aasta õpetaja gala
MUUSEUM

Viimased ponnistused leida õpetajaid – kui kaubale ei saa, käivitub plaan B

31. aug. 2018 Sirje Pärismaa toimetaja - 5 kommentaari

Illustratsioon: Toomas Mitt

 

Õpetajad uurivad hoolega töökuulutusi, vähemasti kinnitab seda Õpetajate Lehe lugejastatistika. Tegu on ühe enim loetava rubriigiga. Klikid ei too aga kuulutustele vastuseid ja hulk koole on veel augusti lõpuski õpetajate otsingul.

Tõstamaa keskkool on kevadest saati otsinud eesti keele õpetajat. Kuulutust on vaadanud rekordarv inimesi, ligi 1400.

Tuli kolm sooviavaldust, aga kahel saatjal polnud piisavalt haridust,“ räägib direktor Toomas Mitt. Kolmas kandidaat oli pensionär, kellega lõime juba peaaegu käed. Tema aga leidis endale töökoha Pärnu kesklinnast, kodule lähemal koolis.

Kuna kaubale ei saanud, rakendub plaan B. See tähendab, et alustame oma jõududega, aga otsime õpetajat edasi,“ sõnab Mitt. Noorsootöötaja-huvijuht õnnestus koolil siiski leida. Otsinguid raskendas asjaolu, et tegemist on asenduskohtadega – kuniks õpetajad lapsepuhkusel.

Haridusministeerium ilmselt ei adu, et kohe-kohe on Eesti hariduse kohal mustad pilved. Lähiaastail läheb palju õpetajaid pensionile,“ ütleb Toomas Mitt.

Haridussilma andmeil oli eelmisel õppeaastal üldhariduskoolide õpetajaist kolmandik 50–59-aastased ja 18% üle kuuekümnesed. Meie õpetajate keskmine vanus ongi juba üle 50.

Kui praegused vanemad põlvkonnad noorte spetsialistidena maale tulid, soetasid nad kodu ja jäid paikseks,“ meenutab Mitt. „Tänaste noortega on teine lugu. Linnadesse veel lähevad, aga maapiirkond võib juukseid katkuda ja appi karjuda.“

2004. aastal renoveeritud Tõstamaa mõisakool on töökeskkonnana unikaalne ja varem on see meelitanud siia ka õpetajaid. Siis polnud koolimaastikul veel raha betooni pandud. „Olime teistest üle,“ sõnab Mitt. Nüüd hakkavad kaalukausid võrdsustuma. Enam polegi koole, kus värv seintel narmendab.

Mis avitaks?

Mis võiks olla radikaalne meede, mis päästab Eesti kooli õpetajate puudusest?

Noorele põlvkonnale võid ju rääkida, et noorte keskel jääd ise nooreks, aga see enam ei tööta,“ vastab Mitt. „Punkt üks on korralik töötasu. See oleks ka noortele sõnum, et ühiskonnas väärtustatakse õpetajaametit, ja nad läheksid õpetajaks õppima. Tegevõpetajailt on küsitud, kas nad töötaksid paremini, kui palk oleks 2500 eurot. Vastatakse, et jah. Miks siis praegu ei tööta? – Aga kõrgema palgaga oleks järjekord ukse taga! Praegu ju eluaegne tööleping, keegi ei saa öelda, et astu kõrvale.“

Ega see palganumber nüüd nii väike ka enam ole. Selle taha tulek-minek ei jää,“ arvab Jüri gümnaasiumi direktor Maria Tiro. „Eelmisel aasta tuli üks magistrikraadi saanud õpetaja ja lahkus paari kuu pärast. On ka neid, kes kunagi õpetajaks õppinud ja tulevad proovima. Varsti leiavad nad, et töö on liiga raske. Nad ei kujuta ette, et enam pole koolis loengusüsteem nagu kümme aastat tagasi, vaid õpetada tuleb teistsuguste meetoditega ja rõhku panna individuaalsele tööle.“

Maria Tiro sõnul peab ühiskonna arusaam muutuma. Ka koolirahvas ise peab suutma edasi anda mõtet, et õpetajatöö on väga hea amet inimestele, kellele meeldib suhelda, kes hoolivad lastest ja nende eluteest. See on huvitav töö, kus iga päev on erinev. Lisaks pikk puhkus suvel ja koolivaheajad, mil saad vabalt hingata.

