Kadrioru saksa gümnaasium tähistab saksa keele õpetamise 55. aastapäeva

Tallinna 42. keskkooli õppealajuhataja Emerendiana Silling saksa keele kabinetis tundi andmas.
Foto: Oskar Vihandi / Rahvusarhiivi filmiarhiiv

Emerendiana Sillingu 22 tööaastat KSG-s kujunesid ühtlasi kommunikatiivse keeleõppe märkimisväärse arengu aastateks kogu Eestis.

Kadrioru saksa gümnaasium (KSG, endine Tallinna 42. keskkool) avati 1960. aastal, kaks aastat hiljem alustati koolis õpetaja-metoodiku, hilisema õppealajuhataja Emerendiana Sillingu eestvedamisel saksa keele süvaõppega.

Nende lausetega algavad pea kõik KSG tutvustused ja ajaloo ülevaated, sest saksa keele õpetamise traditsioon ongi peaaegu sama pikk kui kooli ajalugu ning kool on pikima saksa keele õpetamise traditsiooniga üldhariduskool Eestis.

Eesmärk oli pakkuda lastele võimalust omandada väga hea saksa keel. Silling koos kolleegidega alustas väga olulist saksa keele õpetamise traditsiooni Kadrioru koolis, kuid mitte ainult – tema ligi 22 tööaastat koolis on ühtlasi kommunikatiivse keeleõppe arendamise lugu kogu Eestis.

Ajakohaste õpikute ja õppematerjalide koostamine

Olemasolevad õpikud kõnearendust ei toetanud ja nii tuligi õpikud ja õppematerjalid endal koostada. Kolleegide meenutuste järgi olid peamisteks vahenditeks teadagi paber ja pliiats, tahvel ja kriit ning palju õpetajate käsitsi valmistatud materjale.

Esimese õppematerjalina valmis kolleegide sõnul 1. klassi jaoks suulise eelkursuse materjalide kogu, hiljem koostas Emerendiana Silling õpikuseeria kõikidele klassidele põhikooli lõpuni välja. Need õpikud jäid teenima edukat keeleõpet aastateks, kuni saksa keele süvaõppes tekkis võimalus hakata kasutama Saksamaa õpikuid. Nendega hakkas kooli toetama ZfA Saksa välismaise koolihariduse keskus.

Keelepraktika ja õpilasvahetus

Saksa keele õpetajad meenutavad, kuidas nad otsisid suhtlusvõimalusi saksa keele kõnelejatega endile ja õpilastele. Saksamaa Demokraatliku Vabariigiga tekkisid esimesed kontaktid 1965. a. Nagu ikka, esialgu isikliku kirjavahetuse kaudu, järgnesid sõprussuhted koolidega Schwerinist ja Kielist. 1980. aastatel laienes suhtlus veelgi, uute sõpruskoolidena tekkisid Helsingi saksa keele kool, Kempteni Maria-Ward-Schule, Trittau gümnaasium.

Praegu on õpilasvahetus tihedam Trittau gümnaasiumi, Grosshansdorffi Emil-von-Behringi gümnaasiumi, Stuttgarti evangeelse Heidehofi gümnaasiumi ning Reichenbachi 5. Goethe gümnaasiumiga. Ühine kooriprojekt Reichenbachiga „Kohtumised sõnas ja pildis“ sai alguse 2012/2013. õppeaastal.

Külalisõpetajad Saksamaalt

Isegi 1965/1966. õppeaasta võimalustest osati võtta parim – Tallinnas peatus Saksa DV Volksmarine laev. Osa meeskonnast külastas kooli ja mõni nende hulgast astus ka külalisõpetajana klassi ette.

Praegusel ajal on lihtsam: tänu Eesti-Saksa riigi lepingule on alates 1992. aastast kuni praeguseni olnud koolis vähemalt üks külalisõpetaja Saksamaalt. 2014/2015. õppeaastast saadab Saksamaa UNESCO komisjon koolielu ja keeleõpet rikastama Kulturweit-vabatahtlikke noori.

Rahvusvaheliste eksamite kogemused

Koos Saksamaa programmõpetajate lähetamisega Eesti koolidesse hakkasid meile jõudma uuenenud keeleeksamid, mis hindasid õpilaste keeleoskust kuulamises, lugemises, kirjutamises ja rääkimises. Esimene Saksa II astme keelediplomi eksam (DSD II der Kultusministerkonferenz) toimus KSG-s 1995/1996. õppeaastal, kool sai Põhja-Eesti eksamikeskuseks.

