ÕPL tellimine
SEIKLUS

Ettevõtlikkus on nagu sibul

28. sept. 2018 Kristi Goldberg inglise keele õpetaja - Kommenteeri artiklit

Ettevõtlikkus peitub igaühes, tuleb ainult õige pirn põlema saada. Järva-Jaani gümnaasiumi direktor Raigo Prants ja õpetajad Riina Raudsepp, Greete Treial ja Külli Kärner kogusid uusi mõtteid Tartu ettevõtluskülas ja SPARK Makerlabi töötoas. Foto: Järva-Jaani gümnaasium

 

Õpetaja selge ja kõlav hääl ei pea olema see, mis 45 minutit klassiruumist kostab, vaid õppijate koostöine sumin ja toimetamine ühise eesmärgi nimel. Mul on hea meel olla protsessi ettevalmistaja ja jälgija, mitte Google keset klassiruumi, ning arendada ja soosida õppijate ettevõtlikkust.

Olen inglise keele õpetajana töötanud üle 15 aasta. Klassi ette astudes ei muretse ma ainult sellepärast, kuidas kõik särasilmad inglise keele selgeks saavad, vaid jälgin ka, kuidas neist ettevõtlikud kodanikud vormida. Aineteadmistega on võrdlemisi lihtne: suudan õpitulemuse sõnastada, saan sellest aru ja leian ka viisid selle saavutamiseks. Ettevõtlikkusega on keerulisem, see on nagu sibul. Hakkad pealtpoolt koorima ja sealt need kihid siis tulevad. Programmis „Edu ja tegu“ on praeguseks sibulakihid defineeritud ja suures plaanis võib öelda, et ettevõtlikul inimesel on head enesejuhtimise oskused, ta oskab lahendada mitmesuguseid sotsiaalseid olukordi, väärtust loovalt mõelda ja lahendusi leida. Tore, aga mida selle teadmisega peale hakata? Esimene samm on tunnistada endale, et niisama asjad ei juhtu, küll aga võivad juhtumata jääda. Kui ma ootan, et minu õppijad oleksid ettevõtlikud, pean nende ettevõtlikkust soosima ja toetama. Teine samm on mõista, et ettevõtlikkust raamatust õppida ei saa, seda tuleb käega katsuda ja ise läbi elada. Arendan ettevõtlikkust teadlikult, järgides haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ metoodikat.

Ettevõtliku õppimise viis põhiprintsiipi

ROLLID ja KOOSTÖÖ. Ettevõtlikus õppeprotsessis on igal osalejal täita kokkulepitud ja aktsepteeritud roll. Rollide täitmisel toetatakse üksteist aktiivselt ja tehakse koostööd. Ükski tund ei tohi olla eesmärgistamata ning kindlate õpitulemusteta. Alati pean oskama vastata õppija küsimusele „Õpetaja, miks me peame seda õppima?“. Ennetan seda, andes tunni alguses teada, mis on tunni soovitav õpitulemus, miks on seda vaja õppida ja miks sel päeval just niisugusel viisil õpime.

Võin panna oma õppija neljakümne viieks minutiks ainult kuulaja rolli, pidades loengu lihtmineviku kasutusvõimalikkusest ja vajalikkusest inglise keele tunnis, kuid kas see õpitulemusele lähemale viib, on kaheldav. Seega erinevad rollid – esineja, analüüsija, katsetaja, uurija, hindaja, meeskonna liige või juht –, võimalusi on palju ning suurem osa rolle nõuab koostööd. Sibula üks kiht on ju eespool mainitud sotsiaalsete olukordade lahendamine ja enesejuhtimise oskused. Need ei tule vaid kuulates ning vihiku ja raamatuga töötades.

USALDA ÕPPIJA VASTUTUST. Kuidas teha nii, et igal õppijal oleks õppeprotsessis vastutus ning ta mõistaks, et otsused toovad kaasa tagajärjed? Ühelt poolt on see lihtne: anna oma õppijatele variandid, mille vahel nad saavad valida; lase teha otsuseid, sest kuidas muidu saavad nad tunnetada põhjuse ja tagajärje seost. Kas ja kui palju saab anda õppijale otsustada ja valida, sõltub õpetaja fantaasiast. Alustada saab väikestest sammudest, andes valida näiteks, kas ülesannet soovitakse teha üksi või paaris, kirjalikult või suuliselt. Miks mitte võimaldada valida koduseid töid? Las õppija valib ise, mil viisil ja kuidas ta tunnis omandatud teadmisi kinnistab. Või kontrolltööde küsimused – õppijad saavad ise otsustada, missugused teadmised peavad teadmiste kontrollis olema. Sarnaselt aitab vastutust suurendada õppijate koos tegutsemine. Võimalusi jagub, kui mõtelda, kuidas, mil viisil ja kus õppida.

LÕIMU ELUGA. Seos praktilise eluga on oluline õpitava teadvustamiseks ning selleks on otstarbekas kaasata nii koolisiseseid kui ka -väliseid partnereid. See on ettevõtliku õppeprotsessi kõige keerukam osa, kuid põhjalikult planeerituna ja teadlikult teostatuna pakub külalisesineja tunnis või õppekäik koolimajast välja õppijatele täiendava võimaluse teadmisi kinnistada ja luua seoseid tavalisest erinevas kontekstis.

