Õpetajate Leht

Tänane kool tuleb uue vastu välja vahetada

1. juuni 2018 Raivo Juurak toimetaja - 6 kommentaari

HTM-i üldharidusosakonna peaekspert Aivi Jürgenson andis ülevaate, mida on õpetaja maine tõstmiseks juba tehtud. Fotod: Raivo Juurak

 

Igal aastal alustab koolis tööd ligi 800 uut õpetajat. Paraku on neist viie aasta pärast koolis veel vaid pooled. Mida ette võtta?

Küllap mäletavad paljud tänased õpetajad oma esimest tööaastat. Selle aja üks keskne märksõna oli magamatus. Kuna töö ajal ei jõudnud kõike ära teha, tuli aega võtta ka une arvelt. Kuhu aeg siis kulus? Vastaksin alustavat õpetajat toetava kodanikuühenduse tsitaadiga: „Alustav õpetaja on nagu piloot, kes püüab samal ajal lennukit juhtida ja seda ehitada.“ Teiste sõnadega – alustaval õpetajal on kahekordne koormus, õpetamise ajal peab ta ühtlasi õpetamist õppima.

Paraku paljudes koolides sellega ei arvestata. Mõnelgi pool valitseb pigem mentaliteet, et kõige raskemad klassid tuleb anda just alustavale õpetajale. Seda õigustatakse mõtteviisiga: kui rabeleb välja, siis on tõeline õpetaja, kui ei rabele, polegi tema koht koolis. Ollakse justkui karmid, kuid samas õiglased. Tegelikult võib sellise suhtumise puhul rääkida pigem korruptsioonist. Sest kui õppealajuhataja sõbrannad saavad kõige kergemad klassid ja alustav õpetaja need, mis teistest õpetajatest üle jäävad, siis mida muud see on kui onupojapoliitika ja korruptsioon ning üks õpetajate koolist lahkumise põhjus.

Alustava õpetaja teema arutelu

25. mail oli TLÜ haridusinnovatsiooni keskuses arutelu, kus otsiti võimalusi noorte õpetajate koolis hoidmiseks ja tänastele õpetajatele järelkasvu tagamiseks. Osales noori ja vanu õpetajaid, tudengeid, õppejõude, erakondade esindajaid, haridusametnikke, koolijuhte jt.

Triin Noorkõiv, alustavat õpetajat toetava kodanikuühenduse üks asutajaid ja eestvedajaid, selgitas üksikasjalikult, kuidas uued õpetajad koolist välja langevad. EHIS-e andmed näitavad, et Eestis läheb igal aastal esimest korda elus kooli tööle umbes 800 õpetajat. 1. septembril on koolid rahul, et neil on kõik vajalikud õpetajad olemas. Järgmisel aastal jätkab neist 800-st koolis õpetajana aga vaid 73%, kolmandal aastal 61%, neljandal 55% ja viiendaks aastaks on järel veel ainult pooled alustanutest.

Triin Noorkõiv märkis, et mõnigi kord on jäänud mulje, et uut õpetajat kooli eriti ei oodatagi. On olnud juhuseid, kus ta saab alles 1. septembril teada, mis aineid ja mis klassis ta õpetama hakkab, missuguseid huviringe peab juhendama jms. Seegi pole ebatavaline, et edaspidigi ei näita kool noore õpetaja vastu huvi üles. On alustavaid õpetajaid, kes ei saa kooli juhtkonnalt mitu aastat oma töö kohta tagasisidet, kelle tunde keegi ei külasta.

Noorkõiv tõi eeskujuks ettevõtteid, kus igal töötajal, rääkimata noortest, on iga paari nädala tagant vestlus oma juhiga. Koos vaadatakse üle töö kriitilised kohad ja arutatakse edasise arengu võimalusi. Kui paljudes koolides on niisamuti? Noorkõiv leidis, et koolidel tuleks tutvuda iga alustava õpetajaga lähemalt ja koostada talle koos temaga personaalne arengukava, kus on kirjas koolitused, erialased raamatud, mida on vaja lugeda, kolleegid, kellega tuleks koostööd teha, ja muu tegevus, mida on vaja õpetajana arenemiseks. Alustava õpetaja personaalne arenguplaan on väga oluline, sest SAIS-i andmetel on 45% alustavatest õpetajatest ilma kvalifikatsioonita. Põhimõte peaks olema, et iga õpetaja on oluline.

