Õpetajate Leht

Päikeseelekter annab uue eriala

8. juuni 2018 Annika Poldre toimetaja - Kommenteeri artiklit

 

Pärnumaa kutsehariduskeskus alustab uuel kooliaastal uue erialaga, mille loomisel on vaadatud tulevikku, kus kasutame päikeseelektrit. Uus eriala tekitab küsimusi ning vastuste otsimiseks kutsuti kokku asjast huvitatud inimesed.

Päikeseelekter – kas võimalus või vajadus“ – sellisel teemal kutsus Pärnumaa kutsehariduskeskus asjatundjaid arutlema kutsehariduse edendamise innovatsioonikohvikusse. Kohvik kohtumiste ja arutelude vormina on tegutsenud läbi lõppeva õppeaasta. Nüüdne oli selles laadis viimane.

Arutelu alustuseks tutvustasid oma seisukohti kutsutud: Enefit Green AS-i juhatuse liige Innar Kaasik, Eesti päikese­elektri assotsiatsiooni tegevjuht Andres Meesak, Kinnisvaraeksperdi maaklerteenuste juht Janno Peterson, Eesti ehitusettevõtjate liidu esindaja, Eston Ehitus AS-i juhatuse liige Peep Sakk, Agal Kinnisvarad OÜ juhatuse liige Ago Kalmer ja Eesti elektritööde ettevõtjate liidu tegevjuht Märt Viileberg.

Kooli huvi oli võtta tähelepanu alla tehnika, tootmise ja ehitusega seotud uus vajalik eriala – fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldaja. Kusagil Eestis seda tasemeõppena veel ei õpetata, esimesena alustatakse eeloleval sügisel Pärnus KHK-s. Sestap oli kooli eesmärk arutleda koostöövõimaluste üle tööandjatega, mõelda üheskoos, kuidas uut eriala populariseerida ja mil viisil korraldada tulevast õppetööd paindlikult.

Päikesepaneelidel on tulevikku

Päikesepaneelid on jõudnud n-ö massidesse,“ sedastas Illar Kaasik. Kui paneelid on õigesti paigaldatud, sobivad need ka meie laiuskraadile. „Päikesepaneelid sobivad saartele, rannaaladele, isegi Ida-Eestisse,“ rääkis Kaasik, lisades, et erinevalt tuulest energia tootmisest ei kaasne päikesepaneelidega müra.

Kaasik nimetas sellisel viisil elektri tootmist väljakutseks uutele elektrijaamade projekteerijatele. Tema arvates peaks tulevane spetsialist oskama projekteerida, mõelda, mudeldada – s.o palju enamat, kui ainult mutreid keerata, mida praegu selle töö puhul ette kujutatakse.

Eestis on päikeseelektri tootjaid esindava ühenduse tegevjuhi Andres Meesaki teatel päikesepaneelide paigaldamisega seotud umbes 30 meest. Kui palju selle ala spetsialiste vaja on ja mida peaks uus eriala sisaldama, uuris temalt arutelu juhiks kutsutud telemees Urmas Vaino. Ja kuulis vastuseks, et päikesepaneelide paigaldamine on „suhteliselt loll töö“. Meesak lisas kohe, et meil oleks hoopis vaja päikese­elektrijaama projekteerijaid. Pole vaja õpetada paigaldajaid, arvas Meesak, sest 60% sellest tööst teevad ära Eestis töötavad ukrainlased.

Päikeseelektrijaama projekteerimine oleks aga juba 6. taseme insenerikoolitusega spetsialisti töö, kes omandab oskused-teadmised koos rakenduskõrgharidusega. „Kutsekoja tehtud OSKA uuringustki on selgunud, et vaja on spetsialiste, kes oskaksid nii projekteerida kui ka paigaldada,“ sõnas Meesak.

Alustuseks üheaastane tasemeõpe

PKHK tehnikaõppeosakonna juhataja Jüri Puideti sõnul sisaldab sedagi 4. taseme õppekava, kus õppijal võiks olla juba 5. taseme marssalikepike põues.

Esimesed õpilaskandidaadid on juba olemas. Uus eriala on sisult üheaastane tasemeõpe. „Tegemist on 4. taseme õppega, mis eeldab põhiharidust, aga meie sihtgrupp on keskharidusega inimesed,“ rääkis Puidet. „Tahaksime, et nad oleksid laiema silmaringiga ja meil oleks kergem neile rohkem anda. Kui tuleb kogemustega inimene, kellel ei ole keskharidust, võtame ta ikka vastu. Aga õpe ei hõlma keskhariduse õpinguid ja õppetöö on kiire.“ Aastases õppekavas on suur osa sisepaigaldustööde elektriku oskustel, nii et õppija saab teada hädavajaliku ka elektriseadmete paigaldusest ning liidetud on ehitusõpetuse lukksepatöödki. „See ei ole igav või kehv õppekava,“ kinnitas Puidet.

Kaasik arvas, et ehk polegi mõistlik taset kohe kõrgeks ajada ja päikesepaneele võiks paigaldada 0.–4. tasemel õppinu, kes mõne aja pärast naaseks kooli ennast täiendama.

Milleks aga oma inimesi üldse koolitada, kui seda tööd teevad ukrainlased?“ küsiti saalist. Sealt ka vastati, et vaja on inimest, kes suudab projekti lugeda ja ukrainlasele selgeks teha, mida too tegema peab.

Elektritööde ettevõtjaid esindav Märt Viileberg soovitas mõelda hoopis laiemalt ning jagada erialad kaheks, eraldades võrgu- ja hooneelektrikud ning lisades täiendavat teavet.

