aasta õpetaja gala
MUUSEUM

Paneb tüdrukudki „poistetöid“ tegema

14. sept. 2018 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Mart Soobik. Foto: erakogu

 

Tallinna 21. kooli doktorikraadiga tehnoloogiaõpetaja Mart Soobiku õpilased paistavad silma üleriigilistel konkurssidel ja võistlustel, aga kui vaja, remondivad ka koolis mööblit ja pahteldavad seinu. „Iga õpilane suudab midagi luua,“ arvab Mart Soobik. „Oluline koht on rääkimisel ja suhtlemisel ning õpetaja kannatlikkusel ja rahulikkusel, õpilastele peab andma aega.“ Mart Soobik on tänavuse aasta õpetaja üks nominente põhikooli aineõpetaja kategoorias.

 

Kas poisid ikka tahavad veel midagi oma kätega teha, kui paljudel ei oska isadki enam elementaarseid asju teha? Kuidas innustate?

Huvi ise teha pole noortel kadunud. Hea meel on selle üle, et üha enam tüdrukuid on huvitatud tehnoloogiaõpetuses osalemisest. Näiteks on meie kooli ühes neljandas klassis tunnis viis tüdrukut ja neliteist poissi. Valdavalt noortele, nii poistele kui ka tüdrukutele, meeldib mõelda ja täita eakohaseid ülesandeid. Vajadusel saab ette näidata sarnaseid tooteid. Oluline koht õppetöös on rääkimisel ja suhtlemisel ning õpetaja kannatlikkusel ja rahulikkusel. Õpilastele peab andma aega, neid järk-järgult suunates on võimalik pea kõikidega omandada püstitatud õpitulemused, ainult mõnel läheb selleks rohkem aega kui teisel. Iga õpilane on midagi suuremal või vähemal määral loonud, sellest kogemusest saab edasi minna ja see annab noorele innustust, et kui ta juba millegagi hakkama sai, saab ka järgnevate ülesannetega. Aga nendest kogemustest on tarvis õpilasele rääkida, et tema eneseusk ja töötahe tugevneks.

Teete oma koolimajas õpilastega ka parandus- ja remonditöid. Miks sellist abi koolides vähe kasutatakse?

Jah, oleme teinud mitmesuguseid töid kooli tarbeks, suuresti loovtööde raames on õpilased taastanud ja kujundanud kooli koridorides mööblidetaile. Õpilased on kokku pannud koolimööblit ning koridoriseinu pahteldanud ja värvinud. Arvan, et remondi- ja parandustöid teevad õpilased koolides vähevõitu seetõttu, et need tööd tellitakse ettevõtetest.

Riiklikul festivalil „Noor insener 2018“ osales kuus teie juhendatud meeskonda ja võideti rahva lemmiku tiitel. Üleriigilisel konkursil „Nutikad õpilastööd“ tunnustati enam kui kümne teie õpilase töid ja ka tehnoloogiolümpiaadi piirkonna- ja riiklikes voorudes on teie õpilased saavutanud kõrgeid kohti. Kuidas saate nad osa võtma?

Igal aastal on meie kooli õpilased edukalt osalenud nii õpilasleiutajate riiklikul konkursil kui ka teistel üleriigilistel konkurssidel. Õpilastele on konkursid vaheldus ja uudne ettevõtmine õppetöös on ikka meeltmööda, nii saavad nad pakkuda loovaid lahendusi. Ja kui sellega kaasneb tunnustus ja auhinnad, on see noortele veelgi vastuvõetavam. Eks iga ülesanne nõuab pühendumist ja pingutust ning tihti tuleb õpilastel mitu korda oma tööd täiendada. Õpetaja peab tajuma, mitu ülesande täiustust saab õpilaselt välja võluda.

Kas selle valdkonna õpilasvõistlused on ühiskonnas sama nähtavad kui reaalainete olümpiaadid?

Jah, on küll. Tehnoloogiaõpetuse, inseneeria, leiutajate ja robootika konkurssidele pannakse viimastel aastatel enam rõhku kui varasemal ajal, valdkonna õpilasvõistlused on järjest nähtavamad, nagu on reaalainete olümpiaadid.

Kuivõrd on tööõpetus õppeainena teie töötamise aja jooksul muutunud? Praegu on ju aine nimi hoopis tehnoloogiaõpetus.

Aine on aastakümnete jooksul tohutult muutunud. Tehnoloogiaõpetus käsitleb tänapäeval ainet laiemalt. Lisaks praktilisele tegevusele liitub ainesse tugevasti inimese, keskkonna ja tehnoloogia koos­eksisteerimise temaatika. Mitmesuguseid tunniülesandeid lahendades õpivad õpilased seda kõike teadvustama ja analüüsima, leidma tarku, jätkusuutlikke ja uuenduslikke lahendusi ning teostama eetilisi valikuid, aga ka sünteesima uusi teadmisi ja tooteid.