Raha ei motiveeri

Tallinna reaalkooli direktor Ene Saar tõdes, et tema koolis toetatakse alustavat õpetajat: ta saab jõukohase koormuse ja mentori. Direktor ise käib vajaduse korral kasvõi iga päev tema tundides. Alustavat õpetajat toetab töös klassiga ka psühholoog. Paraku sellest kõigest ei piisa, sest ikkagi on õpetajaid pidevalt puudu.

Noorte õpetajate koolist lahkumise „lehter“, mis kujuneb välja SAIS-i andmete analüüsist.

Ene Saar märkis, et viimastel aastatel on haridussüsteemi märkimisväärselt raha juurde tulnud, kuid see pole veel mõju avaldanud. Kas avaldabki? Näiteks õpetaja elutöö preemia, mis on 65 000 eurot, on ju suur, kuid inimesed ütlevad, et see ei motiveeri neid õpetajaks hakkama, sest preemia jääb liiga kaugesse tulevikku ja iga õpetaja seda nagunii ei saa. Palju suurem tõenäosus olevat võita 65 000 loteriiga.

Õpetaja palk on tõusnud, kuid Ene Saar ei usu, et 1150-eurose palga pärast õpetajaks tuldaks. Ta on otsinud kolm aastat füüsikaõpetajat, kuid pole leidnud. Isegi 2300-eurone kuupalk ei ole füüsikule piisav motiiv.

Nüüd on ka tugispetsialistide jaoks raha olemas. Kas sellega on probleem lahendatud? Ene Saar arvas, et vähemalt pooled nendest kohtadest jäävad ikkagi täitmata, sest ülikoolid ei ole piisavalt tugispetsialiste ette valmistanud.

Õpetajate nappus on reaalkooli direktori sõnul kogu maailmas terav probleem. Ta on käinud Islandil, Kasahstanis, Taanis, Hollandis, Jaapanis ja mujal ning kõikjal on olnud suur mure see, kuidas inimesi õpetajaks õppima saada.

Kiirete lahenduste mõju

Programmi „Noored kooli“ tegevjuht Kristi Klaasmägi esitas provokatiivse küsimuse, kas õpetajapuuduse kiire lahendamine tuleb kasuks. Ta tõi näiteks peavalu. Inimene võtab rohtu ja peavalu kaob. Aga kui peavalu on ületöötamisest? Ei hoia ju rohi ära õpetaja läbipõlemist. Paraku ei suuda mõnigi koolijuht kiiretele lahendustele vastu panna. Uus inimene on tööle võetud, aga siis selgub, et osa füüsika- ja matemaatikatundide jaoks pole õpetajat. Koolijuht läheb siis alustava õpetaja juurde ja küsib, kas too ei annaks lisaks oma eesti keele tundidele veel mõned matemaatika- ja füüsikatunnid. Alustav õpetaja on vastutulelik ja nõustub. Probleem on kiiresti lahendatud, kuid uus õpetaja on astunud esimese sammu läbipõlemise suunas.

Klaasmägi tõi ka teise näite. Võetakse tööle inimene, kellel pole pedagoogilist ettevalmistust, sest 1. septembriks peavad kõik õpetajad olemas olema. Esialgu oleks kõik nagu korras, kuid mis hakkab edaspidi klassis juhtuma, kui ilma kvalifikatsioonita õpetaja arengut koolis läbimõeldult ei toetata?

Klaasmägi küsis, kas isegi õpetaja kiire palgatõus viimastel aastatel pole kiire lahendus. Palgatõus on väga vajalik, toonitas ta, kuid miks on poliitilises debatis tähelepanu ainult sellel? Ja siis imestatakse: „Me oleme nii palju palka tõstnud, kuidas siis õpetajaid ei ole?!“ Programmi „Noored kooli“ õpetajate seas tehtud küsitlused näitavad, et madala palga pärast lahkuvad õpetajatöölt vaid vähesed alustanutest, selgitas Klaasmägi.