Praeguseks on KSG-s saanud DSD II astme tunnistuse kokku 610 õpilast (alates 2010. aastast on eksam võtnud kasutusele Euroopa Nõukogu keeleoskuse tasemed, vastavalt sooritusele saavad õpilased kas B2- või C1-taseme tunnistuse). Alates 2015. aastast on õpilaste jaoks lisandunud DSD I astme eksam (mõõdab keeleoskust A2- või B1-tasemel), mille on sooritanud 314 õpilast.

Kui tänapäeval ongi riigieksamitena kasutusel ainult rahvusvahelised eksamid, siis DSD II eksam oli esimene, mida alates 2000. aastal hakati tunnustama riigieksamina. Taas kord mõneti sümboolne, et ettepaneku seda riigieksamina tunnustada tegid haridusministeeriumile just KSG saksa keele õpetajad.

Keeleõpe keele- ja ainetundides ning väljaspool

Keele- ja aineõppe rolli on keeleõppe arendamisel raske üle hinnata. See on ka põhjus, miks oleme sisse seadnud saksakeelse geograafia 7. klassis. Gümnaasiumiosas rakendasime koostöös BBS-Sykega (Berufsbildende Schulen Syke) õpilaste karjäärivõimalusi silmas pidades 2014. aastal saksakeelse majandusõppe, mille parimad lõpetajad saavad meie partnerkooli BBS Syke Europaschule kinnitatud tunnistuse, mis tõendab saksakeelse majandusõppe kursuse läbimist Alam-Saksimaa Fachoberschule Wirtschafti nõuete kohaselt.

Keeleoskuse ja väitluskultuuri arendamisel on meie kooli noortel alates 2006. aastast head kogemused rahvusvaheliselt saksakeelselt väitluskonkursilt „Jugend debattiert international“. Hoogu on kogumas õpilaste osalemine tõlkekonkurssidel, rahvusvahelisel lugemisvõistlusel „Lesefüchse“ („Lugemisrebased“). Viimase minivariandi „Mini-Lesefüchse“ 6.–9. klassi õpilastele käivitame koolis sel õppeaastal.

Teed raamatuteni aitab leida 2014. aastal alanud koostöö Walter Mirbethiga, kes on saksa laste- ja noorteraamatute ekspert, tõlkija ja Saksamaa noorte kirjanduspreemia žürii liige. Meie õpilastel on aeg-ajalt õnn osaleda tema kaudu Walter Mirbethi raamatukogutundides.

Saksakeelsed laulud kõlavad võimsalt koolisisesel lauluvõistlusel „KSG sucht den Superstar“ ning üleriigilisel saksakeelsete laulude konkursil „Lautstark“. Saksa kevade raames toimub alates 2017. aastast meie koolis üle-eestiline saksakeelne teatripäev „Kreativfabrik“.

Mõistagi kuuluvad saksakeelsete maade traditsioonide, riiklike tähtpäevade ja oluliste isikute käsitlemised saksa keele tundidesse ja väljapoole.

Mitmekeelsus saksa keele kaudu

Alates 1994. aastast pakutakse õpilastele teise võõrkeele või valikainena inglise või vene keelt. Kogemusele toetudes võime julgelt öelda, et saksa keelt esimese võõrkeelena õppinud on väga edukad teiste võõrkeelte omandajad. Näiteks inglise keeles on 15 aasta jooksul KSG õpilaste saksa keele järel teise võõrkeelena õpitud inglise keele riigieksami tulemus olnud üle 10% kõrgem riigi keskmisest.

2018. aastal kevadel sooritas 20 õpilast rahvusvahelise inglise keele eksami, valdavalt C1-, aga ka C2-tasemele. Need õpilased on üldjuhul hakanud inglise keelt õppima teise võõrkeelena alates 5. klassist ja keskmiselt kolme nädalatunniga.

Võtame kaasa väärtused tuleviku jaoks

Emerendiana Sillingu rajatud tee õpetab meid nägema ja hoidma põhiväärtusi, oskust toimuvat vajadusel ümber hinnata, ajakohaseid võimalusi ära kasutada ning mitme sammuga ajast ettepoole vaadata. Poole sajandi jooksul ühiskonnas toimunud muutused loovad ühelt poolt paremaid võimalusi keelte omandamiseks, teisalt tekitavad vajadust keeli veelgi rohkem osata.

Kogemusest õpime, et üha enam peab keele ja ainete omandamine käima käsikäes, ümbritsevatele ajakohastele vahenditele, võimalustele ja kogemustele toetudes. Ka tänapäeval on oluline julgeda keeleõppes teha tavalisest pisut teistsuguseid valikuid, mitte käia mugavat ja sirget sissetallatud rada.

