Nõrk õpilane lõpetab pigem gümnaasiumi kui kutsekooli

7. sept. 2018 Priit Pärnapuu toimetaja - Kommenteeri artiklit

Need, kel on õpingutes kõige enam tuge vaja, lähevad pärast põhikooli lõpetamist õppima sinna, kus tugisüsteemid vajavad kõige enam arendamist.

Põhikoolilõpetajal on neli valikuvarianti: lõpetada oma haridustee, minna kas üldkeskharidust pakkuvasse gümnaasiumi või kutsekeskharidust andvasse kutsekooli või valida haridustee, kus saab kutse ilma keskhariduseta.

Haridus- ja teadusministeeriumi analüütiku Kadi Serbaki analüüs „Mis mõjutab keskhariduseni jõudmist Eestis? Analüüs EHIS-e andmetel“ vaatleb 2013/2014. õppeaastal põhikooli lõpetanud õpilasi: mis iseloomustab ühe või teise valiku langetanuid ja mis iseloomustab neid, kellel õnnestus / ei õnnestunud järgneva nelja aastaga lõpetada gümnaasium või kutsekool.

Gümnaasiumiharidus sobib ka nõrkadele?

Eesti noored hindavad gümnaasiumiharidust kõrgemalt kui kutseharidust. Mainest tulenevalt pole üllatav, et kutsekooli lähevad pigem madala kui kõrge keskmise hindega põhikoolilõpetajad. Kehvemast õpilaskontingendist tuleneb omakorda, et kutsekoolides katkestab õpingud rohkem õpilasi kui gümnaasiumites.

Serbaki analüüsi uudisväärtus seisneb leius, et isegi muudel võrdsetel tingimustel lõpetab noor suurema tõenäosusega gümnaasiumi kui kutsekooli. „Üldkeskhariduse statsionaarses õppes jätkamine on tulemuslikum tee keskhariduseni jõuda nii heade kui ka kehvade põhikooli lõpuhinnete puhul. Põhikooli madalama keskmise hindega lõpetanutel on suurem tõenäosus omandada keskharidus, kui nad jätkavad õpinguid üldhariduse statsionaarses õppes, mitte kutsekeskhariduses,“ kirjutab Serbak oma analüüsi kokkuvõttes.

Gümnaasiumis alustanud õpilastest, kelle põhikooli keskmine hinne oli 3,25 või madalam, jõudis nelja aastaga keskhariduseni 43%. Seevastu neist, kes valisid kutsekeskhariduse – keskmine hinne samuti 3,25 või madalam –, jõudis nelja aastaga lõpetamiseni 31%. Kõrgema keskmise hindega õpilastel on lõpetamise tõenäosus küll suurem, kuid gümnaasiumi ja kutsekooli erinevus jääb alles. Isegi kui keskmine hinne on 4,5 või kõrgem, jäi 14%-l kutsekooli valinutest keskharidus nelja aasta jooksul omandamata; gümnaasiumi valinutest jäi ainult kahel protsendil.

Juhtivanalüütik Marianne Leppiku analüüsist „Kutse- ja kõrghariduse 2005.–2014. aastal lõpetanute edukus tööturul aastal 2015“ selgub, et lõpetatud üldkeskharidusega inimeste keskmine sissetulek ületab katkestatud kutsekeskharidusega inimeste oma enam kui kakssaja euroga. Samast analüüsist nähtub, et põhiharidusega ja katkestatud kutsekeskharidusega inimeste sissetulekud on identsed.

Ühiskonna tasandil (taas)toodavad ebaõnnestunud põhikoolijärgsed haridusvalikud kihistumist ja vähendavad sidusust,“ kirjutas Serbak oma analüüsis Leppiku tööle toetudes.

Tulemused ei ole üksiku inimese tasandile üle kantavad. Tegemist on süsteemi tasandi analüüsiga,“ vastas Serbak küsimusele, kas tema tööst järeldub, et õpilasel, kelle keskmine hinne on 3,25 või madalam, oleks mõistlikum minna gümnaasiumisse kui kutsekooli. Serbaki sõnul on tema analüüs suunatud pigem poliitikakujundajatele, koolipidajatele ja õpetajakoolituse korraldajatele, mitte aga õpilasele, kes langetab oma eluteel valikuid.