Jüri gümnaasium on pannud eri ainete õpetajate otsimise kuulutusi üles aprillikuust saati.

Nii hädas oleme esimest sügist, aga eks uute inimeste leidmine ole ka aastatega raskemaks läinud,“ tunnistab Tiro. Ega ainult kuulutustele loodetagi. Ikka tutvustele – äkki keegi teab kedagi, kes kuskilt ära tuleb.

Tänavune kogemus näitas, et kandidaatidel oli vestlusel käies jäme ots enda käes. Kui direktor küsis, kas töölesoovija kandideerib veel kuskile, kuulis ta vastuseks, et korraga on tules mitu rauda. Üritatakse leida enda jaoks parim variant. Kaugemalt tulijad küsisid ka sõiduhüvitist.

Vald paneb meil natuke riigi palgale peale, see on ka transpordi kompensatsiooniks,“ selgitab Tiro. „Ja tingimused on head: toetame õpilasi ja õpetajaid tugikeskuse ja meeskonna kaudu, meil on mentorid ja alustavat õpetajat toetav süsteem.“

Eelmisel nädalal oli mitu kandidaati vestlusele tulemas ja direktor oli lootusrikas, et õnnestub kaupa teha.

Klassiõpetajat on kõige raskem leida,“ sõnab Tiro. Neid oli vaja mitut ja üks on puudu. „Õppealajuhataja läheb siis ise tunde andma, kui muu ei aita. Ja jätkame otsinguid,“ ütleb Tiro.

Noored ülikoolist

Tallinna Südalinna kool otsis klassi- ja matemaatikaõpetajat, logopeedi ja HEV-koordinaatorit ning abiõpetajat.

Klassiõpetaja otsing läheb maha, tegime kolme klassi asemel kaks suurt ja ka matemaatikas saame oma jõududega hakkama,“ räägib direktor Veiko Rohunurm. „Aga logopeedi ja HEV-koordinaatorit on vaja. Vajaliku kvalifikatsiooniga inimesi on turul vähe, ent abi vajavaid lapsi on tulnud juurde. Liikumist nende seas on tekitanud tugistruktuuridele riigi raha eraldamine.“

Südalinna kooli õpetajate keskmine vanus on alla 45. Noori õpetajaid on ikka tulnud.

Personalitööd teeme kogu aeg, hoiame silmad lahti,“ ütleb direktor. „Meil on õpetajaid, kes veel ülikoolis. Praegu pole kvalifikatsiooni, aga kevadel juba on. Kui alles lõpetamise ajal ukse taha lähed, on rong läinud.“

Ka Tallinna 32. keskkool otsis augustis veel mitut õpetajat. „Nüüd on kõik olemas, võime alustada. Juba mitu aastat pole me pääsenud augustis otsimisest,“ räägib direktor Maarja Merigan. Ka Tallinnas on läinud raskeks häid õpetajaid leida.

Õpetajaameti mainet aitaks tõsta positiivsetele kooliteemadele keskenduv meediakajastus, erialaspetsialistile vastav palganumber ja õpetaja koormuse vähendamine nii tundide  kui ka õpilaste arvu näol klassis,“ arvab Merigan.

Võrust 20 kilomeetri kaugusel asuv Pikakannu kool otsis eripedagoogi ja vene keele õpetajat. Kuue aasta eest taas loodud erakooli peab ühing Pikakannu Kooli Areng. Ühingu esimehe Anne Mägi sõnul neil varem eripedagoogi polnud. Kuna pakkumisi pole, tuleb ilma hakkama saada. Vene keele tunnid oli nõus võtma inglise keele õpetaja.

Aga võib ka juhtuda, et õpetajad tulevad end ise pakkuma ja otsustavad kooli taasavada. Just nii läks Võrumaa serval asuva Krabi kooliga, mis aasta tagasi suleti. Krabi erakoolis õppisid erivajadusega lapsed, kellele ei sobi traditsioonilised õppetunnid.

Lärm oli suur, kui kooli kinni panime, sellist kooli on väga vaja,“ sõnab Krabi kooli direktor Ale Sprenk, kes tänavu juunini juhtis ka Varstu keskkooli.

