ÕPL tellimine
SEIKLUS

Kuidas öelda jah?

28. sept. 2018 - Kommenteeri artiklit

Noortelavastuses „Kuidas öelda jah“ uuritakse, kuidas noored väärtustavad seksi ja suhestuvad seksuaalsuse teemaga. Millal on kogemus hea, millal halb? Mis on rõve ja mis romantiline? Kuidas öelda ei ja kuidas öelda jah?

Lavastuses antakse edasi positiivset hoiakut seksuaalsuse ja keha suhtes, rõhutatakse turvalise seksi olulisust, räägitakse vastastikusest nõusolekust ja sellest, kui erinevad noored võivad olla.

 

 

 

 

 

Vestlevad lavastaja Tiina Sööt ja dramaturg Aet Kuusik.

Aet Kuusik.

Tiina Sööt.

Aet: Sina kutsusid mind lavastuse tiimi. Kuidas tekkis mõte selline lavastus teha?

Tiina: Mina ise oleksin tahtnud teismelisena saada sarnast seksuaalhariduslikku kultuurilist kogemust. Oluline on, et lavastus läheneb teemadele lõbusas võtmes ja huumori kaudu. Kui koolides antav seksuaalharidus räägib põhiliselt ohtudest ja tervishoiust – mis on kahtlemata väga oluline –, siis meie tahame sinna kõrvale tuua selle positiivse poole, mida noored seksuaalsetest kogemustest ja seksuaalsusest saavad.

Aet: Mind kõnetas teema seetõttu, et seksuaalsus on hästi mitmekihiline. Tee isikliku seksuaalse vabaduse leidmiseni võib olla pikk. Uuringutest tuleb välja, et noored kogevad seksuaalsust ja vaatavad pornot juba üsna noores eas, nii et pole mõtet teha nägu, et see teema neid ei puuduta. Küll aga võib kujunemiseas noorel olla üsna keeruline jõuda seksuaalse rahuloluni ja rahuloluni oma kehaga.

Tiina: Kuidas on lavastusprotsessi mõjutanud dokumentaalse materjali kasutamine?

Aet: Otsustasime kohe alguses teha dokumentaallavastuse, mis põhineb intervjuudel noortega. Mind huvitasid noorte subjektiivsed kogemused ning see, kuidas nad mõtlevad seksist. Aga noortega suheldes jäi mulle mulje – ja seda toetab ka minu enda kogemus noorena –, et me ei mõtle kuigi palju sellele, mida me tahame või mida ei taha.

Viimasel ajal on vähemalt rahvusvahelises meedias teemaks olnud consent, eesti keeles nõusolek ehk kuidas väljendada seda, et olen endaga juhtuvaga nõus. See on meeletult oluline asi, millest rääkida. Nõusolek on alati kõigi osaliste vaheline: oskus öelda ei, nagu ka oskus öelda jah ehk ise küsida seda, mis meeldib. „Ei“ ja „jah“ käivad käsikäes ning see hõlmab enda soovide ja oma keha tundmist, mis on positiivse seksuaalse kogemuse alus. Kui rääkida nõusolekust kui üksnes oskusest öelda „ei“ ja oskusest kuulda „ei“-d, on latt natuke liiga madal.

Hästi huvitav on olnud noortega rääkida, kuidas nad iseenda jaoks seksuaalsust ja seksi mõtestavad. Vestlusi võiks noorte vahel rohkem olla. Lavastuse eesmärk ongi julgustada noori oma isiklikke kogemusi rohkem jagama.

Tiina: Intervjuudest selgus, et noored soovivad väga erinevaid asju. Seksuaalset naudingut võib pakkuda ka näiteks raamatu lugemine. Naudingu saamiseks ei ole etteantud reegleid – peale selle, et on vaja asjaosaliste nõusolekut. Ühele ei pruugi seks üldse huvi pakkuda, teisele meeldib väga, mõlemad juhud on täiesti okei. Pole mõtet takerduda sellesse, mida teised teevad või mida normaalseks, imelikuks, ebaseksikaks peavad, oluline on jõuda selleni, mida ise soovid, ja sealt edasi minna.

Aet: Et nende intervjuudes kogutud mõtetega tagasi noorteni jõuda, läheme lavastusega pärast paari Vabal Laval toimuvat etendust koolidesse. Etendus kestab 45 minutit ning laval toimuvat peaks olema lihtsam vastu võtta tänu sellele, et ka näitlejad on noored.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!