Kui lasteaias on loomad

1. juuni 2018 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit

Rakvere Triinu lasteaia Poku rühma toodi aprillis inkubaator. Lapsed nägid oma silmaga tibude koorumist ning said nende eest paar päeva hoolitseda. Foto: Rakvere Triinu lasteaed

 

Loodusõpe muutub aina populaarsemaks – lasteaedades on loodusrajad, peenramaad, viljapuud ja marjapõõsad, mõnes isegi kasvuhoone. Tore, et leidub neidki lasteaedu, kus peetakse mõnd looma.

Rakvere Triinu lasteaias on juba aastaid olnud kalad ja kaks viirpapagoid. Õppealajuhataja Viivika Roostar räägib, et üks suur akvaarium asub neil fuajees, kaks väiksemat kõnearendusrühmades, kus lapsed kaladele ise süüa annavad ja nende eest hoolitsevad, ainuüksi kalade jälgimine mõjub rahustavalt. Fuajees oleva akvaariumi ja papagoide juures peatuvad lapsed iga kord muusika- või liikumistundi minnes. Lastele meeldib papagoisid ja kalu vaadata ning mudilased, kes esialgu hommikuti nutuga lasteaeda jäävad ja koduseid igatsevad, rahunevad nende läheduses kohe.

Kui kalad toimetavad rahulikult omaette, siis papagoidele, keda kutsutakse Siuts ja Säuts, meeldib suhelda. Viivika Roostar on tähele pannud, et eriti valjult hakkavad linnud sädistama siis, kui õpetajad saalis koosolekut peavad. „Papagoide puur on kohe saali ukse taga ja nad suudavad kahekesi 30 õpetajast üle „rääkida“. Suure akvaariumi ja papagoide eest kannab hoolt majandustöötaja, tema puhkuse ajal teevad seda teised. Sageli käib ta aga isegi vabadel päevadel ja puhkuse ajal oma hoolealuseid vaatamas.“

Kuidas koorusid tibud

Õppealajuhataja meenutab, et mõni aasta tagasi peeti Triinu lasteaias lemmikloomapäeva ning lapsed said tutvuda paljude loomadega. Lasteaias on külas käinud politseikoer ja jänesed, kes lastes suurt elevust tekitasid. Viimane tore sündmus oli aprillis, kui üks lapsevanem tõi Poku rühma inkubaatori, et lapsed oma silmaga näeksid, kuidas tibud munast kooruvad. Ehkki tegu oli ühe rühma projektiga, elasid kõigi 12 rühma lapsed, lapsevanemad ja õpetajad tibude koorumisele kaasa ning käisid kordamööda vaikselt inkubaatori juures seda protsessi jälgimas. Mõnele lapsele pakkus see nii suurt huvi, et teda oli raske kasti juurest ära saada. Umbes kahekümne päeva pärast kooruski 27 kirjusulelist tibu. Tibud pandi eraldi hoiukasti ja lapsed said neid paar päeva sööta, joota ning kasti puhastada, kuni õpetaja, kes endale kanalat rajas, nad koju viis.

Et loodusega sõbraks saada, on palju võimalusi. Eelmisel reedel oli Triinu lasteaias õuesõppepäev ning lapsed veetsid kogu päeva õues, isegi sõid ja magasid seal. Õpetajad palusid tuua lasteaeda telke ja magamiskotte ning lapsevanemad tulid mõttega kohe kaasa. Puude alla vilusse kerkis vahva telklinnak, kus sel päeval 140 last lõunaund magasid.

Põltsamaa Tõrukese lasteaia loodusetoa kõige uuemad asukad on nümfkakaduud Roosi ja Eedi. Foto: Marje Heiskonen

Kalad, papagoid, kakaduud

Põltsamaa Tõrukese lasteaias on 1985. aastast lausa eraldi loodusetuba. Direktor Helje Tamme meenutab, et selle esimesed asukad olid kalad, rotid ja hamstrid. Hiljem lisandusid kilpkonn ja merisead. Alati on seal olnud palju lilli, mis teevad direktori sõnul maja hubaseks ja koduseks. Vahepeal tekkis 12-aastane paus, sest lasteaiast sai lasteaed-algkool ning ruumipuuduse tõttu tuli tuba sulgeda ning loomad ja taimed laiali jagada.

Kohe, kui kool ära kolis, avati loodusetuba uuesti. Praegu on seal kaks suurt akvaariumi mitmesuguste kaladega, kaks viirpapagoid ja nümfkakaduud Roosi ja Eedi, kes on ühe endise kasvandiku pere kingitus lasteaiale. Kahest deegust on alles üks ja ta on üsna eakas. Loodusetoa asukate eest kannab hoolt aednik-majahoidja Karin-Natalia Aermann, kes neid toidab, nendega suhtleb ja puure puhastab. Nõudlike papagoidega, kes oma tujudest valjul häälel teada annavad, tuleb tema sõnul palju rääkida või siis neile mõnd viisijuppi ümiseda, mida linnud püüavad imiteerida. Aedniku töö on ka loodusetoas lilli kasta ja hoolitseda õueala eest, kus on samuti lillepeenrad ja väike aiamaa. Karin-Natalia Aermann, kes õpib praegu Räpina aianduskoolis keskkonnakaitset, tunnistab, et naudib oma tööd. Ta ise ei ole lasteaias käinud, vaid maal looduse keskel kasvanud. Perel olid hobune, lehmad, lambad, sead, küülikud, kanad, haned, pardid ning muidugi kass ja koer. Karin-Natalia arvates võiks lasteaeda edaspidi võtta ka jänesed, samuti kanad või muud kodulinnud. Kindlasti peab tema arvates loomadega tegelemiseks olema eraldi inimene, sest õpetajatel on tööd niigi palju.

