Kas sa oled täna juba hambaid pesnud?

31. aug. 2018 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit

Anastassia Kuldmaa ja Kati Vald soovivad, et kõik Eesti lapsed õpiksid oma hammaste eest hoolitsema.
Foto: Tiina Vapper

Kui tahame, et meil kasvaksid tervete hammastega lapsed, peavad kõik täiskasvanud – emad, isad, vanavanemad, samuti õpetajad – lastele hammaste eest hoolitsemist õpetama ja ise eeskujuks olema. Hambaarstide liidu ja haigekassa koostöös on valminud lasteaiaõpetajatele mõeldud metoodiline juhend ning oktoobris algab suur hambapesukampaania. Suukool.ee meeskonna liikmed, hambaarstid Anastassia Kuldmaa ja Kati Vald räägivad lähemalt.

 

Miks olete võtnud laste hammaste tervise oma südameasjaks?

Anastassia Kuldmaa: Hambaarstide liidu president Marek Vink on pidanud seda oma südameasjaks juba aastaid. Haigekassa ja hambaarstide koostöö algas kaheksa aastat tagasi ja on üha laienenud. Algusaastatel nõustasime lapsi ja lapsevanemaid peamiselt kabinettides ja käisime lasteaedades loenguid pidamas. On selge, et kõiki Eestis elavaid mudilasi sel viisil hammaste eest hoolitsema õpetada on liiga töömahukas ning kulukas. Seepärast loodamegi, et lasteaiaõpetajad meid aitavad. Just tuli trükist metoodiline juhend, mis sisaldab palju huvitavaid katseid, nuputamisülesandeid, mänge, meisterdamist, kuni selleni välja, kuidas hambajoogat teha. Meil on hea meel, kui õpetajad neid materjale oma rühmas kasutama hakkavad ja osalevad ka hamba­pesukampaanias.

 

Mis hinde te Eesti laste hammastele paneksite?

Anastassia Kuldmaa: Ma ei oska hinnangut anda, sest meie mõlemad töötame Tallinnas, kuid piirkonniti on olukord erinev. Kohtades, kus joogivesi on fluoriididevaene ja perede elatustase kehvem, on asjad halvemad.

Kati Vald: Arvan, et olukord võiks olla palju parem. On peresid, kes näevad vaeva, ja neid, kelle jaoks on üllatus, et ka piimahambaid peab pesema ja ravima. On juhtunud, et meie lektor kingib lapsele hambaharja ja laps imestab, kust tädi teab, et tal hambaharja ei ole. Praegu on käimas hammaste tervise uuring, kus osaleb lapsi igast maakonnast. Ootame huviga tulemusi, mis selguvad aasta lõpus.

 

Kas on koolieelikuid, kes pole kordagi hambaarsti juures käinud?

Anastassia Kuldmaa: Neid on väga palju. Kui mõni neist viimaks vastuvõtule jõuab, olen kuri ja küsin vanematelt, miks nad last varem arsti juurde ei toonud. Kasvatada tulebki mitte last, vaid lapsevanemat, sest tema vastutab lapse hammaste tervise eest. Esimest korda peaks hambaarsti külastama enne kolmandat eluaastat, edasi kord aastas. Lapsele meeldib hambaarsti juues käia, sest seal jagatakse kleepse ja kingitusi ning saab kiita, kui ta on tubli olnud. Kui esimesed viis aastat pingutada, on hiljem lihtne.

 

Kui tihti tuleb hammaste pesemise vajalikkusest rääkida?

Anastassia Kuldmaa: Enamik teab, et hambaid tuleb pesta kaks korda päevas, aga vähesed teevad seda. Kui ma vastuvõtul küsin, ei pruugi lapsevanem üles tunnistada, aga laps ütleb ausalt, et ta ei pese hommikul või õhtul hambaid ning emme ja issi ka ei pese.

Kati Vald: Hommikuti tuleks ideaalis hambaid pesta pool tundi pärast sööki, aga võib ka enne, peaasi et see saab tehtud. Õhtuti on hambapesu viimane asi, pärast seda ei tohi enam süüa ja juua võib ainult vett. Pesemata hamba pinnal on happerünnak hästi pikk, sest katuga kaetud hammast ei suuda sülg ja hambapastas sisalduvad ained kaitsta.

 

Kumb on parem, harilik või elektrihambahari?