Alustame vaikselt,“ lisab Sprenk. „Õpetajate otsus oli alustada. Koormus on algul väike, saavad teise koha kõrvalt käia. Neid kutsuti kohe mujale, kui kool suleti. Kui saad selliste lastega hakkama, oled kulda väärt. Unistuste kool on meil meeles mõlkumas, koolitusluba kehtib veel neli aastat.“

Kuidas mõjutab tuttuus kool õpetajate värbamist? Tartu Raatuse kool otsis kevadel mitmeid õpetajaid.

Kasutasin oma kanaleid ja saime,“ ütleb direktor Toomas Kink. „Ei teagi, kas põhjuseks oli uus koolimaja. Inimesed ikka liiguvad. Välja arvatud logopeedid, keda otsime edasi. Kõige raskem on leida eesti keele ja matemaatikaõpetajaid. Neid lihtsalt pole turul. Aasta-aastalt läheb hullemaks. Riigi tasandil peaks mõtlema, mitte ajama häma. Vaadake statistikat, võrrelge äraminejate arvu pealetulijatega!“

 


Väärika palga kõrval on palju muud, mis kooli toob ja koolis hoiab

 

Mihkel Rebane.

Õpetajate keskmine vanus on kõrge, lähiaastail läheb vana kaardivägi pensionile. Milline radikaalne meede aitaks?

HTM-i üldharidusosakonna juhataja Mihkel Rebane: Õpetajaameti väärtustamine ja järelkasv on ministeeriumi jaoks tähtsate tööülesannete pingerea tipus. Õpetajaamet on eriline, see eeldab lisaks aineteadmistele liidri- ja suhtlemisoskust, enesekehtestamise võimet ja pakub palju loomingulisust. Loomulikult on väga tähtis, et noored – eelkõige meie parimad koolilõpetajad – tahaksid õpetajaks õppida ja koolis töötada. Ametialase arengu nägemine on noortele oluline – nii selleks, et neid ametisse saada, kui ka selleks, et ametis hoida. Üks meie muresid ongi, et noored õpetajad lahkuvad pärast lühikest töötamisaega.

HTM on õpetajaameti väärtustamisega tegelnud pidevalt. Nüüd on aeg vahekokkuvõteteks, eriti kuna ministeeriumis koostatakse uut katusstrateegiat, kus see teema ühena olulistest päevakorral on. Senise tegevuse hindamiseks ja plaanide seadmiseks kutsub HTM kokku töörühma, kes vaatab üle õpetajaharidusele suunatud meetmed, hindab nende toimivust ning töötab vajadusel välja uued lahendused õpetajate puuduse leevendamiseks. Töörühma kuuluvad huvigruppide esindajad ning eksperdid. Meie jaoks on oluline, et planeeritavad lahendused aitaksid olukorda leevendada nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Töörühma esimene kohtumine on planeeritud septembrisse.

Kuidas palgaga ikkagi on? Mitmed direktorid ütlevad, et ega see nii väike enam ole ja seega pole palk põhjus õpetajaks mitte tulla või sellest ametist ära minna.

Noored ootavad koolilt sama, mida teistelt tööandjatelt: karjäärivõimalusi, paindlikkust, head töökeskkonda ja loomulikult ka panusele vastavat palka. Riigieelarve strateegias on kokku lepitud õpetajate palgatõusu jätkumine. Miinimumpalk kasvab järgmisest aastast üheksa protsenti ja jõuab vähemalt 1250 euroni, keskmine palk jõuab järgmistel aastatel prognoosi kohaselt 1500 euroni. Aastatel 2011–2016 oli õpetajate palgatõus OECD arvestuse järgi üle 50%.

Järgmise nelja aasta jooksul suunatakse õpetajate palkadeks miljard eurot. Samuti panustame lasteaiaõpetajate palgatõusu motiveerimiseks 60 miljonit eurot aastas ja kutsehariduse uus rahastamismudel aitab tagada õpetajate ning tugispetsialistide stabiilse sissetuleku.

Meil töötab veidi enam kui 12 000 õpetaja ametikohal ligi 15 000 õpetajat. Seega töötab palju õpetajaid osalise koormusega, mis tähendab ka väiksemat palka. Selle muutmiseks peavad koolid üle vaatama oma töökorralduse ja koolipidajad hariduskorralduse.

