Hea õpetaja ei pelga astuda koos lastega raamidest välja

21. sept. 2018 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Birgitta Tints lastelastega. Foto: Triinu Tints

 

Tallinna Tammetõru lasteaia õpetaja Birgitta Tints ärgitab oma kasvandikes uudishimu ja loovust, meelitab neid kukepoksi tegema ning ukulelet ja torupilli mängima. „Aeg iseenda ja oma lähedaste jaoks on see, mida meil kõige rohkem napib,“ ütleb Tints. „Seda vajavad nii lapsed kui ka vanemad. Nutipõlvkonna lapsevanemad ei ole teistsugused, kui vanemad enne nutirevolutsiooni. Tahavad samuti, et nii nemad kui ka nende lapsed oleksid oma eluga rahul, ent viis, kuidas seda saavutada, on paljuski muutunud. Tähtsaks on saanud pidevalt veebis olemine, oma elu ja lapse presenteerimine, positiivse kuvandi loomine. Nii aga võivad esmased mured kahe silma vahele jääda.“

 

Birgitta Tints. Foto: Jüri E Below

Mis tõi teid lasteaeda tööle?

Pedagoogilist tööd olen ma teinud 23 aastat, sellest üheksa lasteaias ja 14 koolis. Lisaks olin kaheksa aastat omaenda kolme lapsega kodus. See aeg andis esimese suure kogemuse, tõuke ja teadmise, et lastega tegelemine-töötamine võib olla minu maailm. Lasteaedniku ameti juurde viis mind ka õnnelik juhus – kutsuti kasvatajaks ja võimaldati hakata omandama selle valdkonna haridust. Kohe puutusin süvitsi kokku hea alguse programmiga. Kindlasti on selle ameti juurde toonud ja lastega tegelemise juures hoidnud mind ka enda selged mälestused lapsepõlvest, oma tunnetest, mõtetest ja üleelamistest.

Kolleegid on tõstnud esile teie suurepärast oskust märgata iga lapse tugevusi, aga ka muresid. Kuidas tugevusi arendate?

Märkamine, mõistmine ja toetamine on lasteaiaõpetaja töös väga oluline. Meie, täiskasvanud, eriti õpetajad, olemegi ju selleks, et tulevasi põlvkondi toetada, suunata ja kasvada koos nendega. Et tulevased täiskasvanud tunneksid kiiresti arenevas ja muutuvas maailmas ennast hästi, oleksid õppimisvõimelised, avatud, julged ja rõõmsad.

Et lapsed oleksid uudishimulikud, loovad, teistega arvestavad ja julged, peab seda olema ka õpetaja. Eeskuju õpetab kõige paremini. Lasteaiaõpetajana tahan anda edasi seda, mida ise armastan ja väärtustan.

Kandes endas oma põlvkonnale iseloomulikku konservatiivsust, õpin pidevalt uut juurde, hoian meeled avatud ja hindan kõrgelt õigust olla mina ise, unustamata keskkonda, milles elame.

Mõistmist vajavad ka lapsevanemad. Nendel soovitan aeg-ajalt vaadata elu läbi oma lapse silmade ja rääkida lastega sellest, mida nad mõtlevad ja tunnevad. Iga muret saab hakata lahendama, teades, kust see alguse on saanud.

Millised on väikse inimese suured mured?

Tänaste lasteaialaste peamised suured mured on seotud ikka nende peredega – kuidas saaks vanematega rohkem koos olla nii, et kõik oleksid rõõmsad ja rahul. Kui väikese inimese lähiümbruses on kõik korras, on ta aktiivne ja innustunud ka lasteaias. Kõige suurem rõõm peegeldub lapse silmadest siis, kui ta jagab teistega oma muljeid perega koos oldud ajast ja ühistest ettevõtmistest.

Kuivõrd lapsed ja vanemad viimastel aastatel muutunud on?

Aeg iseenda ja oma lähedaste jaoks on see, mida meil kõige rohkem napib. Seda vajavad nii lapsed kui ka nende vanemad. Ja kui seda ei leita, kompenseeritakse seda asjade ja teise reaalsusega, mis on muutnud oluliseks asjade omamise, toonud kaasa väärastunud arusaama elu haprusest ja tunnete kõverpeegli.

Kas nutipõlvkond vanematena on teistsugune?

Nutipõlvkonna lapsevanemad ei ole sisimas teistsugused kui vanemad enne nutirevolutsiooni. Tahavad samuti, et nii nemad kui ka nende lapsed oleksid oma eluga rahul, ent väärtused ja viis, kuidas seda saavutada, on paljuski muutunud. Tähtsaks on saanud pidevalt veebis olemine, oma elu, sealhulgas lapse presenteerimine, positiivse kuvandi loomine. Nii võivad aga esmased mured, näiteks lapse tervisega seotud, kahe silma vahele jääda.