Loodusetoast on palju abi

Tõrukese lasteaia direktori Helje Tamme sõnul on loodusetoal lasteaias mitu funktsiooni. Lisaks sellele, et rühmad käivad siin õppetegevusi läbi viimas ja loomi söötmas, toimib see metoodilise kabinetina. Siin on tallel kõik kodulooõpetuse materjalid: raamatud, pildid, loodusteemalised mängud jne. Kappides hoitakse luupe, mikroskoope, mõõdulinte, samuti seljakotte, millega õpetajad vajalikud materjalid loodusrajale kaasa võtavad. Lasteaia ümber on kilomeetripikkune loodusrada, mille jaoks on oma õppekava ja mille kümnes punktis saab vaadelda erinevaid asju ja tegutseda. Loodusetoast on direktori sõnul palju abi ka siis, kui pere tuleb last lasteaeda kirja panema. „Kuna avalduse kirjutamine võtab aega, juhatan lapse koos teise vanemaga loodusetuppa, kus tal on põnev. Ma ise lähen loodusetuppa alati siis, kui on vaja mõne olulise asja üle rahulikult ja põhjalikult järele mõelda.“

Kitsed Timofei ja Masanja oma aedikus. Foto: Jane Randlaht

Helje Tamme arvab, et igas lasteaias võiks lastele mõni elusolend seltsiks olla, ent möönab, et lapsed, linnud, loomad ja kalad päev otsa ühes ruumis tegutseda ei saa. „Paljudel lastel on loomakarvade ja linnusulgede allergia. Kaladele jälle ei sobi laste lärm. Loomade ja lindude jaoks peab olema eraldi ruum ja inimene, kes nende eest hoolitseb.“

Peagi läheb Põltsamaa Tõrukese lasteaed renoveerimisele ning loomad, linnud ja lilled tuleb taas laiali jagada. „Kui uude majja tuleme, taastame kõik,“ lubab Helje Tamme.

Muruniiduk omast käest

Tallinnas Lasnamäel asuvas vene õppekeelega eralasteaias Edu Valem elutsevatest loomadest on omal ajal tehtud isegi telesaade. Praegu elavad lasteaias poni nimega Eifel, kitsed Timofei ja Masanja, viirpapagoid, nümfkakaduud ja kalad. Lasteaia sekretär Jane Randlaht, kes aitab loomade eest hoolt kanda ja neil silma peal hoida, räägib naerdes, et tänu ponile ja kitsedele neil suvel muruga probleeme pole – muruniiduk on omast käest võtta.

Kitsedel ja ponil on lasteaia territooriumil oma aedik ning kõigi kümne rühma laste lemmiktegevus on loomadele midagi nosida viia. „Lapsevanemad on öelnud, et hommikuti ei ole laps tihtipeale nõus enne lasteaeda tulema, kui on kodust mõne õuna või porgandi kaasa saanud võtta,“ räägib Jane Randlaht. „Paraku tuleb seda soovi piirata, sest loomad võtavad kaalus kergesti juurde, poni ongi praegu dieedil. Aga pai võib loomadele alati teha ja seda võimalust lapsed, eriti kõige pisemad, ka kasutavad.“

Laps õpib päris elust

Võsukese lasteaia jänes. Foto: Signe Heiberg

Kui Rae vallas asuv Võsukese lasteaed kolm aastat tagasi avati, toodi lasteaeda kohe akvaarium ning võeti kaks jänest. Need olid Bruno ja Berta, kes said mitu pesakonda järeltulijaid. Praegu on lasteaias emased jänesed Berta ja Gerda, kellel on õues oma majake, mille ümber on ehitatud spetsiaalse vundamendiga aed, et jänesed end aia alt läbi ei kaevaks. Kord nädalas teevad valverühma lapsed jäneste majad puhtaks. Direktor Margery Lilienthal räägib, et isegi pooleteiseaastased mudilased on jänkudega suured sõbrad, muudkui tahavad neile porgandit viia ja nendega mängida. Suvepuhkuse ajaks lähevad jänesed peresse, kust nad võeti, ja sügisel tulevad uuesti tagasi. Margery Lilienthal räägib, et tulevikus on plaan võtta lasteaeda kits ja võib-olla ka kanad. „Kuna saime sel aastal valmis kasvuhoone, kuhu kõigi kuue rühma lapsed midagi kasvama panid, teeme kõike sammhaaval, et jõud asjadest üle käiks ning loomad ei muutuks koormaks, vaid neist oleks rõõmu.“

Palju reisinud Margery Lilienthal räägib, et ta on Skandinaaviamaades näinud palju farmilasteaedu. „Norras näiteks asub üks lasteaed otse farmi keskel, ümberringi suured laudad, kus lapsed käivad iga päev toimetamas. Kopenhaageni metsalasteaias, kuhu me juuni alguses kolleegidega külla läheme, on mesilastarud, kanad ja loomad ning lapsed kogevad päris elu. Kõik tuleb ringiga tagasi. Vanasti kasvasidki lapsed nii, et vanemad tegid tööd ja laps oli nendega kaasas. Praegu on jälle hakatud aru saama, et päris elust õpib laps kõige paremini.“


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!