Kuidas ülikoolilõpetajaid senisest rohkem koolidesse tuua ja neid seal hoida?

Väärika palga kõrval on palju muud, mis kooli toob ja seal hoiab. Lisaks töötasu tõstmisele laiendasime alustavatele õpetajatele mõeldud peaaegu 13 000 euro suuruse lähtetoetuse saajate ringi ka Tallinna ja Tartu õpetajatele ning tugispetsialistidele. Samuti on oluline toetav koolikultuur. Koolides veavad arengut koolijuhid, kelle professionaalsuse tõstmisele on ministeerium pööranud kohast tähelepanu. Oleme koolitanud kogenud koolijuhtidest mentoreid noorematele, kutsunud ellu programme alustavatele ja tulevastele potentsiaalsetele koolijuhtidele, pakkunud võimalusi välisriikides stažeerida.

Õpetajaid otsivate koolijuhtide mure on mõistetav, aga põhjust on ka optimismiks. Rõõmusõnum on, et konkurss õpetajakoolituse erialadele on teinud nihke ülespoole. Samuti ei tähenda pensioniea saabumine, et õpetaja koolist lahkub – meil on tegev­õpetajate hulgas eakaid ja väga energilisi ning võimekaid pedagooge. Et ühe või teise aine õpetaja 1. septembril konkreetses koolis konkreetse klassi ette jõuaks, sellega tegeleb ikkagi kooli juhtkond – seda ülesannet ei saa teised endale võtta.

Kuivõrd lähtetoetus kinnistab inimesi kooli?

Alates 1. veebruarist saavad lähtetoetust taotleda kõik esmakordselt õpetajana tööle asujad, olenemata kooli asukohast. Lisaks on võimalik lähtetoetust saada üldhariduskoolide tugispetsialistidel. Lähtetoetuse summa 12 783 eurot makstakse välja kolmes osas kolme esimese tööaasta jooksul ning toetuse saaja võtab endale kohustuse töötada õpetaja või tugispetsialistina viis aastat. Aastate lõikes on toetust taotlenud keskmiselt 71 inimest aastas, kokku on lähtetoetust antud 652 õpetajale. Et taotlemise tippaeg on september-oktoober, ei ole praegune taotluste arv 48 kindlasti lõplik.

Lähtetoetust taotlevad üldjuhul inimesed, kes on professionaalse ettevalmistusega ja kindlad, et tahavad töötada õpetajana. Suurem osa neist töötab koolis ka pärast viieaastase kohustusliku õpetajana töötamise perioodi lõppu.

Raivo Juurak

 


Loodusainete õpetaja eriala tänavu menukas

 

Eda Tagamets, TÜ haridusteaduste instituudi kommunikatsioonispetsialist:

Koolijuhtidele, kes kurdavad juba mõnda aega matemaatika-, füüsika- ja keemiaõpetajate suure puuduse üle, paistab sel sügisel lootuskiir – Tartu ülikooli haridusteaduste instituut võttis vastu 18 plaanikohast tudengit loodus- ja reaalainete põhikoolis õpetamise õppekavale. Varasematel aastatel on kippunud osa õppekohti piisava tasemega kandidaatide nappuse tõttu tühjaks jääma.

Veel ei oska öelda, kas tegu on juhuse, meie teavitustöö tulemuse või mingi üldisema muutusega ühiskonnas,“ kommenteeris programmijuht dotsent Mario Mäeots. „Igal juhul teeb tulemus rõõmu. Loodan, et kõik sisseastunud naudivad oma ülikooliõpinguid ning neist saavad inspireerivad õpetajad.“

Mäeots, kellel endal on doktorikraad loodusteadusliku hariduse erialal, õpetab  lisaks tudengitele ka põhikooliõpilasi Tartu Hansa kooli avatud klassiruumis.

Enda kogemus lubab mul noortele öelda: ärge kartke õpetajatööd. Nüüdisaegses koolis on töö kergendamiseks ja mitmekesistamiseks palju võimalusi. Õpetajal ei teki kunagi küsimusi oma töö mõttekusest ja enesearengul ei ole piire. Töökohti on valida üldharidus- ja huvikoolides, aga ka näiteks suurtes tehnoloogiafirmades – meilt tulevad ju spetsialistid, kellel on lisaks reaal- ja loodusainete teadmistele head inimestega ümberkäimise oskused,“ rääkis Mäeots.