Keskaegne kool ei köida

TLÜ hariduskorralduse professor Eve Eisenschmidt ütles, et on kogu elu püüdnud teha kõik, mis võimalik, et õpetajaid paremini ette valmistada ja õpetajaameti prestiiži tõsta. Näiteks oli tema doktoritöö sisuks õpetajate kutseaasta ettevalmistamine. Kuid nüüd on ta hakanud mõtlema, kas pigem ei tuleks muuta kooli. Ta märkis, et meie koolimudel on keskajast pärit ja noortele selline vanaaegne keskkond ei sobi. Kas meile ei kuluks mingit laadi tsunami ära, et saaksime haridusmaastikku puhastada? Näiteks Austraalias on juba ülikoole, kus õpitakse off-campus. Seal on tekkinud väga põnevaid uusi õppimisviise. Eestis tundub, et praegu on ülikoolidele õppehooneid veel vaja, aga kui kauaks?

Me püüame oma vana kooli nagu surnud hobust elus hoida. Tegeleme vale asjaga. See on minu provokatiivne mõte,“ ütles Eve Eisenschmidt. „Miks ei võta me näiteks arvesse, et noor ei taha eluaeg ühes ja samas asutuses täiskohaga töötada? Miks ei paku me talle võimalust teha ühes keskkonnas üht ja teises teist? Võib-olla peaksime õpetajaid otsime hoopis 35+ inimeste seast, neil on juba rohkem missioonitunnet ja soovi ühiskonnale midagi tagasi anda. Kuid nemadki ei taha ennast surnuks töötada. Nad ei taha mõelda näost hallina, et peaksid töötama veel rohkem. Arvan, et üle 35-aastased on meie lootus. Samuti noored, kes tahavad töötada korraga mitmes erinevas keskkonnas.“

Ajurünnaku lehe märkmed.

On vaja suurt pööret

Ettekannetele järgnesid arutelud rühmades. Sattusin rühma, kus arutati, missuguseid suuri muutusi oleks meie haridussüsteemis vaja ehk kuidas tänast kooli uue ja palju parema vastu välja vahetada. Üks idee oli, et õpetajakoolituses peab toimuma kõik aktiivõppe meetodil. Nüüdisaegne õpikäsitus alaku ülikoolist. Kui tudengid on uut õpikäsitust ise praktiseerinud ja selle eeliseid tajunud, viivad nad aktiivõppe endaga kooli kaasa ja rakendavad seda ka oma klassis. Vastupidine mõte oli, et aktiivõppega tuleks alustada pigem lasteaiast. Lõpuks lepiti kokku, et ükskõik, kummalt poolt see algab, peaasi et algab.

Teiseks leiti, õpetajad ei peaks olema üksinda oma klassis, vaid tegema kolleegidega koostööd, valmistama tunde ette kahe või kolmekesi ja andma ka tunde mitmekesi. Seegi on nüüdisaegne õpikäsitus.

Leiti, et õpetaja peaks saama koolis mingilgi viisil karjääri teha. Kui varem saadi õpetajaks-metoodikuks, siis nüüd võiks saada uueks eesmärgiks saada meisterõpetajaks. Kehtiv palgasüsteem võimaldab meisterõpetajale ka rohkem palka maksta.

Üks idee oli, et uut õpetajat tuleks praegusest vähem kontrollida, talle rohkem loomingulist vabadust anda. Sellele vastati, et pigem on probleem vastupidine – alustava õpetaja tunde käiakse liiga vähe vaatamas ja tema arengut süsteemselt ei toetata. Kokkuvõtteks öeldi: „Kooli juhtkond peaks igale alustavale õpetajale lähenema niisama individuaalselt, nagu õpetaja läheneb individuaalselt igale õpilasele.“

Pärast rühmaaruteludest kokkuvõtete tegemist märgiti, et mõttevahetus jätkub internetis ja see teema viiakse suvel ka Paide arvamusfestivalile, samuti uue haridusstrateegia aruteludesse, kui õnnestub, siis ka erakondade valimisprogrammidesse.

 


Mida on õpetaja maine tõstmiseks juba tehtud?

Aivi Jürgenson.