„KSG Deutsch 55“ nädalal keelte mitmekesisusele ja saksa keelele pühendatud sümpoosion

26. septembril korraldame koolis üle-eestilise sümpoosioni teemal „Keelterikkus Eestis ja Euroopas. Mitmekeelsemaks saksa keele abil“. Soovime sellega just Euroopa keeltepäeva puhul rõhutada keelte olulisust. Koos teiste partnerkoolidega üle Eesti, kus esimeseks võõrkeeleks saksa keel, soovime jagada kogemusi, mida on võimalik saavutada tänu heale saksa keele oskusele ning kuidas saksa keele järel omandatakse edukalt kõiki teisi võõrkeeli.

Soovime aidata kaasa saksa keele jätkumisele ja laienemisele esimese võõrkeelena ning samal ajal kaudselt toetada esimese võõrkeelena teisigi seni Eestis vähem õpitud võõrkeeli.

Ühtlasi tähistame sümpoosioni ja teiste üritustega nädala jooksul saksa keele õppimise ja õpetamise traditsiooni olulist juubelit.

KOMMENTAAR

Lendi alustas süvaõppega

Urve Läänemets:

Tööl Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis saksa keele metoodikuna 1980–1985 puutusin kokku kõikide tolleaegsete väärikate saksa keele spetsialistidega, kellelt palju õppisin ja kelle hulgas oli ka Emerendiana Silling, saksa keele süvaklasside ja süvakoolide looja Eestis.

Tema töö viljad ulatuvad tänasesse päeva ning tasub teada, kuidas see kõik alguse sai ning milline oli tema roll selles.

Läänemaailm asus usinasti haridusreforme tegema 1957. a sputnikušoki järel ning N Liidus mõisteti tulevast rahvusvahelist suhtlust silmas pidades võõrkeelte oskuse vajalikkust. Ilmus üleliiduline määrus märtsist 1961, millega suurendati võõrkeelte õppimise võimalusi 5. klassist alates. Eestis oli tollal haridusministriks Ferdinand Eisen, kes selle oskuslikult ära kasutas, ning koolieksperimendi korras sai võimalikuks luua süvaklasside ja -koolide võrk. Määrust silmas pidades alustati võõrkeeltega, kuid järgnesid kõik teised kooliained, mis lubas diferentseeritud õpetust. See motiveeris nii õpilasi süvitsi õppima kui ka lapsevanemaid laste suurema töökoormusega õpinguid toetama. Praegu räägitakse sellest, kasutades terminit „deep learning“, milles Eestil on juba 80-aastane kogemus.

Saksa keele süvaklasside rajamisega alustati 1962. a tollases 42. keskkoolis, eestvedajaks õppealajuhataja Emerendiana Silling ehk sõpradele ja kolleegidele Lendi. Kõigepealt oli vaja koostada õppeprogramm ehk ainekava ja õppevara – õpikud ja töövihikud –, koolitada õpetajaid jpm, organiseerida süvaõppeks klassid väiksemateks keelerühmadeks ning alustada süvendatud kultuuriõppe ehk Landeskunde’ga.

Emerendiana Sillingul oli eriline oskus suhelda nii õpilaste, kolleegide kui ka lastevanematega. Ta oli igas olukorras väärikas, täpne ja järjekindel, usaldusväärne ja samas nõudlik ning tunnustas alati kordaminekuid. Koostöös Reet Selja, Helme Tõevere ja TPedI saksa keele kateedriga kujuneski meeskond, mis suutis süvaklassid tööle rakendada ajapikku mitte ainult Tallinnas (sh vene õppekeelega tollases 53. keskkoolis), vaid ka Räpinas, Valgas ja Tartus (Tartu 3. keskkoolis).

Emerendiana Sillingu üks põhimõtteid oli: meie, vanemad ja kogenumad, peame noored üles õpetama. Peavad tulema uued õpikute autorid, metoodikud ja targad õpetajad. Nad ei teki iseenesest. Seda tõesti ka tehti ning järelkasv loodi. Sellist lähenemist oleks nüüdki tarvis. Samuti tasub Emerendiana Sillingu koostatud õpikuid, ainekavu jt materjale põhjalikult uurida ning koolirakenduseks taas avastada. Avaldada pühendunud eelkäijaile ja kooliuuendajaile tänu sobib igal keeleõpet väärtustaval päeval alati.