Oma sõnum on Mario Mäeotsal ka õpetajatele ja koolijuhtidele: „Kui tahate endale toredaid noori kolleege, siis ärge rääkige kogu aeg sellest, kui raske teie töö on. Pigem julgustage oma parimaid õpilasi valima õpetajaametit ning olge ise innustavaks eeskujuks. Noored lähevad parema meelega tööle sinna, kus nad näevad, et kasvamist ja katsetamist toetatakse.“

Loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis on bakalaureuseõppekava, mis võimaldab spetsialiseeruda bioloogia, geograafia, füüsika, keemia, matemaatika või informaatika alal. Paljud tudengid töötavad juba õpingute ajal õpetaja abina; lõpetanud saavad jätkata magistriõppes, et omandada põhikooli mitme aine õpetaja või gümnaasiumiõpetaja eriala.

 


KÜSIMUS JA VASTUS

Millised võiksid olla radikaalsed meetmed leevendamaks õpetajate põuda?

 

Jüri Käosaar.

Jüri Käosaar, Kiviõli 1. keskkooli õpetaja:

Muutma peab õpetajate enda suhtumist, sest just meie oleme oma ameti reklaamnäod. Seega kuvagem rohkem pedagoogiameti neid pooli, mis peegeldaksid koolis töötamise võlusid. Kolme aasta jooksul koolis töötades olen negatiivset suhtumist õpetajaametisse kohanud peamiselt kolleegide seas. Paljud minu sõbrad oskavad nimetada mõnd oma õpetajat, kes tegi klassile selgeks, kui nõme see amet on. Sellise suhtumise pealt on raske eeldada, et keegi tahaks kooli tööle minna.

Koolid peavad pakkuma rohkem paindlikkust, ning seda kahel tasandil. Taas kord on suur osa mõttelaadil, sest tänaseid noori ei meelita enam kooli ideega, et õpetajaamet tuleb valida kogu eluks. Paratamatult peame suutma õpetamisel kohaneda kolleegidega, kes otsivad kahe-kolme aasta pikkuseid väljakutseid ning siis liiguvad edasi. See on uus normaalsus.

Lisaks ootavad tänased noored paindlikku tööaega: tunnid kolmel päeval ning ülejäänud töö kodust tegemine jätab aega muudeks väljakutseteks, mis hoiab mõtte värskena ja võimaldab õppida uusi lähenemisi, mida ka koolis rakendada.

Üle tuleb vaadata üleüldised nõudmised õpetajatele. Eriti põhikoolis on sotsiaalsed oskused ja eeskuju vähemalt sama olulised kui sügavad aineteadmised. Direktorid peaksid julgemalt palkama kooli tööle noori, kellel on mõne muu eriala kõrgharidus ning kes toovad kooli entusiasmi ja laiemat vaadet kui vaid suurepärane ainealane ekspertiis.

 

Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi, riigikogu liige, endine haridusminister:

Õpetajaid on rohkem, kui paistab, mistõttu natuke abi on nende otsimisest.  Aga inimestest on Eestis puudus igal pool, õpetajatest teravamalt paikkondlikult, erialati ja vanuseti. Eesti kooli  suurim mure ongi õpetajate järelkasv. Mõistagi tuleb tugevdada ameti stiimuleid, täita palgatõusulubadused, edendada töökeskkonda, õppevara, parandada koolide juhtimist. Õpetajaõppes on vaja paindlikke vorme spetsialiseerumiseks ja ümberõppeks, ilmselt stipendiume. Lõpetada tuleb unistamine väikestest klassidest ja koolidest, ressurss peab nihkuma sisu ja õpetaja kasuks.

Paar leevendavat eelnõugi tuleks vastu võtta, mis on minu aja algatused, aga külmutati valitsuses, riigikogule esitamise peale aga kultuurikomisjonis. Üks on direktorite regulaarsest välishindamisest; teine õpetajate õiguste täpsustamisest, mis aitaks tõsta ameti autoriteeti ja õpetajate enesekindlust õppe ja turvalisuse tagamisel. 