KOGEMUS. Isiklik kogemus on õpitava kinnistamisel oluline. Kogemuse saamisel tuleb anda õppijatele võimalus nii õnnestuda kui ka ebaõnnestuda. Hea tulemus on selline, mida saab katsuda, maitsta, näha. Ettevõtlikkust toetavas koolis räägivad seinad sellest, mida tundides tehakse. Vaata, kas sinu klassiruumi seinad räägivad sellest, mida õppijad sinu aines õpivad. Paku õppijatele võimalus teha päris asju ning lahendada päris probleeme, võimalusel koos kogukonnaga või kogukonna hüvanguks. See on sibula kiht – väärtust loov mõtlemine.

MÕÕDA MÕJU. Tagasiside aitab nii õppijal kui ka õpetajal hinnata õppeprotsessi tulemuslikkust. Tagasiside peab olema kahepoolne. Kasuta mitmesuguseid võimalusi saamaks kiiret tagasi­sidet oma õpetamisele. Küsi julgelt, mis õppijale meeldis, raskusi valmistas, mida veel harjutada tahaks ja kui kaugel ta õpitulemusest oma hinnangul on. Võimalusi on palju, kuid ole valmis kuulma, mida sul on vaja kuulda, mitte seda, mida tahad kuulda. Tagasiside peab aitama muuta õppetöö paremaks nii õppija kui ka õpetaja jaoks.

Tunnen end tundi minnes hästi ettevalmistatuna, kui olen vastanud enne küsimustele: miks ma seda õpetan, kuidas on see seotud päris eluga, mil viisil saavutan õpitulemuse, kus on rollid, koostöö, kogemus ning kuidas ma tean, kas ja kui palju täna õpitulemusele lähemale jõudsime? Olen vist juba ammu ära unustanud teemapõhisuse ja keskendun õpitulemustele. Nende saavutamisel on ettevõtlikkust toetav õppimine kesksel kohal. Lähtun riiklikust õppekavast, mis ütleb, mida õpetada. Mul on hea meel, et saan ise valida, kuidas õpetada, olenemata sellest, mis on õpiku järgmisel leheküljel kirjas.

 


Toetame ettevõtlikkust igas koolipäevas

Järva-Jaani gümnaasiumis on ettevõtlikkuse toetamine kirjutatud kooli arengukavasse. „Oluline on arendada igas õpilases ettevõtlikkust, et nad suudaksid tulevikus end ühiskonnale kasulikuks teha ja oma peret elatada,“ ütleb direktor Raigo Prants.

Miks on oluline arendada koolis ettevõtlikkust?

Eelkõige peame sellele küsimusele vastamiseks vaatama, mis toimub praegu meie tööturul. Inimestega hõivatud töökohti jääb üha vähemaks, sest robootika ja tehisintellekti areng on olnud meeletult kiire ning teatud ametikohad on automatiseeritud. Kõige rohkem annab see tunda ilmselt suurtes tööstusettevõtetes ja põllumajanduses, kus inimesi on oluliselt vähemaks jäänud. Seega on oluline arendada igas õpilases ettevõtlikkust, et nad suudaksid tulevikus end ühiskonnale kasulikuks teha ja oma peret elatada. Teisisõnu on see kogu ühiskonna jätkusuutlikkuse küsimus.

Kuidas olete kogu koolipere kaasanud?

Võimalusi selleks on mitmeid. Meie töötasime välja ettevõtlikkust toetava arengukava, mis on meie kooli kodulehel kättesaadav kõigile. Ettevõtlikkuse arendamine algab meie koolis nii õpetajatele kui ka õpilastele ülesannete jagamisest. Ürituste korraldamine, projektide koostamine, rahvusvahelises koostöös osalemine, tööturu ja karjääriga seotud valikainete pakkumine alates põhikooli kolmandast kooliastmest, töövarjupäevad ning formaalse ja mitteformaalse hariduse ühendamine.

Toetame õpetajate enesearenduse võimalusi koolituste ja tasemeõppe kaudu. Võimaldame algklassiõpetajatel ise oma tunniplaani koostada, hinnata oma õpilasi sõnaliselt ning põhikooli kolmandas astmes ja gümnaasiumis välja töötada õpilast toetava hindamissüsteemi, mis arvestab tunni- ja kodutöid arvestusliku töö osana. Loomulikult toetab kogu protsessi kooli juhtkond, kes annab tööle üldised raamid.

Kuidas leida aega koolitusteks ja ettevõtlikkust arendavate metoodikate õppimiseks ja katsetamiseks?

Aeg on meie jaoks suhteline. Meil ei helise koolikell ja rakendame suuremalt osalt kõikides kooliastmetes paaristundide metoodikat. Seega jääb aega nii tundidest kui ka väljaspool neid. Kolmel korral aastas korraldame nädalapikkusi projekti- ja valikaine tegevusi. Õpilased osalevad üritustel ikka koolipäevast ja pikemate rahvusvaheliste projektide puhul üritame õpetajatega anda kaasa iga ainet puudutava ülesande, et õpilane oleks õppeprotsessiga kursis.

Kas ja kuidas on õnnestunud koolil kaasata kohalikke ettevõtjaid?

Ettevõtjatega oleme üritanud kontakti leida. Ega neid piirkonnas palju ole, aga püüame jätkuvalt. Pigem oleme neid kaasanud valikainete õpetamisse, kus nad saavad oma kogemusi jagada.

Sirje Pärismaa

 


Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ toetab Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!