Õppetöös arendan ja kujundan eeskätt õpilaste tehnoloogilist kirjaoskust. Õpime aru saama ja mõistma tehnoloogia olemust, seda eakohaselt looma, kasutama ja juhtima ning hindama saadud toodet ja kogu tööprotsessi. Õpime põnevaid praktilisi probleemülesandeid lahendades. Need nutikad ülesanded soodustavad õpilaste vaimset, sotsiaalset ja kehalist koostööd. Praktilist laadi toote loomisega harjutame tundides järk-järgult lahendama mitmeid tehnoloogiaülesandeid, rõhk on probleemsituatsioonide lahendamisel ja uurival õppel. See võimaldab õppuritel saada tunduvalt paremaid tulemusi võrreldes traditsioonilisel viisil õppimisega. Pean väga oluliseks võimaldada õpilastel väljendada end ülesannetes loovalt ning uudsete esemete-toodete disainiprotsessi ideest tooteks.

Kui suur roll on tehnilisel varustatusel tehnoloogiaõpetuses? Suur hulk kabinette on kehvas seisus, seadmed vanad või neid polegi. Milline on olukord teie koolis?

Tehnoloogiaõpetuses on tehniline varustatus ja turvaline õpikeskkond väga oluline. Tähtis koht on praktiseerimisel ja see nõuab mitmesuguseid materjale ja töövahendeid. Hea on vaadata Soome koolide õppetöökodasid, kus sisseseadele on pööratud suurt tähelepanu ning ühe suurema kooli tehnoloogiaõpetuse õpperuumide sisustuse maksumus on ca 600 000 eurot.

Tehnoloogiaõpetuse materiaalne baas Eestis on väga erinev, suuresti sõltub see koolipidaja võimalustest ja võimekusest ning õpetaja aktiivsusest. Tehnoloogiaõpetuse õpetajad vajavad väga uudseid õppevahendeid, nii mikrokontrollereid kui ka lasertööpinke. Tallinna 21. kooli tehnoloogiaõpetuse õpperuumides on loodud aspiratsioonisüsteem (tolmu ja saepuru äratõmme), oleme soetanud igal aastal mõne uue masina, aga arenguruumi nii ruumide suuruses kui ka sisseseades on. Kooli juhtkond aitab tehnoloogiaõpetuse materiaalset baasi arendada.

Teil on doktorikraad ja olete töötanud ka ülikoolis. Miks otsustasite üldhariduskooli kasuks?

Ülikoolis jäi töökoormust väheseks, suures linnakoolis on õpetajal tunde rohkem. Viimastel aastatel olen andnud mõnel laupäeval-pühapäeval tunde ka Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias magistriõppe üliõpilastele, täpsemalt tulevastele tehnoloogiaõpetuse õpetajatele, ja juhendanud magistritöid.

Mida teaduskraad õpetajale tööks juurde annab?

Teadustööga tegelemine annab uusi teadmisi nii aine didaktikast kui ka tänapäeva õpikäsitusest ning õpetajale kindlust teha oma tööd. Teadustöö võimaldab olla kursis tehnoloogiaõpetuse rahvusvaheliste suundumustega, ühisprojektid ja uurimused maailmas kaasa rääkida tehnoloogiaõpetuse arendamisel. Üks oluline sammas õppetöös on pedagoogilise psühholoogia ja uuemate kasvatusteaduslike teadmiste rakendamine. Õpetamisel võtan arvesse teiste, ka teiste maade parimaid kogemusi ning teadusuuringute tulemusi.

Juhite juba pikka aega Eesti tehnoloogiaõpetajate liitu. Kuidas oma seltskonda iseloomustate?

Aasta-aastalt on liikmeid üha rohkem ja koolitusteemad muutunud järjest tänapäevasemaks, nii on selle õppeaasta lõpus toimuva rahvusvahelise suvekonverentsi teema kosmosetehnoloogia. Juhatuse liikmed on aktiivsed kaaslased. Ühiselt korraldame täienduskoolitusi, õppepäevi, konkursse aineõpetajatele ja õpilastele. Liidu liikmed on sõbralikud ja teotahtelised, teineteist toetavad õpetajad, üheskoos mõtleme arendavaid tegevusi ja viime neid ellu, nii anname oma panuse tehnoloogiaõpetuse edendamisse.

Teie biograafiasse mahub muljetavaldavalt palju ühiskondlikku tegevust. Kuidas jõuate? Mis tehtust on enim hinge läinud?

Tegevust jätkub, iga päev tuleb lisaks koolitööle tegeleda mitmete projektide ja väljakutsetega, täienduskoolitustega, nende aruandlusega jne. Iga tegevus võtab aega ja pühendumist. Vaba aega napib.

Senini tunnen rõõmu aasta algul Eesti Vabariigi 100. aastapäeva kingituseks tehtud suurüritusest, festivalist „Noor insener“. 25. veebruaril ehitati lauluväljaku sammassaalis ahelreaktsiooni- ehk Goldbergi masinaid. Selle korraldamine oli liidu liikmetele suur väljakutse, aga sponsorite abiga õnnestus üritus hästi. Suur rõõm on, et koolides on õpetajaid, kes tehnoloogiaõpetuse ja inseneeriaga jätkuvalt tegelevad.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!