HTM-i üldharidusosakonna peaekspert Aivi Jürgenson märkis õpetaja järelkasvu mõttetalgutel, et rahvusvahelise uuringu TALIS andmetel tunneb ainult 14% Eesti õpetajatest, et nende amet on ühiskonnas väärtustatud. 2018. aastal korraldati õpetajate seas uus uuring, mille tulemused selguvad 2019. aastal, kuid karta on, et see näitaja ei ole palju parem.

Aivi Jürgenson tõi välja, et osapoolte koostöös on koostatud kontseptsioon õpetajaameti väärtustamise kasvuks kuni aastani 2020 ja selles on ellu rakendatud mitmed tegevused. Teoks on saanud kõik need algatused tänu koostööle ülikoolide, SA Innove, HITSA, koolimeeskondade ja õpetajate ning koolijuhtide organisatsioonide, kodanikuühenduste ja paljude teistega. Märksõna on olnud just koostöö.

Vaatame põgusalt mõningaid rohkem silma paistnud ettevõtmisi, mida Jürgenson alustava õpetaja teema arutelul esile tõi. Esimesed neist on otseselt riigi poolt ametisse sisenemiseks ning õpetaja töö toetamiseks rakendatavad meetmed, teised keskenduvad õpetajate professionaalsele arengule ja koostööle ning kolmandad õpetajaameti kajastamisele meedias.

 

ÕPETAJAAMETISSE SISENEMINE JA TUNNUSTAMINE

Töötasu. Valitsus on kokku leppinud õpetaja töötasu tõusus.

Õpetajakoolituse stipendium. Õpetajakoolitusse astuvad üliõpilased saavad taotleda eriala­stipendiumi.

Lähtetoetus. Jätkuvalt makstakse alustavale õpetajale lähtetoetust. 2018. aasta veebruarist saavad seda taotleda kõik alustajad, sealhulgas linnakooli tööle minejad. Lisaks laiendati lähtetoetuse taotlemise võimalust ka üldhariduskoolide tugispetsialistidele.

Riiklik haridusstipendium. Käesoleva aasta sügisest saavad õpetajad ja ka tugispetsialistid taotleda stipendiumi ning võtta end kuni üheks semestriks õppetööst vabaks. Stipendium on mõeldud näiteks enesetäiendamiseks, et panustada koostöös ülikooliga õppimise ning õpetamisega seotud teemade arendamisse ja/või probleemide lahendamisse.

Preemiad. 2018. aasta sügisel määrab Vabariigi Valitsus esmakordselt üheksa haridustöötajate aasta­preemiat ning välja antakse üks elutööpreemia.

 

ÕPETAJATE PROFESSIONAALNE ARENG, KOOSTÖÖ

Kutseaasta. Alates 2004. aastast on rakendatud kutseaasta programmi, mille eesmärk on alustavaid õpetajaid koostöös ülikoolidega esimestel tööaastatel professionaalselt toetada.

Professionaalne eneseareng. Koostöös ülikoolide, Innove, HITSA ja mitmesuguste MTÜ-dega planeeritakse ning korraldatakse õpetajatele täienduskoolitusi. Uuenduste rakendumiseks toetatakse ka koolimeeskondi tervikuna.

Arenguvestlus. Õpetajate toetamine arengu- ja koostöövestlustega koolis. Mitmes koolis toimib mentorlus.

Kutsestandard. Õpetajal on võimalik võrrelda oma oskusi ja kompetentsust kutsestandardi nõuetega, enesehindamisel saab soovi korral kasutada õpetaja kompetentsimudelit. Õpetajal on võimalik taotleda õpetajate liidult kui õpetajakutse andjalt hinnangut oma kompetentsusele ning saada edasiseks enesearenguks vajalikku teavet. Hakatud on uuendama õpetaja kutse­standardeid.

Võrgustikud. Õpetajatel on ainealaseid ja muid, näiteks teemapõhiseid koostöövõrgustikke.

Huvitav Kool. Huvitava Kooli portaal aitab koolides toimuvat nähtavamaks muuta ning õpetajad on oodatud osalema selle algatuse tegevuses ning panustama sisuloomesse.

Tulevikutegijad. Noortega tegeleme ka. Programmis „Tulevikutegijad“ osalevad teise ja kolmanda kursuse bakalaureuse- või rakenduskõrgkoolide tudengid, kes ei õpi õpetajaks, kuid soovivad haridusteemadel kaasa rääkida ja kaaluvad õpetajaametit kui üht võimalikku karjäärivalikut.

