Eesti otsib noort meesõpetajat

14. sept. 2018 Heiki Raudla peatoimetaja - 4 kommentaari

Seni on õpetajaameti vähest populaarsust noorte seas põhjendatud ennekõike madala palgaga. Minister lubab õpetajate palka järjest tõsta, OECD esindajad aga märkisid, et ameti populaarsuse teema vajab põhjalikumat analüüsi. Fotod: Heiki Raudla

 

OECD andmed peegeldavad Eesti õpetajate tööjõuturul kummalist vastuolu: ühelt poolt napib siinsetes koolides õpetajaid, teisalt töötab suur osa õpetajatest osalise koormusega ja umbes 12 000 õpetajakohal töötab peaaegu 15 000 õpetajat.

OECD haridusstatistika värskest kogumikust „Education at a Glance 2018“ (võrdleva haridusstatistika kogumik, kus võrreldakse riikide hariduspoliitika mõju valdkonnale) tuleb Eesti kohta välja muuseas, et siinsetes koolides napib õpetajaid, eriti meesõpetajaid. Juba kümne aasta pärast võib õpetajate puudus hakata tõsiselt mõjutama meie hariduse kvaliteeti. Lohutust pakub asjaolu, et õpetajakoolitus on Eestis üha populaarsem.

Eesti koolirahvas on selle olukorraga kindlasti juba harjunud, aga Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kõrge esindaja Deborah Roseveare’i sõnul on seis sama paljudes OECD liikmesriikides.

Ta tunnistas teisipäeval Tallinnas toimunud esitlusel: „Paljud OECD maad seisavad praegu silmitsi väljakutsete ja probleemidega, mis on seotud õpetajaameti atraktiivsuse ja populaarsusega. Sellele ei ole kerge head ja konkreetset lahendust leida ja olukord vajab tõsist analüüsi. Teame, et õpetajad on üldiselt väga pühendunud oma tööle ja suurem osa nendest on hakanud õpetajaks, sest hoolivad õpetamisest ja tahavad aidata noortel edasise elu jaoks valmistuda. Seepärast kätkeb õpetajaameti köitvuse teema endas palju enamat kui sissetulek.“

OECD on toonud välja Eesti õpetajate palgatõusu, mis on viimastel aastatel olnud üks OECD riikide kiiremaid, ulatudes üle 50 protsendi. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnistas, et absoluutnumbrites on meie õpetajate palgad rikkamate riikidega võrreldes tagasihoidlikud ja just seepärast peab palgatõus jätkuma võimalikult kiirelt. „Õpetajate palk on aluseks sellele, et meil jätkuks ka edaspidi kõigi ainete õpetajaid ja üha tihedamaks muutuvas tööturukonkurentsis otsustaksid noored rohkem kooli kasuks,“ ütles ta OECD kogumiku esitlusel selle nädala teisipäeval.

Ametlikel andmetel on õpetaja miinimumpalk sel aastal 1150 eurot ja 2019. aastal võib rääkida juba sellisest arvust nagu 1250. Õpetajate keskmine palk peaks 2019. aastal jõudma 1500 euroni.

Nii minister kui ka OECD esindajad märkisid, et meil on palju osalise töökoormusega õpetajaid. Umbes 12 000 õpetajakohal töötab peaaegu 15 000 õpetajat. Õpetajate töötingimusi iseloomustavad Eestis väiksed klassid, õpilaste/õpetaja madal suhtarv ja vähem kontakttunde kui teistes OECD riikides. Kuigi Eestis kulub õpetajatel vähem aega kontakttundidele, tõstab OECD esile, et nende koormus ei ole tingimata väiksem kui nende OECD riikide kolleegidel. Suurem osa õpetaja tööajast kulub õpetajatöö teistele ülesannetele. Eestis ei pea õpetajad mitte ainult õpetama, tunde ette valmistama ja õpilaste töid parandama, vaid ka õpilasi nõustama. Sageli tuleb neil osaleda ka koolijuhtimises või muus juhtimistegevuses. Samas ei ole Eestis kehtestatud, mitu tundi peavad õpetajad koolis olema.

 


OECD tõstab esile

  • Peaaegu pooled Eesti õpetajatest algkoolist keskkoolini (48%) on vanemad kui 50 aastat ja ülekaalukas enamik kõigist õpetajatest on naised, v.a kõrghariduses.
  • Välja arvatud alushariduses, on Eesti OECD ja partnerriikide võrdluses nende riikide hulgas, kus on kõige vähem kontakttunde aastas. Siiski on õpetajate töökoormus sarnane teiste OECD riikidega, kuna suurem osa nende tööajast kulub ülejäänud tööülesannete täitmisele.
  • Hoolimata viimaste aastate suurest palgatõusust on Eesti õpetajate töötasu üks OECD riikide madalamaid.
  • Eestis omandab kõrghariduse rohkem naisi kui mehi, kuid kõrgharidusega mehed leiavad töö palju kergemini kui naised. Mõlemad soolised erinevused on viimasel kümnel aastal olnud püsivad.
  • Eestis on kulutused alusharidusele osakaaluna SKP-st ühed OECD riikide kõrgemad, kuid kulutused põhiharidusest kõrghariduseni madalamad kui OECD riikides keskmiselt.
  • Erinevalt enamikust OECD riikidest ei mõjuta Eestis vanemate haridustase nende laste osalemist koolieelses hariduses: kõrghariduseta vanemate alla kolmeaastased lapsed käivad koolieelses lasteasutuses sama tõenäoliselt kui kõrgharidusega vanemate lapsed.

Allikas EAG: OECD Indicators


4 kommentaari teemale “Eesti otsib noort meesõpetajat”

  1. Marcus Hildebrandt ütleb:

    Kes ei tea, mis on “déjà-vu”, või soovib näidet, mis sõna tähendust illustreerib, võiks igal sügisel artikleid käesoleval teemal lugeda. Võib kindel olla, et sõnum ei muutu ja probleemile lahendust ei suuda leida, kuigi kõigile peaks selge olema, mis kompetenseid inimesi haridusvaldkonda tooks.

  2. leelo ütleb:

    Ainult konstateeringust, et 12 tuhande õpetajakohaga haridussüsteemis koolides on 15 tuhat õpetajat. Samas ei ole analüüsitud, kui paljud neist “liigsetest” õpetajatest on juba pensionile minemas või ongi pensionärid. Alakoormus koolides ei koorma palgafondi, palk on ikka tehtud töö eest.

  3. Meri Heinsalu ütleb:

    Just. Suur osa nendest “liigsetest” õpetajatest on pensionärid (või pensionieelikud), kes töötavad osakoormusega, sest nad rohkem ei soovi või pole koolil suuremat koormust pakkuda.
    Päris statistika kaudu sellele probleemile läheneda ei saa. Kesk- või vanemaealisel õpetajal on näiteks Missos aiaga maja. Ta ei taha tulla oma kodust Tabasallu! Isegi kui tahaks, on see võimatu, sest kui Misso maja üldse müüa õnnestub, ei piisa selleks isegi Tabasalu korteri sissemaksuks.

  4. Heiki Raudla ütleb:

    Hr. Hildebrandt

    Arvan, et nii Õpetajate Lehel kui kogu Eesti üldsusel oleks küll huvitav ja kasulik teada, mis küll kompetentseid inimesi haridusvaldkonda tooks. Järksu võtate vaevaks ja kirjutate sellel teemal arvamusloo?

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!