Nimi võib rikkuda muljet

Et kohtumine oli korraldatud kohviku stiilis, nagu nimigi ütles, siis jätkus arutelu laudades. Keskusteludes jõuti üsna ühele meelele, et eriala nimetus – s.o fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldaja – on kohmakas ja jääb arusaamatuks. Puidet, kes on uue eriala idee autor ja eestvedaja, põhjendas, et ollakse kinni standardites. „Kauboiaeg on Eesti koolides läbi saanud, peame tegema oma õppekavad vastavana standarditele. See on ühest küljest meie võimalus, aga ka kammits, sest pole võimalik siduda standardite järgi kõike, mis oleks loogiline,“ rääkis Puidet. Kool soovib, et Kutsekotta jõuaks sõnum: kutsestandardite nimetused võiksid olla atraktiivsemad. Eriala on raske propageerida, kui nimetus teeb selle justkui kitsaks. Pärnu KHK on hakanud oma kodulehel mõnele erialale juurde kirjutama, mida on selle all mõeldud. „Näiteks kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja – keegi ei viitsi sellist standardite nimetust lõpunigi lugeda,“ tõi koolimees näite. Varasema nimetuse – üldehitaja – puhul said kõik aru, millest jutt.

Kutsekoja esindaja Yngve Rosenblad kostis, et standardi nimi peaks ametit objektiivselt kajastama, aga koolitaja peab panema selle täpselt ka eriala nimeks. Innovelegi on nimemuret kurdetud, kuid Innove pole lubanud eriala nime muuta.

Lisaks nime muutmise vajadusele oldi seda meelt, et uus eriala ei peaks olema kitsas ja sisaldama ainult ühte töölõiku. Ja kui see pole kitsas, võiks see nimeski kajastuda.

Leiti, et mõistlik oleks eriala juurde liita muid elektritöödega seotud oskusi või ühendada uus eriala teiste elektritööde või automaatika oskuste täienduse ja osaoskusena.

Meesaki jutu järgi on Eestis paigaldatud 40 000 päikesepaneeli, seda on teinud ettevõtetes elementaarse väljaõppe saanud. Selleks tööks polegi Meesaki sõnul mingeid oskusi ega kutsetunnistust vaja.

Õppekava on sisukam, kui arvata võiks

Ettevõtja arvamuse kummutas Puidet, kelle sõnul on õppekava mutrite keeramise õpetusest tunduvalt laiem. Õppekava standardki on nimetusest laiem, sest hõlmab ehitusteadmisi, käelist tegevust selle juures, mõnel määral rauatööd, kõike elektriga seotut. Nagu kõigis õppekavades ja standardites, on selleski karjäärimoodul, mis sisaldab suhtlemist, moodulid dokumentatsioonist, tööohutusest, netikasutust, isegi juhipädevustest.

Õppekavas on ka elektripaigaldus, mis tähendab, et õppija saab paigaldus­elektriku oskused ja teadmised väga suures mahus. „Kui ta on usin õppija, omandab ta aastaga kolmeaastase õppekava sisu, mis on põhikooli baasil,“ selgitas Puidet. „Tal on keskharidus käes, ta saab aastaga elektriku teadmised, pluss lisaoskusena teadmisi päikeseelektri ehituskonstruktsioonidest, lukksepa- ja elektripaigaldustööst ning ohutusnõuetest – kõik on selle õppe sees,“ loetles Puidet, kes oli ka õppekava koostaja.

Aga kutsestandard on kitsas ja nimetus vale, nõustus koolimees ettevõtja kriitikaga. Kokkuvõtetes jäi kõlama konkreetseid ja laiemaid soovitusi: kool peaks osalema messidel jm, kus eriala tutvustada, ühendama erialaga teised sarnased, muuta tuleks nime. Eriala populariseerimisel võiks kasutada IT-meest, kes sellele uudsed ja noortepärased rakendused looks. Kõige parem uue eriala soovitaja on mees ise, st kui sellel tööl saadakse 20% ja rohkem palka kui teistel siduserialadel, ongi see populaarne. Kuidas jõuda selleni, et sissetulek oleks suurem kui mujal – paigaldus peab olema efektiivne.

Õppekavva võiks kaasata praktikuid kas külalisõppejõududena vm viisil, sest nemad teavad, kuidas tootmine võib suureneda ja milline on eriala tulevik. Uus eriala peaks tulevikus tagama võimaluse praegusest laiemalt tööd leida.

Täna ja praegu on standardid eraldi, täna alustame niimoodi. Aga suure rõõmuga oleme valmis lisama muudatusi,“ lausus Puidet.

Urmas Vaino leidis lõpetuseks, et kokkuvõtet polegi võimalik teha, sest palju sõltub edasisest protsessist, mida sai hoogsalt mõjutatud.

 


Nimi on tähtis

 

Elektroonikakutseõpetaja Mart Ronk:

„Kas hoone­elektriku nimetus läheks rohkem peale, ei oska öelda. Nimi on väga tähtis. Kui seostada see päikeseenergiaga – päike kõlab positiivselt –, võiks see mõjuda hästi. Aga ehk on kõige parem noortelt endilt küsida, mis neile mulje jätab. Kindlasti on kõik LED-valgustitega seotu praegu popp. Keerulisemate nimetuste sisu ei ole noortele hästi arusaadav.

Kahtlemata on Pärnu kool selle eriala jaoks kõige sobilikum, sest siin on ehituse, elektroonika ja elektriku eriala, on teadmisi ja kogemusi. Võtame vastu põhikooli baasil ja keskharidusega üheks aastaks.“


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!