Töövarjutamine. Õpilastele, üliõpilastele ning karjääripööret plaanivatele inimestele pakutakse võimalust jälgida õpetaja tegemisi, et nad näeksid kooli ja õpetajatööd uue pilguga. Õpilased osalevad ka õpetamise teemal esseevõistlustel, fotokonkurssidel jne.

Karjääripööre. Avalikkusele on tutvustatud nende lugusid, kes on teinud karjääripöörde: senisest ametist loobunud ja hakanud õpetajaks.

 

ÕPETAJA MEEDIAS

Aasta õpetaja gala. Kuuendat aastat tunnustatakse riigi tasandil parimast parimaid õpetajaid ning teisi haridustöötajaid pidulikul tänuüritusel „Eestimaa õpib ja tänab“, mida saab televisiooni kaudu jälgida kogu Eesti rahvas.

Õpetaja – hariduse kõneisik. Kolmkümmend õpetajat on läbinud õpetajate kõneisiku koolituse.

Instagram. Noored õpetajad on omal algatusel avanud konto #opiopetajaks, mis julgustab õpetajaametit valima.

Televisioon. Õpetajaametit on propageeritud videoklippidega televisioonis.

Saatesari. Eesti rahvusringhäälinguga on kokku lepitud, et vaatajateni tuuakse saatesari Eesti legendaarsetest õpetajatest.

Veebileht. Loomisel on veebileht õpetajate jaoks ja õpetajate kohta.

 


KÜSIMUS JA VASTUS

Kuidas õpetajatööd popimaks muuta?

 

Indrek Lillemägi.

Indrek Lillemägi, Emili kooli direktor:

Ei ole ühtset selget lahendust. Ilmselt tuleks kõigepealt vaadata, kes õpetajakoolitusse astuvad. Tuleb tublisti vaeva näha, et sinna tuleksid missioonitundega, laia silmaringi ja heade oskustega inimesed. Kõige paremad inimesed on vaja õpetajakoolitusse saada.

Teiseks peab ülikool olema koolile eeskujuks. Ülikoolis ei tohi õppida aktiivõppe meetodeid loengus, vaid tudengid peavad ise aktiivõppe vormis õppima. Üliõpilased tahavad ka, et õpiprotsess oleks köitev, näiteks programmi „Noored kooli“ rahvast on just nüüdisaegsed õpimeetodid kõige rohkem huvitanud. Isegi need, kes ei kavatse terveks eluks õpetajaks jääda, on tahtnud aktiivõppe meetodid selgeks saada. Nad tajuvad, et nii kasvavad nad inimestena õpiprotsessi jooksul. Samas paljud õpetajakoolituse üliõpilased oma kasvu ei taju.

Võib-olla oleks üks lahendus uut moodi vastuvõtt. Praegu on õpetajaks õppivate üliõpilaste kohad vaja pearaha pärast täis saada. Ehk oleks vaja muuta õpetajakoolituse programmid mõneks aastaks pearahast sõltumatuks, et saaks vastu võtta vähem, aga ainult kõige paremaid õppijaid.

 

Triin Ulla.

Triin Ulla, TLÜ koolipedagoogika õpetaja:

Muutunud õpikäsitus peaks algama ülikoolist ja selles suunas asi ka liigub. Teiseks peaksid õpetajakoolituse inimesed käima gümnaasiumides õpilastele rääkimas, kui äge ja huvitav on õpetajatöö. Mina puutusin gümnasistidega kokku õpilas­akadeemias ja märkasin, et nad ei tea, mida üliõpilased õpetajakoolituses tegelikult õpivad, pole kuulnud nüüdisaegsest õpikäsitusest, aktiiv­õppest. Selgitasin neile, miks nad võiksid õpetajaks õppima tulla – see on kõige huvitavam töö! Õpetajatöö tutvustamisest on kindlasti kasu. Tehnikaülikooli professor Hendrik Voll käis gümnaasiumides rääkimas ventilatsiooni erialast, mida noored ei tahtnud õppida. Tänu tema selgitusele koolides tekkis TTÜ-s ventilatsiooni erialale suur konkurents.

