aasta õpetaja gala
MUUSEUM

Auli Udde: minge ja töötage õpetajana väljaspool Eestit!

31. aug. 2018 Kristi Kirsberg ajakirjanik - 1 Kommentaar

Auli Udde: „Päris huvitav paradoks on see, et Brüsselis oli 80% ajast minu töökeel eesti keel ning koolist väljaspool rääkisin inglise ja prantsuse keelt. Tallinnas aga on töökeel 90% inglise keel ja väljaspool saan rääkida eesti keelt.“ Fotod: Heiki Raudla

Tänavune kooliaasta algus on Tallinna Euroopa Kooli direktorile Auli Uddele eriline – tema juhitav kool on kolinud uude hoonesse Tehnika tänavas. Ometi ei ole see võrreldav ärevusega, mida ta tundis tosin aastat tagasi, mil tegi oma senises karjääris otsustava pöörde ja kolis Brüsselisse sealsesse Euroopa Kooli eesti keelt ja kirjandust õpetama.

Kevadel 2006 kuulutati välja konkurss, millega otsiti Brüsseli Euroopa Kooli eesti keele õpetajat. Auli Udde, kes tollal töötas Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses, otsustas proovida.

Alguses oli see mõte huvitav, aga ka hirmutav, sest ma ei olnud väljaspool Eestit töötanud. Samas tundsin sealset õppekava ja Eesti ainekava, teadsin Euroopa Kooli. Mul olid kvalifikatsioon, teadmised ja kogemused, et õpetada eesti keelt emakeelena,“ meenutab ta. Konkursil ta osales ja selle ka võitis. „Ja siis läks kiireks. Juuli alguses sain teada, et nüüd tuleb minna, mõtlema pidi nii kolimisele, elukorraldusele kui ka juba sellele, kuidas loetud nädalate pärast tundideks valmis olla,“ tõdeb ta.

Üheksa aastat

Udde töötas Brüsselis kokku üheksa aastat. Alguses polnud plaanis nii pikaks ajaks jääda, esialgu läks ta mõttega töötada aasta, peagi lisandus teine. Kõige suuremad hirmud olid esimesel sügisel seotud ikkagi eluoluga.

Tallinn võib ju tunduda suurena, aga mujalt vaadates elame väikeses ja kergesti selgeks õpitavas linnas,“ lausub Udde, kes Brüsselisse kolides ei rääkinud veel prantsuse keelt. „Sain aru, et mina olen külaline, pidin adapteeruma sealse elurütmiga, nende tavadega. Ma ei saanud eeldada, et kui mina prantsuse keeles ei räägi, teevad teised seda igal juhul inglise keeles,“ tõdeb ta, meenutades näiteks esimesi poeskäike. „Õnneks on Brüsselis sildid nii prantsuse kui ka hollandi keeles ja kuna viimane on germaani keeltega sarnasem, püüdsin just hollandi keelest aru saada, kas tegemist on tavalise piima või hapupiimaga.“

Udde sel ajal 12-aastane poeg kolis emaga kaasa, ent abikaasa jäi elama Eestisse. Seetõttu võttis Udde Brüsselit kui kohta, kus ta käis tööl, kodu oli jätkuvalt Eestis.

2008. aastal olukord veidi muutus, sest Eesti sai ametlikult ülesande lähetada Euroopa Kooli õpetaja – seal oli piisavalt õpilasi, et õpetaja sai töötada täiskoormuse ja kuni üheksa-aastase lepinguga. „Minu jaoks tähendas see uut avalikku konkurssi, kuid läbisin ka selle ja siis juba teadsin, et jään pikemas ajaks,“ räägib Udde.

Järelevastamist ei tunta

Õpetajatöö on oma olemuselt küll universaalne, kuid klassis, kus õpilastel on nii erinev taust, peab igas tunnis pöörama tähelepanu sõnavarale. „Pidin arvestama, et ajaloolist tausta ja konteksti on vaja juurde anda,“ räägib Udde. „Erinevalt Eestist ei saanud ma kunagi eeldada, et ajalooõpetaja või muusikaõpetaja on oma tunnis juba eeltöö ära teinud,“ lisab ta, kiites väga lapsevanemaid, kes olid oma võsukesi õpetanud nii, et neil ei tekkinud kordagi küsimust, kas ja miks nad eesti keelt õppima peavad.

Õpetajatel on Euroopa Koolis suur vabadus, kuidas oma tundi anda, kuid võrreldes Eesti süsteemiga on siiski mõned erinevused, mida silmas pidada. Näiteks ei anta kodutöid nii, et need peavad järgmiseks päevaks valmis olema. Üldiselt on koduprojektidel nädalane samm, kuid tähtaega ületada ei tohi. Samuti ei saa järele vastata, kõiki töid tehakse üks kord, neid hinnatakse esimeses astmes suulise hinnanguga ja vanemas astmes kümnepallisüsteemis. Igal õpetajal on konsultatsiooniaeg, mil õpilane saab kas ise minna ja arutada teemal, mis tundub talle raske, või näeb õpetaja, et õpilane vajab abi, ja kutsub ta enda juurde.

Euroopa Kooli omapära on seegi, et gümnaasiumi lõpetades lähevad klassikaaslased üle maailma laiali ning klassikalisi klassi kokkutulekuid ei korraldata.