Olen kaugel nõustumisest retoorikaga, et meie probleem on eluaegsed direktorid, nagu ka sellega, et probleem on õpetajate kõrge vanus. Selles on hävitav laeng ealist alavääristamist, mis kooli atraktiivsemaks ei tee. Inimesi tuleb hinnata töö järgi ja meie ühiskond ju ei noorene. Tuleb ravida nooruse kultust ja põlvkondlikku kummardamist, mida kuuleb tipp-poliitikas pidevalt. See alavääristab kogemust, teadmist ja ameti autoriteeti. Kui õpetajaid teadlikult või alateadlikult koheldakse iganenu ja teisejärgulisena, rõhutatakse kooli õpilaskeskust ja pannakse õpetaja teenri rolli, ei vali noored seda ametit, isegi kui olemasolevad õpetajad suudavad sellega hakkama saada. Õpilastesse tuleb sisendada õpetaja ja õpilase ühishuvi. Praegu – nagu näitab kas või õpilasühenduse õnnetu seisukohavõtt õpetajate õiguste eelnõu suhtes – usuvad nad tihti, et neilt võetakse midagi ära, kui õpetajale antakse. 

 

Kristina Kallas.

Kristina Kallas, TÜ Narva kolledži direktor:

Tartu ülikoolis oleme näinud viimastel aastatel õpetajakutse populaarsuse tõusu. Küll aga ei ole populaarsuse kasv jõudnud venekeelsete noorteni, sest nende soov tulla õppima õpetajaks on jätkuvalt väga väike ja õppekohad vene põhikooli õpetajate õppekavadel ei täitu. Mina ei näe kiiret ja radikaalset lahendust. Lühiajaliselt saab leevendada olukorda sellega, et viia sisse üheaastased kursused sessioonõppe vormis õpetajakutse saamiseks analoogselt „Noored kooli“ programmiga, mis sihiks ka vanemaid inimesi, kes soovivad vahetada elukutset ja hakata õpetajaks.

Narva kolledžis täidame me oma tühjad õppekohad Venemaalt tulevate tudengitega, kelle õpetamine on aga pikaajalisem ja kulukam, kuna eelnevalt peavad nad nn nullaastal saama selgeks eesti keele. Õpetajaks õppimine on pikk ja raske teekond, sest viie aasta jooksul tuleb õppida psühholoogiat, juhtimist, kommunikatsiooni, omandada maksimumteadmised oma aines, aga ka oskused seda edasi anda. Võrreldes teiste populaarsete ametitega nagu näiteks IT on õpiaeg pikk, õppida tuleb palju ja laiapõhjaliselt, kuid töötasu on esimesel töökohal üsna nigel. Kindlasti motiveeriks noori seda rasket, kuid vastutusrikast elukutset valima see, kui õpetaja palk tõuseks praegusega võrreldes kaks korda. Ilmselt motiveerib just see valima noori näiteks arsti elukutset. Ka peab kool organisatsioonina muutuma uuendusmeelsemaks.


5 kommentaari teemale “Viimased ponnistused leida õpetajaid – kui kaubale ei saa, käivitub plaan B”

  1. Mihkel Kunnus ütleb:

    Tasakaalu leidmine innustava idealismi ja muserdava reaalsuse vahel käib paljudele alustavatele õpetajatele üle jõu.

    Muutus algab minust. Noored Kooli 10. lend. Noored Kooli SA 2018. 112 lk
    Kuido Merits Kas saab vaikust!? Minu aasta meesõpetajana. Ema&Isa 2018. 171 lk

    https://mihkelkunnus.blogspot.com/2018/08/alustavate-opetajate-siniseks-loodud.html

