aasta õpetaja gala
MUUSEUM

Koolid vajavad reaalainete õpetajatest superstaare

7. sept. 2018 Ivo Suursoo Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu president - 5 kommentaari

Ivo Suursoo.

Kooliaasta algus tõi teravalt meediasse reaalainete õpetajate nappuse. Tööjõuturu üldise seisu taustal on see igati loogiline, kuna reaalainetes tugevaid inimesi värbab meeleldi ka erasektor. On loogiline, et need töötajad jõuavad nii IKT- (info- ja telekommunikatsiooni tehnoloogia), finants- kui ka tööstus- ja inseneeria ettevõtetesse, kus palgatase ületab õpetaja oma.

Sellest olukorrast tulenevalt teeb ITL ettepaneku, et riigikogu võiks otsida 2019. aasta riigieelarve menetluse käigus võimalusi tõsta reaalainete ja tehnoloogiat rakendavate õpetajate palka võimalikult kiiresti.

Hindame kõrgelt kõigi õpetajate panust ja anname endale aru, et selline õpetajate palkade eristamine võib tunduda ebaõiglane, kuid tööjõudu tuleb arendada turuvajadusest lähtuvalt. Õppeaasta algus paneb mõtlema tulevikule ja kindel on see, et reaalainete õpetajatest superstaarideta ei suuda me tuua tuleviku tööjõuturule noori, kes tehnoloogia rakendamisega tõstavad ettevõtete tootlikkust. Tootlikkust tõstmata oleme ostujõu lõksus samal tasemel, kus oleme olnud viimased kümme aastat– palgad tõusevad, aga ostujõud EL-i keskmise suhtes oluliselt mitte.

Eesti IT-sektor on väljendanud korduvalt muret, et riigis on juba praegu puudu 7000 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskustega spetsialisti läbi kõigi majandusharude. Kõrgema lisandväärtusega majandus ja tulemuslikum ühiskond nõuab tehnoloogia rakendamisvõimekusega põlvkonda igal elualal, mitte üksnes inseneeria ja IKT-vallas. Tehnoloogia oskused peavad saama iga taseme ja valdkonna hariduse orgaaniliseks osaks ehk tänapäeval ei peaks olema võimalik saada ühegi haridustaseme ega kooli lõputunnistust vastava taseme tehnoloogia baas- ja erialaoskusi omandamata. Selleks on vaja, et koolides jaguks häid reaal- ja tehnoloogiaainete õpetajaid.

Eesti rahvas võiks olla ettevõtlik laulev tehnoloogiarahvas, kes on oma väiksusest üle tänu kõikidel elualadel rakendatavale tehnoloogiale ning targa tööjõu arendamisele ja kaasamisele.


5 kommentaari teemale “Koolid vajavad reaalainete õpetajatest superstaare”

  1. Marcus Hildebrandt ütleb:

    1. Opetajate põud ei valitse ainult reaalainetes. “IT-joobes” rahvale lihtsalt tundub, et olukord on reaalainetes eriti hull.
    2. Kui tehtaks vahet erinevate ainete ja nende õpetajate vahel, mõjutaks see koolide sisekliimale väga negatiivselt.
    3. Aineti erinevad palgad annavad noortele signaali, et mõned valdkonnad oleksid nagu vähem tähtsamad. Nii langeb niigi madal kompetents veelgi.
    4. “Eesti rahvas võiks olla ettevõtlik laulev tehnoloogiarahvas, kes on oma väiksusest üle tänu kõikidel elualadel rakendatavale tehnoloogiale ning targa tööjõu arendamisele ja kaasamisele.” Mina pigem loodan, et Eesti rahvas on mõtlev rahvas, sest taolisi ettepanekuid nagu selles artiklis ei tehta!

  2. luule ütleb:

    Miks reaalainete osas on ülikooli minejaid vähevõitu? Liigne küsimus, hoopis kergema meelega minnakse keeltesse, kunstidesse ja humanitaaraineid õppima. Miks -see on asjatu küsimus. Kui ikka kuulata, kui keelerahvas kinnitab, et pea ei võtnud reaalaineid ja nii ongi. Ka õppida kõrgkoolis ning edasi õpetada neid aineid paneb õpetaja suutlikkuse ja kannatuse proovile. Loo autor ütleb õigesti, et koolid vajavad selles osas superstaare. On tulnud õpetada matemaatikat, füüsikat, geograafiat emakeelt ja kehalist põhikoolis, keemiat, bioloogiat gümnaasiumis. Nende ainete õpetamist ei olegi lihtne võrrelda. Peab olema võimekam, et nende ainete seoseid ka vallata. Emakeele õpetajad võitlesid kord küll välja mõned soodustused, näiteks kirjandite kirjutamise osas, aga koolis ongi õpetajad päris erinevate tingimuste ja nõudmistega koormatud.

  3. Indrek Zolk ütleb:

    Seni, kuni need, kes “Tõde ja õigust” pole lugenud, on “harimatud”, aga need, kes ei suuda arvutada, kas 2 kW pesumasina jaoks piisab 10 amprisest kaitsmest, on “humanitaarid”, pole midagi imestada, et reaalainete inimesi on puudu. Püramiidi alus on liigselt kaldu “humanitaaride” poole, kes tegelikult peale päheõppimise suurt midagi muud ei suuda teha. Tõelised humanitaarid saavad reaalainetega ka täitsa mõistlikult hakkama.
    Ma ise ütleks küll, et mõlemad ülaltoodud isikud on harimatud ja valemi “võimsus = pinge * vool” alusel see pesumasin üle 9 ampri ei tarbi. (Aga samast pesast vee soojendamise ajal ma muud ei soovitaks 10 A kaitse taga tarbida.) Füüsikat ja matemaatikat pähe õppides võib riigieksami mõnekümnele punktile ära teha, aga haridust ikka ei ole.

    • Peep Leppik ütleb:

      Aituma, Indrek Zolk, aga arutleme edasi…

      Probleem on tegelikult ülemaailmne. Kui sel sügisel oli Saksamaal (kus õpetaja palk kuni 1,9 saksa keskmist) järsku üle kümne tuhande õpetaja puudu, siis… Oleme loonud nn liberaal-demokraatliku ühiskonna, kus isegi LAPS (vastu loodusseadusi) otsustab ISE – mida teha, siis on see ju paratamatu.

      TÖÖ, mis keelati Eesti koolides ligi 20 aastat tagasi, on ju laste kasvatamisel just tahtejõu, sihikindluse ja distsipliini kasvataja, mida vajavad eriti reaalained. Ladusa jutuga “põhulõug” tuleb muudel aladel toime. Ja reaalainete õpetamisest ei saa teha etendust (resp tsirkust), see on puhas vaimutöö distsipliiniga… Nii muutub küsimus – miks inimkonna IQ on hakanud viimastel aastakümnetel langema? – üha lihtsamalt vastatavaks…

  4. Anton ütleb:

    Eesti vajab pigem klassi ette füüsikaõpetajaid, kes jagavad füüsikat ja ei asenda tegelikult vajalikku õppesisu “torusiilipommide” töötubadega (show show enda nimel?) Füüsika oli ja jääb lastele väga raskeks õppeaineks, kuna selles on palju tegelikku elu…

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!