Foto: erakogu

Teie lasteaiarühmas on au sees rahvakalendri tähtpäevade tähistamine. Kas lapsed tunnevad selliste vana aja asjade vastu huvi?

Et laste silmaringi laiendada, räägime tõesti sageli ka rahvakalendrist ja tähistame tähtpäevi. Esivanemad ja nende kultuur annavad ju meile tiivad ja võimaluse mõista maailma terviklikumalt, sest kõigil on kõigega seos. Lastele pakub rahvakalender huvi, kui loome ühiselt seosed tänase päevaga, muutustega looduses ja praeguseni säilinud kommetega. Rõõmsa meelega mängitakse laulu- ja võistlusmänge, näiteks talurahvamängu, kukepoksi, jõulusantide mängu, munade veeretamist jms. Pärast mõningast kooslaulmist võtavad lapsed julgelt ka eestlaulmise ette ja siis selgub, et vanavanemadki on õpetanud neile mõne toreda laulu, mida nad on nõus teistega jagama. Rõõmu ja nalja saab palju!

Huvitute ise pärimusmuusikast ja ka teie rühmas on muusika tähtsal kohal, olete nakatanud lapsi pillimänguga. Mis on lemmikpillid? Kuidas orkester kokku kõlab?

Lapsed armastavad tõesti muusikat – kuulata, laulda, mängida ja selle järgi tantsida. Viimasel aastal on kõige paremini kokku kõlanud ukuleleansambel, millesse on suure panuse andnud meie muusikaõpetaja Johanna Murakas. Pillilapsed on saanud rühmakaaslastele esineda ja sõpradest huvilistele pilli õpetada. On tuttavaks saadud lõõtspilli ja torupilliga, mängitud rokkbändis, meisterdatud ja mängitud rütmipille. Koos vanematega oleme nautinud omaloominguliste tantsude õhtuid, kuhu on muusika valinud lapsed ise.

Kuidas läheb töötajate kooril, mille eestvedaja olete?

Eelmisel aastal kutsusime ellu lasteaia koorirakukese, mille kõige suurem eesmärk on osaleda juubelilaulupeol. See rakuke on astunud üles ka koos ukuleletüdrukutega. Meeleolu oleme loonud mõnel teiselgi lasteaia üritusel, näiteks kadrilaadal. Laulmine teeb rinna rõõmsaks! Meid ei ole küll palju, aga tore on vähemalt kord nädalas kokku saada ja „kartuleid“ mööda noodiraamatut taga ajada. Selle hooaja esimene proov näitas, et oleme juba palju julgemad ja meie dirigendil Johannal on põhjust rõõmu tunda.

Teie lasteaias käivad ka vene lapsed. Kuidas kaks keelt ja meelt ühe katuse alla mahuvad? Kuidas peaks teie arvates olema korraldatud laste alusharidus, kas koos või eraldi?

Tallinna Tammetõru lasteaial on suur maja, kus on kuus eestikeelset ja kuus venekeelset rühma. Ühe katuse alla mahume kenasti. Rahvuseid ja kultuure on majas muidugi rohkem. Iga kultuuri esindajal on võimalus ja õigus jääda iseendaks. Samas on meil mitmeid ühisüritusi ja võimalusi teise kultuuriga tuttavaks saada.

Arvan, et alushariduses peaks olema lastele mitmesuguseid võimalusi. Oluline on kvaliteet. Mind ennast on viimasel ajal köitma hakanud kahesuunaline keelekümblus. Selliseid lasteaedu või rühmi võiks Eestis rohkem olla. Mitmetes kakskeelsetes lasteaedades on selleks potentsiaal olemas. Oluline on meeskonna ühine soov ja tahtmise seda ellu rakendada.

Kes on hea lasteaiaõpetaja?

Hea lasteaiaõpetaja armastab lapsi, oma tööd ja ennast – siis on võimalik olla rõõmus ja tasakaalus. Ta hindab, mõistab ja panustab meeskonnatöösse. On lugupidav ja sõbralik lapsevanematega. Vaatab ja näeb, kuuleb ja kuulab, vaatleb, mõtleb ja siis ütleb. Ta julgeb küsida ja vastata ning ei pelga koos lastega astuda raamidest välja. On lastele sõber, juhendaja ja koos nendega tegija.

 

Birgitta Tints on üks aasta õpetaja nominente lasteaiaõpetaja kategoorias.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!