On oluline pingutada selle nimel, et eri õpiteede tulemuslikkus oleks sarnasem ning õpiteed ühiskonnas võrdsemalt väärtustatud,“ sõnastas Serbak oma analüüsis väljakutse haridussüsteemi kujundajatele.

Kutsekoolide nõrkuse põhjusena ja nende tulemuslikkuse parandamise peamise suunana nägi Serbak tugisüsteemi arendamist. „Sageli suhtuvad kutseõppeasutuse juhtkond, õpetajad ja tugispetsialistid ise nii tugisüsteemi olemasolusse kui ka tulemuslikkusesse vastuoluliselt ning enamasti puuduvad kutseõppeasutustel kokkulepitud strateegiad või meetmed, mille abil katkestamist ennetada,“ kirjeldas Serbak kutsekoolide tugisüsteemide olukorda, toetudes poliitikauuringute keskuse Praxis analüüsile „Kutseõppeasutuste tugisüsteemide analüüs: olukorra kaardistus, võimalused ja väljakutsed tugisüsteemide rakendamisel katkestamise ennetusmeetmena“.

HEV-õpilased, poisid ja vene keel

Kui vaadata lähemalt, milliseid õpilasi kutsekoolide tugisüsteemide nõrkus eelkõige tabab, siis Serbaki tööst tuleb välja kolm gruppi: HEV-õpilased, poisid ja vene õppekeelega koolide õpilased. Nende kolme grupi puhul on kutsekooli valinuid enam kui võrdlusgrupis.

HEV-õpilaste õppeedukust ja nende haridusvalikuid käsitleb Serbak üksnes põgusalt, keskendudes neile, kes lõpetasid põhikooli lihtsustatud (LÕK), toimetuleku (TÕK) või hooldusõppe (HÕK) õppekaval, ehk kerge, mõõduka ja sügava intellektipuudega õpilastele. Varasemast on aga kasutada ka Eesti rakendusuuringute keskuse Centar analüüs „Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus,“ mis käsitleb kõiki HEV-märkega õpilasi.

Põhikooli lõpuklassi HEV-märkega õpilaste lõpueksamite keskmine hinne on viiepallilisel hindeskaalal umbes 0,7 palli jagu madalam kui võrdlusgrupis. Üldkeskmisena valib iga neljas põhikoolilõpetaja kutsekooli ja ¾ gümnaasiumi. HEV-märkega õpilaste puhul on suhe vastupidine.

Kutseõpe ilma keskhariduseta

Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuulub Astangu kutserehabilitatsiooni keskus (KRK), mille üks ülesanne on arendada kaasavat kutseharidust. Õpetajate Lehe küsimustele vastasid ühiselt personali- ja haldusosakonna juhataja direktori ülesannetes Veronika Kaska, rehabilitatsiooniosakonna juhataja Kadri Joost, arendusnõunik Liis Reier ja arendusspetsialist Kai Rannastu.

Kutsekoolist saab diplomi põhjal otsustades keskhariduse. KRK juhtkonna sõnul eristab aga üldainete väiksem maht ja erialaainetega lõimitus kutsekeskharidust üldkeskharidusest. Nende sõnul on LÕK-, HÕK- ja TÕK-õppekavad koostatud kohustusliku haridusmiinimumi ehk põhihariduse omandamist silmas pidades; need ei ole mõeldud ettevalmistusena üldkeskhariduse omandamiseks. Juhtkonna sõnul suunatakse HEV-õpilased juba põhikooli õppekavade tasandil kutsekoolide teele.

Uue suunana arendavad kutsekoolid tase 2 ja 3 õppekavu, millega ei kaasne üldse keskharidust. KRK juhtkonna sõnul sobivad need õppekavad senistest kutsekeskharidust andvatest tase 4 õppekavadest HEV-õpilastele paremini. „Erialasid on hetkeseisuga küll vähe, kuid töö käib selle nimel, et valik mitmekesistuks.“

 


KOMMENTAARID

 

Teet Tiko, HTM-i kutsehariduse osakonna juhataja:

Võtmekoht on põhikool ning see, millise õpimotivatsiooni, -oskuste ja teadmistega õpilased sealt tulevad. Põhikoolilõpetajate hulgas on kahjuks levinud arusaam, et kutsekoolis on kergem õppida kui gümnaasiumis, ning neile tuleb üllatusena, et kutseõppe läbimine nõuab samuti pingutust ja tõsist suhtumist. Tehnilistel erialadel on raske hakkama saada, kui põhikoolis reaalainetes korralikku põhja alla ei saadud.