Kolmandaks arvan, et kõik ei pea kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist õpetajaks õppima. Sobivad ka need, kes on mingil hetkel otsustanud senise töö jätta ning õpetajaks saada. Nemad juba teavad, et ühiskonna muutmiseks ei piisa debattidest ja arvamusfestivalil istumisest, vaid on vaja midagi konkreetselt ära teha. Õpetajal on selleks kõige paremad võimalused.

 

Andrus Kuusmann.

Andrus Kuusmann, Tartu erahariduse edendamise seltsi (TEHES) juhatuse esimees:

Õpetajatele tuleb praegu ka head järelkasvu ja need tublid noored võiksid oma tööd rohkem avalikult hinnata. On vaja, et õpetaja julgeks ennast tunnustada. Praegu istub veel sees see vana aja mõtlemine, et õpetaja ei ole kõige õigem amet. Tegelikult ju on. Noortel seda mõtet ei ole ja see neid kooli toobki. Samas päikeseline olukord pole, kui ligi pooled igal aastal alustanud õpetajatest varsti koolist lahkuvad.

Kõrgkoolides tuleks õpetada õppejõud tulevasi õpetajaid teistmoodi õpetama. See on üks keskseid asju. Maailm liigub ja õpetajakoolitus on jäänud vanale tasemele. Ministeeriumil on siin samuti oma roll.

Sunni ja käsuga ei tee midagi. Inimesed peavad ise leidma tee. Teistmoodi tegemine on huvitav nii lapsele kui ka õpetajale endale. Õpetajatele meeldib kolleegidega koostööd teha, üksteise tunde külastada jms. Kooli juhtkond peab õpetajaid muidugi julgustama ja toetama, kui nood tahavad midagi tavapärasest erinevalt teha.

Haldusreform on teinud vallad suuremaks ja nüüd on paljudes neist loodud haridusosakonnad või seatud sisse abivallavanema koht hariduse alal. Suuremates valdades on 3–4 inimest hariduse peal. Loodan, et sellest on koolidele abi.

 

Tea Vallimäe.

Tea Vallimäe, Astangu kutserehabilitatsiooni keskuse õpetaja:

Kõige olulisem on, et õpetajad ise reklaamiksid oma ametit ega räägiks ainult oma töö raskusest. Midagi tuleb välja mõelda ka selleks, et õpetajad saaksid rohkem koostööd teha. Olen sellest meie keskuse mõne õpetajaga rääkinud, kuid kõigil on kiire. Üks staažikas kolleeg meenutas aegu, mil õpetajad pidid teatud aastate tagant kohustuslikus korras kahenädalastel täienduskursustel käima. Ta ütles, et need ühised koolitused tõmbasid ta nagu uuesti käima ja lõid head eeldused õpetajate koostööks. Võib-olla on ka nüüd vaja midagi kohustuslikuks muuta?

 


Liituge võrgustikuga!

Kaks aastat tagasi asutati MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool. Praeguseks on selle kodanikualgatusega liitunud üle 50 kooli. Liituge teiegi!

www.alustavatopetajattoetavkool.ee


6 kommentaari teemale “Tänane kool tuleb uue vastu välja vahetada”

  1. Indrek Zolk ütleb:

    Üks “lihtne” samm õpetaja ameti maine tõstmiseks oleks see, kui haridusministeeriumis võtmetöötajatel (ei pea silmas koristajat ega IT-meest — need niikuinii pealegi hankega sisse ostetud) oleks mitmeaastane koolikogemus, sealhulgas ikka mingi eriala õpetamise kogemus — et leiduks mitte ainult klassiõpetajaid, vaid eesti keele õpetajaid, matemaatikaõpetajaid, ajalooõpetajaid jne. Kui kogu oskusteave viiakse majast välja (a la rääkige Innovega, seal on “sisuinimesed”), siis on probleemid ja eluvõõrad sõnavõtud juba süsteemi sisse kirjutatud.

    Kui paljudel haridusministeeriumi töötajatel on õpetamiskogemus koolisüsteemist? Analoogiliselt: kui paljudel kaitseministeeriumi töötajatel on ajateenistus läbitud.

