ÕPL tellimine
SEIKLUS

Projekti ellurakendamine muudab nii õppuri kui ka õpetaja ettevõtlikumaks

31. aug. 2018 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Antsla gümnaasiumi ettevõtlusprojekt „Koolipingist ettevõtjaks“ oli suunatud kõigile õpilastele. 1.–12. klassi õpilased külastasid AS Antsla Inno mööblitööstust, 7. ja 8. klassi noormehed tutvusid veel ka AS Sanwoodi tootmisega. Rajati oma äritänav ja kõik õpilased osalesid ettevõtlusmängudes, kus koos õpetajatega olid juhendajad ka õpilased. 20 töötoas valmistati meeneid ja maiustusi müügiks heategevuslikul jõululaadal. Valmis ka ettevõtlusõppe baasmoodul – dokument, kus on välja toodud kõigis kooliastmetes arendatavad ettevõtluspädevused, lõiming ainevaldkondadega, tunniväline ettevõtlustegevus, praktilised ettevõtluse tööd ja iseseisvad tegevused. Foto: Antsla gümnaasium

 

Koolid on kahel aastal saanud taotleda toetust ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks koostöös partneritega. Enam kui poolest miljonist eurorahast on üle 300 000 euro leidnud kasutust. Aasta lõpus kuulutatakse välja järgmine taotlusvoor. Mida tasub projekti kirjutades järgida ja kuidas oma šansse suurendada? Soovitusi jagab hindamiskomisjoni esimees, HTM-i ettevõtlusõppe programmijuht Kristi Ploom.

 

Kahte taotlusvooru on laekunud 109 projekti, toetust on neist saanud kolmandik. Milline on hindajate vaatevinklist hea projekt?

Eeskätt selline, mis kaasab mitmesuguseid asutusi. Partnerid ei pea olema ainult ettevõtted, võivad olla ka näiteks kohaliku omavalitsuse asutused, koolid, maakonna arenduskeskused. Eesmärk on anda õpilastele tegevuse kaudu vaade „päris“ tööle ja sellele, kuidas ettevõte või organisatsioon toimib. Koolid saavad ka jõud ühendada.

Hea projekt on terviklik. Tihti kirjeldatakse, mille jaoks raha tahetakse, aga tagaplaanile jääb omarahastuse ja juba toimuvate tegevuste pool ning seos projektiga.

Tahaksime, et projekt ei jääks ühekordseks, vaid lükkaks käima midagi uut, tekiks traditsioon ja koostöövõrgustik, töötataks välja uued õppematerjalid, -lahendused, koostööformaat. Rahastus peaks olema n-ö starditoetus.

Ootame väga üle-eestilisi projekte. Paraku pole neid palju. Ettevõtlusõppes nagu eluski on oluline koostöö.

Ideaalne oleks, kui projekti väljatöötamisel ja ellurakendamisel osaleks ka õpilasi. Ise teevad ettepanekuid oma huvidest lähtuvalt, koostavad eelarve, räägivad partneritega läbi, leiavad parimad lahendused. Õpetajad saavad julgust anda vastutust. Siiski on selliseid projekte vähe. Võib-olla tuuakse kirjutades õpilaste rolli vähe välja.

Millised on teie soovitused projekti kirjutajaile?

Kõige tähtsam on, et projekt oleks seotud ettevõtlusõppega, panustaks selle praktilisemaks muutmisse ja seostuks väljatöötatava ettevõtlusõppe mooduliga. Tasub uurida väljatöötatud mooduleid, et koguda ideid projekti kirjutamiseks ja mitte leiutada jalgratast (ettevõtlusõpe.ee/ettevõtlusoppe-moodulid).

Tegime konsultatsioonipäeva neile, kes toetust ei saanud. Juteldes tuli välja, et projektid olid väga tugevad ja hästi läbi mõeldud, aga kirjapandust see välja ei tulnud. Kõik peab olema kirjas lühidalt ja selgelt.

Ühes projektis oli näiteks, et õpilased tutvuvad talutöödega. Jäi selgusetuks, kas tutvutakse loomade või talu kui ettevõttega. Oligi mõeldud viimast varianti, aga kirjapandust see ei selgunud. Ette ei ole nähtud huviekskursioonide rahastamist, mida tihti taotleti, kuivõrd sõit on liiga kallis, eriti maakoolile.

Tuleb ka näidata, mis saab pärast projekti. Et projekt on investeering, mis paneb aluse edasisele tegevusele ja ettevõtlusõppe paremale kvaliteedile, et sellest võidab kogu koolipere.

Oleme tahtnud teha projekti korraldamise koolidele võimalikult lihtsaks, kuludokumente me ei küsi, tuleb vaid tõendada tulemusi.

Olete selgitanud välja peamised puudused. Millised need on?

Päris paljudes projektides polnud toodud välja, kuidas olemasolevat materjali ja ettevõtlusõppe mooduleid kasutama hakatakse.

Probleeme oli sellega, et partnerlus paistis teenuse osutamisena. Või oli ellurakendajaks partner ja kooli panus jäi tagaplaanile.

Oli ebareaalselt kulukaid projekte. Võrdleme ürituse kulusid ühe õppuri kohta ja oleme öelnud, et rahastame tingimusel, et kulusid vähendatakse.

