvastab, et vanematel pole tihti oma laste arendamiseks piisavalt oskusi. Ka arstid tunnevad muret nii vanemate kui ka laste järjest süveneva nutisõltuvuse pärast, mis röövib peredelt koosolemise kvaliteetaega. Meeldiv oli kohtuda oma tööd suure pühendumusega tegevate spetsialistidega.

Kahepäevase õppereisi järel jõudsime järeldusele, et kaasava hariduse edukaks rakendamiseks on vajalik kõigi osapoolte koostöötahe ning ühise tugivõrgustiku loomine ja toimimine. Leiame, et sellised õppepäevad on väga vajalikud uute kogemuste ja teadmiste saamiseks. Loodame, et meie hea kogemus innustab ka teisi Eesti lasteaedu omavahel koostööd tegema ja võrgustikke looma.

 

 

 

Kadi Kutsar on Tartu Ristikheina lasteaia õppealajuhataja

Liana Helerand on Tartu Ristikheina lasteaia õpetaja

Marit Paas on Tartu Rukkilille lasteaia õppealajuhataja

Helina Muruaas on Tartu Kannikese lasteaia õppealajuhataja


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!