Õpetajate Leht

Ühe kooliaasta lõpp

8. juuni 2018 Tiina Vapper toimetaja - 3 kommentaari

Tiina Vapper.

Kooliaasta lõpp paistab ja ajalehed on täis töökuulutusi – koolidesse otsitakse pea iga aine õpetajaid, kõige rohkem tugispetsialiste. Kuhu õpetajad kaovad? Küsisin hiljuti ühelt õpetajalt, mis on tema jaoks praegu koolis töötades kõige raskem. Ta vastas, et teda häirib lakkamatu soov midagi muuta – alles see oli, kui arutati emakeeleeksami lugemisosas õigekirjavigade lubamist ja kodutöödest loobumist, nüüd on välja käidud mõte jätta ära põhikooli lõpueksamid ja lühendada kooliskäimise aega. Rääkimata arvukatest ettepanekutest ja ideedest, mida kõike praeguse õppekava asemel hoopis õpetada tuleks.

Õpetaja ütleb, et väsitav on elada pidevas muutuste tuules, seda enam, kui enamiku ettepanekute otstarbekus ja kasutegur tundub küsitav. Veel teeb vestluskaaslasele muret kõik see, millest kirjutas Liisa Murel oma 1. juunil Sirbis ilmunud suurepärases artiklis „Mõtlema kutsuv kool“. Olukord, et õpetaja ja õpilase vahel on tänapäeva koolis teenindaja ja kliendi suhe, tuleb arvatavasti tuttav ette nii mõnelegi õpetajale ja paneb kaasa noogutama. Kolmanda murekohana tõi õpetaja välja paljukõneldud kaasava hariduse teema. Et suures klassis on ühekorraga erineva taseme ja võimetega õpilasi, paneb õpetajale väga suure koormuse ja vastutuse, kuid abilisi napib.

Salu koolis 4. juunil toimunud rahvusvahelisel konverentsil „Erivajadusega laps – tavakool vs. erikool“ toodi kitsaskohtadena välja probleemid, millest on räägitud aastaid: logopeedide ja eripedagoogide puudus, kuudepikkused järjekorrad nõustamiskomisjoni ja psühhiaatri vastuvõtule, lõputu dokumentide täitmine, vohav bürokraatia ja aruandlus. Konverents kulges oma rahulikku ja asjalikku rada, kuni esinemisjärg jõudis õpilasesinduste liidu juhi Marcus Ehasoo kätte, kes täitis saali silmapilkselt noorusliku energiaga. Tema rõhutas, et pole mõtet rääkida sellest, miks midagi teha ei saa, vaid tuleb kohe midagi ette võtta. Kaasavast haridusest kõneldes jõudis ta oma sõnavõtus välja demokraatia teemani.

Ehasoo rääkis, et kool on eriline koht, kus on koos kõige rohkem huvigruppe: õpetajad, juhtkond, hoolekogu, kohalik omavalitsus, lapsevanemad, kogukond, õpilasesindus ja kõige selle keskmes mõistagi õpilased, kes ühiselt on suur ja arvestatav jõud. Oluline on mitte teistele loota, vaid püüda ise lahendusi otsida ja leida. Kui ei tegutse juht, võtku initsiatiiv õpetaja, kui õpetaja seda ei tee, siis õpilane, kui vaja, peab osalema kogu kogukond. Praegu tundub, et kooliinimesed pigem ei soovi asjadesse sekkuda, kaasa rääkida, kirjutada, arvata – nende häält on liiga vähe kuulda. Aga siis võibki juhtuda, et otsuseid teevad need, kes pole ise kordagi klassi ees seisnud ega teagi, mis koolis päriselt toimub.


3 kommentaari teemale “Ühe kooliaasta lõpp”

  1. Osaleja ütleb:

    Konverentsi otseülekanne on järelvaadatav siit: https://www.facebook.com/salukoolmaidla/videos/1493319720778003/

  2. Valgustaja ütleb:

    Tere, head inimesed. Asjaolud. millest artiklis räägiti, ei ole eriti veenvad.
    Loomlikult pole mõtet muuta asjaolusid, mis toimivd hästi!
    Paljud õpetajad, kes on kergemeelselt libastunud muutuste tuules,on väga veenvalt lõõnud käed nende kuulutajatega.kes meile võõraid väärtushinnanguid maale toovad ja meie esivanemate väärtusi hävitavad!
    Loodan, et suurem osa kolleegidest on nomaalselt mõtlevad inimesed ja langetavad otsuse oma sistundest ja perekonna otsusest lähtuvalt. Meie lapsed on perekonna omand!

  3. Luule ütleb:

    Kummastav olukord, kus kõige kaaluvam justkui oleks õpilase elutarkus huvigruppidest ja sellest, kuidas toime tulla. See näib juba olevat sündroom, kus vastutus peaks langema aina madalamale (nendele, kes ei vastuta veel) ja kohustused olgu üleval, õpetajatel, direktoril, toimimistaseme tipul hariduse juhtorganil ministeeriumil tekivad aga järjekindlalt uitmõtted. Aga, perekond saab ja võib muidugi oma lapsi harida, ometi on hariduse andmine üks riigi olulisemaid tunnuseid ja kohustusi.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!