Anastassia Kuldmaa: Mõlemad sobivad. Minu kogemus näitab, et ükskõik kumma harjaga laps peseb, enamik neist teeb seda kehvasti ja vajab lapsevanema pidevat kontrolli ja ülepesu. Vanemad aitavad lapsel ju ka pead ja teisi kehaosi pesta ning patse punuda. Miskipärast aga arvatakse, et hammaste eest hoolitsemisega peab laps juba väga varakult ise hakkama saama. Lapsevanema kohus on näidata lapsele, mis tunne on, kui hambad on puhtad. Siis tahab laps seda ka edaspidi kogeda.

 

Mis veel hammaste tervist mõjutab?

Anastassia Kuldmaa: Suurim viga, mida tehakse, on liiga sage söömine. Pidev näksimine tekitab suus happerünnaku, mistõttu toidukordade vahe peab olema kolm tundi. Praegusel ajal on kodudes jogurtid, kohukesed, puuviljad – mis iganes, mida laps saab külmkapist soovi korral kohe võtta.

Kati Vald: Isegi kinosaali võetakse popkornitops ja magus jook kaasa. Päevarežiim on samuti paigast ära. Pereliikmed jõuavad koju eri aegadel, ühiselt süüakse õhtusööki üha harvem. Laps näksib lasteaiast tulles enne isu täis, kui õhtusöök valmis saab.

Anastassia Kuldmaa: Ohtlikud on ka õunad, banaanid, mahlad, just see, mis tundub tervislik. Oleme palunud lasteaedadel vitamiiniampsud nihutada kas hommiku- või lõunasöögi järele, et lapsed liiga tihti ei sööks. Janujook peab olema vesi, mitte magus morss. Süsteem on tegelikult lihtne. Tuleb meeles pidada, et toit, eriti kõik see, mis on kleepuv ja magus, ei oleks hammastega pikalt kontaktis. Nii et šokolaadikomm, mille laps kiiresti ära sööb, on hammastele parem kui pulgakomm.

Kati Vald: Lapsevanemad on rääkinud, et kui kodus õnnestubki neil söögiajad kontrolli alla saada, siis vanaema juures läheb asi käest ära.

Anastassia Kuldmaa: Jah, mäletan omast käest, et kui mina lapsena emaga Kadriorus jalutamas käisin ja kõht tühjaks läks, sõitsime koju sööma. Nüüd minu lastega parki minnes on emal kotis kaasas banaanid ja muud head-paremat, lisaks on Kadriorus terve hulk kohvikuid. Elustiil on ajaga nii palju muutunud.

Kati Vald: Vanaemad võiksid lapsi kostitada pigem pannkookide või omatehtud küpsetistega ja tuua külakostiks mitte kommi, vaid tervislikke näkse, pähkleid, seemneid, marjarulle. Ka sünnipäevalaual võiks klassikalise tordi asemel olla midagi muud head. Miks mitte valmistada isuäratav kihiline tort arbuusi-, kiivi-, ananassilõikudest! Nii kujundamegi lapses häid harjumusi.

 

Kas magusat ei tohi üldse süüa?

Anastassia Kuldmaa: Magusa söömist ei keela keegi, aga seda tuleb teha õigel ajal. Kui sõber pakub kommi ja lõunaajast on alles tund-poolteist möödas, on tark tegu panna komm taskusse ja süüa seda hiljem. Sõbrale võibki öelda, et ma alles sõin, hambad tahavad puhata.

Kati Vald: Suukooli loengutes oleme soovitanud öelda, et mul on praegu hambapaus, ma söön seda hiljem. Sellega näitab laps, et teab, kuidas oma hammaste eest hoolitseda, ja ka teeb seda.

 

Kui palju sõltub hammaste tervis geenidest?

Anastassia Kuldmaa: Geenid mõjutavad hammaste seisundit küll, aga ei tähenda, et me midagi teha ei saaks. Olen loengutes toonud kehakaalu näite. Mõni inimene võib süüa, palju tahab, aga ta ei lähe paksuks. Teine peab end kogu aeg tagasi hoidma ja arvestama sellega, et võtab juurde kohe, kui reegleid rikub. Küsimus ongi selles, kui palju keegi võib reegleid rikkuda. Kui seda pidevalt teha, läheb tasakaal paigast ära. Tean teismelisi, kellel lapsena olid terved hambad, aga kes rikkusid need ära, istudes poole ööni arvuti taga ning juues pidevalt magustatud jooke ja näksides midagi. Öösel on süljevool vähenenud ja keha kaitsemehhanismid nõrgemad, aastaga olidki neil kõik esihambad auke täis. Eelmisel aastal Ameerika Ühendriikides tehtud kaksikute uuring näitabki, et kõige rohkem mõjutab hammaste tervist elustiil.