  2. TIIT ütleb:

    Siinavaldatu hakatuses oli lause, mis juba esimesel pilgul väga valusalt hinge lõikas: “Sest kui õppealajuhataja sõbrannad saavad kõige kergemad klassid ja alustav õpetaja need, mis teistest õpetajatest üle jäävad, siis mida muud see on kui onupojapoliitika ja korruptsioon ning üks õpetajate koolist lahkumise põhjus.” See on üks põhjus, miks kaotame õpetajaid.
    Ei maksa unustada, et sedasorti õppealajuhataja võib ise ühtaegu ka kõigiti püüda lahti saada talle ebameeldivalt isikupärastest õpetajatest (50+ loetakse liiga vanaks ja 70+ võib iga tühja asja pärast karmi karistuse pälvida). Kooliaasta lõpukellad võivad paljudele tõesti koolitruudele suurte kogemustega õpetajatele hakata kõlama kabelikelladena, kui neil on kujunenud vähimadki vastuolud kooli juhttegelastega (esmajoones õppealajuhatajaga; direktorid vist kalduvad enamasti end sellisest “personalipoliitikast” kõrvale hoidvat).

  3. Karin ütleb:

    Selleks, et saada õpetajakoolitusse häid inimesi on vaja: 1. Tõsta õpetaja palk konkurentsivõimeliseks, 3x riigi keskmisest
    2. Saata Innove ja Haridusministeeriumi töötajad, kes ei ole koolis õpetajana min.10 aastat töötanud, kooli õpetajaks.
    Siis näeme, mis PÕNEVATE ja motiveerivate ideedega need inimesed koolist tagasi tulevad!

  4. Laine ütleb:

    Mõnedki arvamused jäid veidi kriipima, aga olgu, vaid arvamused. Kogemused on olulised, näiteks tegevjuht Kristi Klaasmägi, ütlen jah. Samuti ülaltoodud kommentaarid on asjatundlikud. Lisan vaid paar mõtet. Gümnaasiumi lõpuklassi juhataja peaks oskama ja julgema avada pedagoogiks olemise motiveeritust, eesmärke, võimalusi ja eetikat. Mõnede lõpuklasside juures sai seda teha ja tulemuseks oli, et suurtest lõpuklassidest asuti õppima nii lasteaedade, kui teiste vanuseastmete õpetajateks saama. Isegi nt. klassi 30st õpilasest 10 ja vastavalt oma õppeainete ja võimekusest tulenevalt. Näib, et enamus on oma ametile truuks jäänud. Amet sai mõistetavaks ning ka tähtsustus. Teiseks, ei arva, et koolid peaksid endile juhtkonna ja kaaskolleegide abil õpetajaid koolitama ja treenima hakkama, milleks siis olemas pedagoogide koolitamise õppeasutused. Hariduse andmine on suur riiklik ülesanne ja seda ei saa veeretada ei-tea-kuhu. Samuti ei tohi piirata noort õpetajat pideva valve all olemisega ja tegevuse liigse kontrolliga. Leidub paremaid teid.

  5. Peep Leppik ütleb:

    AITUMA, Indrek Zolk ja Karin!

    Teie kommentaarides on lühidalt palju olulist ära öeldud… Neile, kes viimased paarkümmend aastat Eesti kooli ning õpetajakoolitust on “uuendanud ja muutnud” tahaks öelda – astuge kõrvale ja ärge vusserdage rohkem! Kui vundament on lõhutud, siis – hoidku taevas “suurte pöörete eest”. Kooli ja õpetamist uuendagu ikkagi need kes seda tööd tunnevad ja TEADUSEST lähtuvad…

  6. Allar Veelmaa ütleb:

    Ei saa olla nii, et sellistes asutustes nagu näiteks Innove on peaspetsialistideks inimesed, kes õpetajana kuidagi silma ei paistnud ja mõnel neist viimane koolikogemus jääb kümne-viieteist aasta taha. Aga juhatavad vägesid! Kuhu? Ivan Sussanini kombel sohu.

    On kaks võimalust. Kas Innovesse tööle saada tippspetsialistid või see asutus likvideerida, vähemalt see osa sellest mis tegeleb eksamite ja tasemetöödega. Kogu e-jaburdus, aia taha läinud eksamitööd, vigased hindamisjuhendid jne jne ja kõik see kordub aastast aastasse.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!