Euroopa Kool annab palju kontakte, kuid kui püsivad need on, sõltub ikkagi inimesest,“ nendib Udde. Oma poja Rasmuse pealt, kes Euroopa Kooli lõpetas ja pärast seda Suurbritannias kaks magistrikraadi omandas, saab ta siiski öelda, et eestlastest klassikaaslaste ning veidi nooremate ja vanemate kaasõpilastega on head suhted säilinud.

Õpetaja olgu paindlik

Ent igal tööl on algus ja lõpp, nii sai otsa ka Udde Brüsseli teekond. „Ma nautisin oma tööd väga, aga teadsin sedagi, et lähetatud õpetajal on tähtajaline leping. Mul ei tekkinud kordagi mõtet, et jään Brüsselisse. Tulin tagasi enne lepingu lõppu, sest Tallinna Euroopa Kool otsis direktorit, nii tegin otsuse naasta kaks aastat varem,“ selgitab ta.

Kaasa tõi ta põnevast eluperioodist mitmeid tõdesid, mida nüüd koolielu lahutamatuks osaks peab.

Esiteks, mitmekeelne ja -kultuuriline koolikeskkond eeldab, et õpetaja on paindlik, sest õpilased tulevad ja lähevad terve õppeaasta jooksul. Õpetaja ei saa õpilaselt küsida, miks too seda või teist ei oska. Õpetajad ja õpilased on partnerid. Teiseks, teineteisega arvestamine on koolielu toimimise üks alustalasid. Ja kolmandaks, õpetaja ei saa olla üks- ega isegi mitte kakskeelne,“ võtab Udde Brüsselis õpitud tõed kokku.

Praegu, direktorina tunneb ta eesti keele õpetamisest puudust ja naudib väga, kui saab kolleegi asendada. „Päris huvitav paradoks on ka see, et Brüsselis oli 80% ajast minu töökeel eesti keel ja väljaspool kooli rääkisin inglise ja prantsuse keelt. Tallinnas aga on 90% töökeel inglise keel ja väljaspool saan rääkida eesti keelt,“ naerab Udde, kes soovitab kõigile kolleegidele: kui vähegi võimalik, minge ja proovige töötada õpetajana väljaspool Eestit. Ja siis tulge tagasi!

 


Kathrin Hofmann: Eesti õpetajad kasutavad palju uut meediat

Järjest rohkem saab maailma ja Euroopa kogemust koju tuua ka sellisel viisil, et kutsuda välisriikidest õpetajad Eesti koolidesse. Selles vallas on eeskujuks Tallinna saksa gümnaasium (TSG), kus töötab juba enam kui 20 aastat eraldi saksakeelne osakond. Saksa keele õpetaja Kathrin Hofmann saabus koos oma koertega Tallinna kaks aastat tagasi.

Töötasin Saksamaal pagulastega, kui mõistsin, kui palju võõra kultuuri esindajatega koostöö mind ennast rikastab – nii esitasingi taotluse minna välismaale tööle,“ rääkis Hofmann, kes eelistas uue elupaigana Põhja-Euroopat. Kui tuli teade, et TSG soovib saksa keele ja bioloogiaõpetajat, oli otsus tehtud – just neid kahte ainet Hofmann õpetaski.

Oma uuest kodukoolist teadis ta vaid kahte fakti: et tegemist ei ole saksakeelse kooli, vaid osakonnaga ning et koolis on alati olnud sport au sees.

Eesti koolis on sakslannat üllatanud kaks aspekti: esiteks, kui palju kasutavad õpetajad oma töös uut meediat, ja teiseks, kui lihtne on õpilasi õpetada, sest nad on tunnis vaiksed ja tahavad õppida. „Suurim erinevus Saksamaast ongi uue meedia, näiteks mobiilirakenduste kasutamine,“ lisas ta. Hofmanni õpilaste sõnul aga põhinevad saksakeelsed tunnid vastastikusel suhtlusel, kus õpilased arutavad teemasid nii omavahel kui ka õpetajaga. Ja see on väärt oskusteave otse Saksamaalt.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Auli Udde: minge ja töötage õpetajana väljaspool Eestit!”

  1. Valgustaja ütleb:

    Igati tore ja kindlasti ka materiaalselt kasulik tööleping Auli Uddel, mis saab võimalikuks vähestele õnnelike asjaolude kokkulangemisel.
    Empiiriliselt võib ju taolisi soovitusi jagada, iseasi on nende teostumise võimalikkus ja vajalikkus.
    Mind paneb alati hämmastama tõsiasi, et Eesti PS on põlistatud hariduse andmisel eesti keele nõue. Nüüd ma kuulen, et magistri lõputõõd peavad olema inglise keeles( või vähemalt selles keeles avaldatud), paljude Eesti kõrgkoolide õppejõud ei valda eesti keelt. Auli Udde ju ütles ka, et Brüsselis oli 80% tema töökeeleks eesti keel, Tallinnas aga 90% inglise keel!
    Praeguse keeleseaduse alusel võivad meie riiki tööle tulla praktiliselt kõik umbkeelsed inimesed. Tööandjad noolivad just noori, tugeva füüsisega inimesi, keda saaks odava tööjõuna ära kasutada, samuti igat sorti idufirmad, kes saavad sisse tuua kontrollimatult kõrgepalgalisi tegelasi, kellede tausta polegi võimalik tuvastada.
    Ainuke trahvitavate riskigrupp keeleseaduse alusel paistab olevat Narva taksojuhtide seltskond, kes viib teid 2 euri eest linnas punktist A punkti B. Igal juhul, olenemata sellest, kas räägite eesti keelt või mõnda muud keelt.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!