MUUSEUM
aasta õpetaja gala

Õpetajale toeks – hea õppejõu arenguprogramm

14. sept. 2018 Hendrik Voll, TTÜ õppeprorektor, professor; Triin Kangro, TTÜ õppekvaliteedi koordinaator - Kommenteeri artiklit

Hendrik Voll.

Triin Kangro.

Üldharidus- ja kutsekooliõpetajad ning kõrgkoolide õppejõud peavad hakkama saama varasemaga võrreldes palju kiiremini muutuvas õppekeskkonnas. Õppetööks kasutatava tehnoloogia areng, eriti teadushariduses, on peadpööritav. Samas tuleb endiselt arvestada nii õpilaste kui ka tudengite äärmiselt mitmekesiste isikuomaduste, kohanemisvõime, õppimisviiside ja motiveeritusega. Elame rahvusvahelistumise ajajärgul, mis tähendab, et üha rohkem on rahvusvahelise taustaga õpilasi.

TTÜ-s on praegu Eesti suurim rahvusvaheliste üliõpilaste osakaal, aga ka üldhariduskoolides on multikultuurseid peresid või on lapsed enne kooliminekut elanud vanemate töö tõttu väljaspool Eestit. See tähendab, et nii õpetajal kui ka õppejõul on vastas üha multikultuursem auditoorium, kus keele kõrval võivad ka tavad ja arusaamad olla väga erinevad. Õpetajaamet on ju niigi emotsionaalselt keeruline, sageli tuleb silmitsi seista ettearvamatustega. Selle missiooni täitjatele on seatud kõrged ootused, samas võib suur töökoormus ning ühiskonna rahulolematus viia motivatsioonilanguse ja isegi läbipõlemiseni. Muutustega kaasas käimine eeldab head kohanemisvõimet, olukordade pidevat ümberhindamist ja enesearengut, mis tööandja toeta on küllaltki keeruline. TTÜ katsetab alanud sügisest programmi, mis võiks olla edaspidi suunanäitajaks mitte üksnes kõrg- ja kutsekoolides, vaid ka üldhariduskoolides, kus nõudmised õpetajatele on mõneti veelgi kõrgemad. Kuigi programm on loodud selleks, et toetada õppejõudude elukestvat õpet, hoida neid motiveerituna ja tagada vajadustele vastav täiendkoolitus, saab samu meetodeid kasutada teadushariduse vallas ka üldhariduskoolide õpetajate ja kursuste juhendajate puhul. Lõpptulemus peaks ju olema sama – parandada õppetegevuse kvaliteeti.

TTÜ hea õppejõu arenguprogrammi (HÕA) loomise vajadus tulenes mitmest asjaolust. Eelmisel aastal ülikoolis korraldatud pedagoogilise kompetentsuse uuringu tulemuste põhjal tajusid eelkõige õppejõud ise täiendavat koolitusvajadust. Lisaks analüüsiti üliõpilaste hinnanguid õppetegevusele ja õppejõudude enesehinnangut pedagoogilisele pädevusele. Ilmselgelt on tehnikateaduste pedagoogi eeldatavate pädevuste ring väga lai. Lisaks tavapärastele pedagoogilistele, didaktilistele, aine- ja hindamispädevustele on tänapäeva õppekeskkonnas tähtsal kohal ka arendus- ja juhtimispädevus, sotsiaalne, suhtlemis- ning ühiskondlik pädevus. Kõrvale ei saa jätta ka IT-vahendite ja võõrkeele piisavat valdamist õppetöö korraldamiseks ja arendustegevuseks. Nimetatud pädevused on loomulikult olulised igal haridustasemel ja igas valdkonnas, mitte ainult insenerierialadel kõrgkoolis.

Hea õpetamine põhineb teaduslikul mõtteviisil, on õppimiskeskne, seob õpitava reaalsusega ja kujundab valdkonna eetilised tõekspidamised, hoiakud ja vastutustunde. Olulisel kohal on toetada loovust ja ettevõtlikkust. Hea õpetamine on kantud teist inimest väärtustavast suhtumisest ja tugineb koostööle, pürib kaasajastatud erialase ja didaktilise meisterlikkuse poole ja toetub regulaarsele enesearengule. Õppejõudude seas tehtud küsitluse tulemusel leiti, et õpetamiskvaliteedi täiustamiseks tuleks rakendada just pedagoogilist enesetäiendamist, analüüsida oma õpetamist üliõpilaste tagasiside põhjal, integreerida õppeprotsessi kaasaegseid IT-vahendeid ning arendada rahvusvahelist koostööd ja kogemuste vahetamist.

HÕA-s analüüsitakse õppejõu õppetegevust individuaalselt ja pakutakse meetmeid selle arendamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks. Ühtlasi on HÕA-ga määratud õppejõudude parem motiveerimine ja tunnustamine, antakse personaalset tagasisidet. Selleks luuakse õppejõu, programmijuhi ja õppejõu otsese juhi tihe koostöö. Lisaks on õppejõul võimalik saada tunnipõhist vabatahtlikku tagasi­sidet. Lähtuvalt üliõpilaste igal semestril täidetavast tagasisideküsitlusest ning õppejõu ja juhi jooksvast arutelust tehakse ettepanekuid õppetegevuse kvaliteedi parendamiseks. Koostöös määratakse ka õppejõu arengut toetavad meetmed.

Koolitusplaani määramisel keskendutakse eelkõige enim parendamist vajavatele punktidele. Õppetegevuse tagasisidestamisse on kaasatud üliõpilastest moodustatav hariduse kvaliteedi töörühm ja kolleegid ning arvestatakse õppejõu enda hinnangut tagasisidele. Suuremate puudujääkide korral annab väline tunnivaatleja konstruktiivset tagasisidet ning soovitusi õppetegevuse parendamiseks. Silmapaistvaid õppejõude tõstetakse esile ning premeeritakse. Lisaks võimaldatakse täiendavaid vahendeid enesearengu soovidest lähtuvalt.

Arengut toetavate baasmeetmetena rakendatakse eelkõige täiendusõpet, näiteks kõrgkoolididaktikas, aktiivõppes, aga ka sotsiaalsetes ja kommunikatiivsetes oskustes. Kaasatakse mentor, külastatakse tunnustatud õppejõudude loenguid ja osaletakse mobiilsusprogrammides.

Loodetavasti õnnestub lähiaastatel HÕA-ga tõsta kõrghariduse kvaliteeti ja õppejõudude inseneri-pedagoogilisi pädevusi just vastavalt kiiresti muutuvale maailmale ning järjest kõrgematele nõudmistele. Usume, et personaalselt lähenedes saab aidata kaasa elukestvale õppimisele ning õpetaja, juhendaja, õppejõu arengule. Sarnase programmi sisseseadmine aitab kindlasti mitte üksnes kõrgkoolis, vaid ka üldhariduskoolis ühtlustada personali töölevõtmise, hindamise ja atesteerimise põhimõtteid.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!