  2. Valgustaja ütleb:

    Võiks selle hala ükskord lõpetada. ÕL on praegu ca 25 tööpakkumist, neist enamus lasteaedades, paljud pakutavad töökohad on olnud osakoormustega, lausa väga väikesesed tööampsud – 5 – 10 kontaktunnini.
    Meil on õpetajaid tegutsemas üle 14400, täiskoormusega kohti 12000. Paljud on sunnitud sõeluma mitme kooli vahel, paljud peavadki leppima kesise sissetlekuga.
    Ja kes on olnud see imeloom, kes pensioniea nii kõrgele meil tõstnud, et halatakse 50 ja 60 aastaste õpetajate suurest protsendist? Ega vist seekord selles Putinit ja Kremli süüdistada ei saa, või ikkagi saab?
    Hea tahtmise ja soovi korral on võimalusi küllaga, et süsteemi korrastada. Nende nüüdisaegse õpikäsituse ja tohutute digikursuste asemel võiks asuda nooremate ja keskealiste aineõpetajate mitmevõistlejaks koolitamist. Loogine on, et kehalise kasvatuse õpetaja annab vajadusel tunde ka bioloogias, riigikaitses, inimeseõpetuses. Füüsikaõpetaja on ka matemaatik, annab tunde ka vajadusel geograafias , jne.
    Lugematu loetelu nn tugispetsialiste peaksid olema ka aineõpetajad ja seda tugitööd tegema vajadusel.

  3. Üks MÕps ütleb:

    Jah, Sirje Pärismaa kirjutas isiklikult mulle e-mailile, soovis teada saada kui kaua otsin tööd õpetajana. Soovisin isiklikult kohtuda Tallinnas, aga Tartust ta ei tahtnud tulla välja ja rääkida minuga silmast silmani. Mul tegelikult palju huvitavaid juhtumeid jutustada, kuidas mind mõnitati töövestlusel “komisjon” ja pärast ei vastanud ei eitavalt ega jaatavalt. Jäin ilma tööta koolis, läksin mujale. Ei ütleks, et praegune töö meeldiks, aga vähemalt töövestlusel oli viisakas personali juba juht. Ütlen nii, et kahjuks, minuga ei ole rahul praegused kolleegid. Klatšivad selja taga nii: need jubedad õpetajad juba haridusest mujale läksid tööle. Koolis nendest kasu pole, nüüd siin neid on vaja õpetada, kuidas teha tööd. Toon kogu aeg vabandused, et pole kompetentne selles valdkonnas, aga unes näen head kooli, kus pole sõimu, kus pole mõttetuid direktoreid ja õppealajuhatajaid, ja lapsed on head, ja aine õppekava on arendav ja kasulik lapse jaoks. Ärkan üles, lohutan mõttega, et niisuguseid koole pole maailmas ja ei saa hakkama ja koolis, sest mujal ka ei saa hakkama. Lähen hapu näoga oma tööle ja toon vabandusi järjekordselt, et olen oskamatu ja toon vabandused õpetajate eest juba siin: teie madala reputatsiooniga ametikoht viin vist veel madalale seisundile. Teenida raha ju kuidagi vaja mul on. Sorry, sorry, sorry… .

  4. mataõps? ütleb:

    Olen 30-aastane endine matemaatika-, informaatika- ja programmeerimiseõpetaja. Seda kõike õppisin TÜs. Mulle meeldib suhelda, hoolin noortest ning õpetajana töötatud aastatest on mul head mälestused. Lapsed on toredad, suures osas töökad ja sõnakuulelikud. Õpetajatöö on tore! AGA Mul on lapsed, mees, kodu, aed.. Lasteaed, ringid, kooliminek on tasuline. Maksame kodulaenu, ostame kütust, tahame reisida, … Mida iganes. Täna töötan hinnatud matemaatiku ja ITspetsialistina suurettevõttes, kus teenin topelt. Lisaks.. aeg. Me teeme perega koos õhtuti ühiselt süüa, liigume värskes õhus, käime kinos, lööme lihtsalt jalad seina peale ja ohkame kergendatult, et meie pere ema ei paranda enam õhtuti töid, ei valmista enam tunde ette. Meil on vabad õhtud, vabad laupäevad ja pühapäevad. Kui mainisin enne kahekordset palga erinevust, siis ajalist aspekti arvesse võttes on erinevus 4-kordne! Kus on need matemaatikaõpetajad? Suhtumine? Kelle suhtumine? Õppige arvutama, pliis!

  5. Rait ütleb:

    Õpetajad on ise selle ameti maine alla tõmmanud, üks pidev ving juba aastaid teemal kui raske see amet on ja kui väike on palk. Ise saetud oks, nüüd pole kus istuda.
    Samas pole õpetajaid kunagi varem nii hästi tasustatud kui praegu, mõelge aasta(kümne)id tagasi…

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!