 

Kui tähtis on vanemate eeskuju?

Kati Vald: Väga tähtis. Lapsevanematel on äärmiselt suur roll olla lapsele eeskujuks ja kujundada temas tervislikke harjumusi. Lapsega tuleb regulaarselt hambaarsti juures käia ja õpetada teda järgima nelja kuldreeglit: toitu tervislikult, joo vett, pea söögikordade vahel kolm tund vahet ja pese hambaid kaks korda päevas kaks minutit. Kui laps harjub maast madalast iga päev hammaste eest hoolitsema, muutub see tema jaoks loomulikuks käitumiseks.

 

Kuidas lasteaiad hambapesu­kampaaniaga liituda saavad?

Anastassia Kuldmaa: Õpetajad, kes soovivad oma rühmaga kampaaniast osa võtta, peaksid end septembri jooksul meie kodulehele kirja panema ja alates oktoobrist hakkama hambapesupäevikut täitma, mille saab välja printida samuti meie kodulehelt. Päeviku täitmiseks tuleb hommikuringis igalt lapselt küsida, kas ta hommikul enne lasteaeda tulekut pesi hambaid ning eelmisel õhtul samuti jõudis pesta, ja teha tema nime taha linnuke või miinus. Kõik osalejad, kes vähemalt kuu aega on päevikut täitnud ja selle meile saatnud, saavad tunnistused ja kingitused. Nende vahel, kes teevad seda kogu õppeaasta jooksul oktoobrist aprillini, loosime lisaks välja auhindu, mille saavad nii rühma lapsed kui ka õpetajad ja õpetaja abi. Rohkem infot on kirjas suukool.ee kodulehel.

 


Hea kogemus

Türi lasteaia Kesklinna maja Metsaottide rühma õpetaja Saidi Paluoja räägib, et ta on oma rühmaga pisteliselt hambakalendrit pidanud mitu aastat. „Viimati tegime seda päris pikalt, jaanuarist maini, sest olukord oli hull. Kui me alustasime, ei pesnud paar-kolm last üldse hambaid, kevadeks aga hakkasid kõik pesema. Printisin hambapesukalendrid välja ja kinnitasin esikusse iga lapse kapi peale. Hommikul lasteaeda tulles või päeva jooksul värvis laps kalendris ruudu kollaseks juhul, kui ta oli hambaid pesnud, ja mustaks, kui ei olnud. Väike nipp oli see, et esimesed kaks kuud lubasin neil „unustada“. Lapsel on unustamist kergem üles tunnistada kui seda, et ta hambaid ei pesnud. Hiljem, kui enam unustada ei tohtinud, tunnistasid nad ausalt üles, kui hambad olid jäänud pesemata. Tegevus haaras neid nii kaasa, et ühest hetkest ei olnud vaja kellelegi enam hambapesu meelde tuletada. Vastupidi, nad hakkasid üksteiselt ise aru pärima, miks sõber hambaid ei pesnud.

Tegime lastega ka katseid. Katse, kus Coca-Cola klaasi pandud kanamuna koor muutus öö jooksul täiesti pruuniks, ehmatas nad päris ära. Teise katse tegime äädikalahusega, mis muutis munakoore pehmeks. Arutasime, et kuna ka suus on happeline keskkond, muutuvad hambad hapraks ja pehmeks, kui neid ei pese.

Kindlasti hakkame sügisest jälle kalendrit täitma, ainult ühe väikese muudatusega. Eelmisel aastal kurtsid lapsed, kes iga päev korralikult hambaid pesid ja kõik ruudud kollaseks tohtisid värvida, et nende kalender on liiga igav. Sel aastal lepime kokku, et must jääb mustaks, aga tublid pesijad võivad kasutada kõiki ülejäänud värve. Siis on lastel lõbusam.

 


TERVETE HAMMASTE NELI KULDREEGLIT

  1. Toitu tervislikult.
  2. Joo vett.
  3. Pea söögikordade vahel kolm tundi pausi.
  4. Pese hambaid kaks korda päevas vähemalt kaks minutit.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!