Kavalusega saab liikuma ka nutilapsed

28. sept. 2018 - Kommenteeri artiklit

Aira Rahu. Foto: Hendrik Osula

 

Häädemeeste keskkooli klassiõpetaja Aira Rahu eestvedamisel valmisid rahvariided kogu klassile ning üheskoos käidi koolinoorte tantsupeol. „Ka tänapäeval on lapsi, keda võib nimetada vanaaja lasteks, sest nad armastavad värskes õhus liikuda või seigelda hoopis raamatute maailmas,“ ütleb Rahu. Kavala tegevusega oskab ta ka nutilapsed liikuma panna.

 

Kui kaua olete klassiõpetajana töötanud ja miks just selle ameti valisite?

Alustasin klassiõpetajana 1991. aasta septembris. Juba põhikooli lõpus olin teadlik, et soovin tulevikus töötada lastega, kuigi olin kahevahel, kas valida töö koolis või lasteaias. Otsuse valida klassiõpetaja elukutse langetasin pärast keskkooli lõppu.

Kolleegid on teie õpetamisstiili iseloomustuseks öelnud, et teie tundides on rohkem õppimist ja vähem õpetamist. Kuidas on see õnnestunud?

Olen oma isiklike lastega kogenud, et igasuguses elulises tegevuses omandatakse teadmisi ja oskusi palju kergemini. Olen neid samu võtteid üritanud klassitundidesse tuua. Püüan luua klassis töise keskkonna, kus õpilased ise saavad teha järeldusi, kuidas ülesannet kõige kergem või otstarbekam täita oleks. Tihti kulub selleks küll terve tund, kuid see-eest on kogu klass õhinal ametis ning uus teema saab enamasti kõigile selgeks.

Kuidas õpetate lapsi õppima, kas õpetate neile meeldejätmistehnikaid või kasutate mingeid muid mooduseid?

Oma tundides kasutan sageli nii kirjalikke märkmeid kui ka veebikeskkondi, et iga laps saaks iseseisvalt koostada mõistekaarte, skeeme, jooniseid, ideekaarte, mis omakorda aitavad palju kaasa mälu arengule. Ainetunnis õpitud reeglid kirjutavad-kujundavad õpilased ise suurele paberile ja asetavad klassiseinale, et neid õppimise faasis kasutada.

Meie hariduselus käivad vaidlused, kas digi- ja nutiseadmeid ikka peab koolis kasutama. Mida teie arvate sellest?

Olen arvamusel, et tänapäeval pole mõtet nutiseadmete vastu võidelda, seda eriti keskmises ja vanemas kooliastmes. Need kuuluvad paratamatult meie olevikku ja kindlasti ka tulevikku. Õpetajana leian, et parajas koguses rikastavad nad iga ainetundi. Pole ju mõtet tuuleveskitega võidelda, tuleb nad hoopis enda kasuks tööle rakendada.

Kui kaua olete kujundavat hindamist kasutanud? Kas numbreid on hinneteks üldse vaja?

Nüüdseks olen kujundavat hindamist kasutanud kolm aastat. Alguses hindasin kujundavalt koos numbritega. Panin kohe tähele, et õpilaste õppetulemused hakkasid paranema, kui hindele lisaks andsin hinnangus teada, mida tuleks veel harjutada. Ka lapsevanemate huvi oma laste õppetulemuste parandamise vastu kasvas kohe.

Kindlasti võtab üleminek numbriliselt hindamiselt kujundavale aega, iga muutus on peaaegu alati raske.

Õppisite veel liikumist ning olete nüüd ka rütmika- ja tantsuõpetaja. Kas olete oma klassi lapsed tänu enda aktiivsele eluviisile rohkem liikuma saanud?

Ka tänapäeval on lapsi, keda võib nimetada vanaaja lasteks, sest nad armastavad värskes õhus liikuda või seigelda hoopis raamatute maailmas. Nutilapsed tuleb liikuma meelitada kavaluse abil. Mul on suur rõõm, kui olen suutnud tantsupisikuga nakatada ka oma õpilasi. Väga tore oli tantsupeol kohata oma endisi õpilasi osalejate, mitte pelgalt pealtvaatajatena. Tantsupisik võib end väikeses inimeses peita suureks saamiseni ning alles siis välja lüüa.

Käisite kogu klassiga XII noorte laulu- ja tantsupeol „Mina jään“. Kuidas teil õnnestus kõik poisid-tüdrukud peole viia, ja veel oma­tehtud rahvariietes?

Tantsupeoks valmistumine oli küll väga pingeline, kuid meie tahe kogu klassiga tantsupeole jõuda oli suur. Meil oli ka väga suur toetajaskond, alustades lapsevanematest, kooliperest kuni Häädemeeste valla elanikeni. Tantsunõu saime naaberkooli tantsuõpetajalt Tiina Laidlalt. Rahvarõivaste valmistamisel ulatas abikäe lapsevanem Katrin Mitt, kes käis Tõstamaal rahvariiete koolituskursustel. Poiste säärepaelu aitasid punuda Metsapoole põhikooli direktor Esta Vesik ning lapsevanem Kaja Aasov.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!