Viimastel aastatel on kutsekoolid oma tugisüsteemide arendamisse ning katkestamise vähendamisse tõsiselt panustanud. Seda on toetanud ka suurenenud rahastamine. 2018. aastal eraldati kutseõppeasutustele täiendavalt tugiteenuste osutamiseks 1,1 miljonit eurot. Koolide tegevus on olnud tulemuslik ning katkestajate osakaal kutsekeskhariduses vähenenud mitu aastat järjest.

HTM-i ulatuslike rahulolu-uuringute tulemused olid kutsehariduse vaates väga rõõmustavad. Kutsekeskhariduse õpilastest oli 60% oma õpingutega väga rahul ehk nad lähevad kooli hea meelega, tunnevad ennast seal hästi ning neil on huvitav. Väga rahulolematuid õpilasi oli kutsekoolis alla kümne protsendi.

 

Anneli Habicht, Eesti puuetega inimeste koja tegevjuht:

HEV-õpilase jaoks nõuab põhikooli lõpetamine sageli suurt pingutust ning keskkooli võidakse pidada veel suuremaks pingutuseks. Üldlevinud arvamuse kohaselt on kutsekoolis kergem õppida ja väiksem konkurents. Juba keskkooli sisenemine võib olla seotud katsete ja pingereaga. Nende asjaolude koosmõjus teeb HEV-õppija sundvaliku ja läheb kutsekooli. Valitud eriala tegelikult talle ei sobi ning järgneb katkestamine.

Puuetega inimeste koja liikmete kogemuse põhjal ei saa me nõustuda väitega, et keskkoolides on HEV-õpilaste tugisüsteemid paremini välja arendatud. Julgen väita, et kutsekoolides – küll mitte kõigis – on tugisüsteemid arenenud. Oma tugeva panuse on andnud Astangu kutserehabilitatsioonikeskus, mis konsulteerib ja koolitab kutsekoolide töötajaid. Kindlasti ei ole meie koolid ja ühiskond veel „valmis“, kuid kahtlemata paremal järjel kui viis aastat tagasi.

 

Veronika Kaska, Astangu KRK personali- ja haldusosakonna juhataja direktori ülesannetes:

Kutsekoolid peavad senisest enam rakendama kaasava hariduse põhimõtteid. Esimene samm sel teel on kujundada hoiakuid HEV-õppijate suhtes. Kutsekoolidesse hakkab jõudma HEV-õppijate põlvkond, kelle jaoks põhikool on olnud kaasamisel edukas. Kaasamise mõttes on kutsekoolidel üldharidusest veel õppida.

Väga oluline on vastuvõtuprotsess. Juba kooli ja eriala valides peaks selguma, kas HEV-noorele on õppetöö jõukohane. Praegu võetakse kutsekoolides rühmade täitumuse tagamiseks HEV-õppijad vastu nende võimekusest hoolimata. Näiteks LÕK-õppekava lõpetanu, kes üldkeskhariduses kindlasti hätta jääb, võetakse kutsekeskharidust pakkuvatele erialadele tihtipeale vastu. Seega luuakse juba vastuvõtuga eeldused suureks väljalanguseks.

Astangu kutserehabilitatsiooni keskuse kliendid on eranditult HEV-õppijad. Teeme nendega põhjaliku töö õppesse vastuvõtu faasis meeskonnatööna. Testime erialast ja sotsiaalset võimekust, küsime noore soove tuleviku osas – nende tulemuste põhjal valime sobiva tasemerühma, eriala või rehabilitatsiooniteenuse. Õppetöö alguses teeme ühiselt õppijatega individuaalsed arenguplaanid. Kui õpilast ei võeta vastu, siis jagame infot ka lähedastele. Pered ei ole nii õppega seotust kui ka muudest edasirakendumise võimalustest ja teenustest kuigi teadlikud.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!