Hea projekt ei pruugi olla kallis. Kõige kõrgemate hinnetega projektide eelarved jäidki alla 5000 euro. Kulud sõltuvad muidugi ulatusest ja mõjust.

Oli koole, kes osalesid mitmes projektis korraga. Sellisel juhul tuleb välja tuua, kuidas üks projekt teist toetab, muidu jääb kahtlus, et need võivad osaliselt kattuda.

Ette ei ole nähtud õppetöö läbiviimise palgakulu rahastamist ning ka ettevõtte külastused on ettevõtlusõppe osa ja toimuvad õppetöö ajast. Küll aga saab rahastada projekti juhtimist. Planeerimine, korraldamine, aruandlus nõuab eraldi tööd. Esimene kord on eriti raske, aga see annab õpetajatele hea kogemuse edaspidiseks. Ka õpetajad muutuvad ettevõtlikumaks, projektide suhtes avatumaks.

Kuna „Edu ja tegu“ pakub õpetajatele ettevõtlusõppe korraldamiseks tasuta koolitusi (www.ettevõtlusõpe.ee), ei ole otstarbekas selleks projektiraha kulutada, küll aga toetame kogemuste jagamise ja koostöövõrgustiku tekitamist ning ettevõtlusõppe rakendamiseks vajalikke üritusi.

Ja veel: komisjon saab hinnata ainult seda, mis on kirjas, mitte seda, mida võib kirjapandust vaid aimata.

Hindamiskomisjonis oli 19 inimest. Iga projekti luges kolm inimest, arutasime ühiselt kõik projektid läbi.

Toetuse saajad on voorudes olnud erinevad. Kas sihiks ongi ringi laiendada?

Mitmed projektid esitati uuesti ja see on väga hea. Anname igaühele tagasi­sidet, arutame ühiselt läbi, kuidas projekti arendada. Uuesti esitades on saadud toetust.

On palju metoodikaid, kuidas õpetada ettevõtlust kogemuse kaudu. Avatud taotlusvooru kaudu tulevadki välja huvitavad näited, mida saab teistele koolidele jagada.

Tegingi komisjonile ettepaneku, et vaatame projekte nii nagu ettevõtlusõppeski – ettevõtlikkust toetades ja julgustades. Äärmuslikke ideid ei julgeta alati esitada. Samas teame, et just need on edukad ja edasiviivad. Kui tekib taotledes negatiivne kogemus, ei taheta ka mujale enam projekte esitada.

Projektipõhisust on koolielus palju ja see pole halb. Projekti ellurakendamine muudab kogu kooli ettevõtlikumaks. Kindlasti ei pea seda tegema õpetaja üksi, vaid juba ideede väljamõtlemisse tuleks kaasata kogu kooli meeskond, st ennekõike õpilasi ja koostööpartnereid, kel on kindlasti pakkuda häid ideid.

Millal on järgmine voor?

Veel sel aastal kuulutame taotlusvooru välja. Meil oli 535 000 eurot planeeritud kahe aasta peale, praegu oleme kahe vooruga teinud 340 000 euro ulatuses otsuseid, seega on veel ligi 200 000 alles. Aastani 2020 on aega projekte ellu viia. Mõtleme ka sellele, et pikendada veel taotlusvoore. Koolidele on tarvis lisaraha, see paneb neid teistmoodi mõtlema. Kool on ju ka pisike ettevõte.

 


KOMMENTAAR

Juta Vallikivi.

Juta Vallikivi, Tartu kunstikool:

Tartu kunstikooli projekti „Koos ettevõtlikuks!“ tegevused on planeeritud kahes osas, millest üks on suunatud eelkõige 3D-disaini suuna õppijatele ja huvilistele ning teine ettevõtlusõppe õpetajatele-juhendajatele ja koolidele.

Kahe õppeaasta jooksul hakkab kunstikoolis toimuma 3D-tootearendusklubi koostöös partneri Acode OÜ-ga. Sinna on oodatud ka teised valdkonnast huvituvad noored ja täiskasvanud ‒ soovime klubis luua meeskonnad, kes hakkavad tooteid või teenuseid arendama päris klientidele. Rakendatakse ja arendatakse oma oskusi ning loodetavasti sünnib mõni idufirmagi.

Ettevõtlusõppe õpetajatele korraldame mudelduslaagrid (õpikogukonna), kus jagame omavahel kogemusi ja töötame välja töökavad ettevõtlusmooduli rakendamiseks osalevates koolides. Tartu kunstikool jagab ühtlasi oma kogemusi ettevõtlusõppemudeli TOY kasutamisel. Partnerid (Ideemäng OÜ, MTÜ Ruumiloojad, OÜ Tulõtungal) toovad mudelduslaagritesse oma koosõppimise ja ettevõtlikkuse toetamise kogemust. Praegu on koolidel/õpetajatel veel võimalik mudelduslaagrisse end kirja panna.

Projekti mõlemas tegevuses rakendatakse TOY ja meeskonna kootsimise metoodikat osalejate arengu toetamiseks.

 


Euroopa sotsiaalfondi taotlusvooru „Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks“ viivad läbi HTM ja SA Innove.

Vaata ka: https://www.innove.ee/eurotoetused/taotlejale/ettevotlusope/

 


Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ toetab Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!