aasta õpetaja gala
MUUSEUM

Teaduskool on hüppelaud ülikooli

14. sept. 2018 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Teaduskooli uus ingliskeelne nimetus on Youth Academy (varem The Gifted and Talented Development Centre). Teaduskooli direktori Riin Tamme sõnul annab uus nimi võimaluse nii rohkematele õpilastele kui ka tegevustele. Endine nimi kitsendas ja fokuseeris teaduskooli tegevust liigselt. Foto: Sirje Pärismaa

 

Augusti keskpaigast on Tartu ülikooli teaduskooli direktor Riin Tamm – geenitehnoloog, kes on paljudele tuttav populaarsest telesaatest „Rakett 69“.

 

Kaks aastat tagasi ajasime teaduskooli tulevikust juttu Mihkel Kreega, kes oli just direktoritoolile asunud. Kree tõi esile vajaduse tugevdada olümpiaadide koordineerimist ning soovis siduda teaduskooli kursuseid senisest enam koolide valikkursustega. Millised on teie plaanid?

Teaduskoolil on Eestis unikaalne roll, teist sarnast pole. Üks meie oluline suund on kogu aeg olnud olümpiaadid, süsteem on pikkade aastate jooksul üles ehitatud. Ma pole veel jõudnud olümpiaadide žüriidega kohtuda, kuid loodan, et nad teevad ettepanekuid edasiseks.

E-kursustele on tulnud iga aastaga juurde palju noori (alustab 1500–2000 õpilast). Kursused jõuavad Eestimaa igasse nurka, vaja on vaid arvutit ja internetiühendust ning osaleda saab igaüks.

Teaduskool on suunatud põhiliselt reaalteadustele ja nende populariseerimisele. Kuid kõik ei tule õppima reaalteadusi, paljud valivad nn pehme teaduse. Minu soov ongi luua rohkem kursusi ka humanitaaria valdkonnast. Seda on proovitud teha, aga tulemuseni pole veel jõutud. Eks tuleb õppejõude tagant torkida. Kui on teaduskool, tuleb ikka laiemalt teadusest rääkida.

Tahame koostöös kolleegidega vaadata teaduskooli sisu üle, et hinnata, mida veel vaja on. Oluline on saada teada, mida koolid ootavad. Võib-olla vajavad nad teatud teemadel lisamaterjali, mida saame just meie pakkuda. Side ülikooli instituutidega on teaduskoolil hea, kompetentsus on olemas.

Kuidas koolidelt tagasisidet hangite?

Õpetajad käivad usinasti meie kodulehel, on täitnud tagasisideküsimustiku. Aga läheme ka ise koolidesse, püüame eri kanaleid pidi infot saada ja jagada. Julgustan meile kirjutama ja ettepanekuid tegema. Kõige tähtsam on meie jaoks koolidele abi pakkuda. Teaduskool on ju hüppelaud ülikooli. Teadushuvilised õpilased saavad kursustel osaledes harjutada end e-õppevormidega, mis on ülikoolis igapäevased.

Loomulikult võiks meil olla rohkem kontaktõpet, aga suures mahus me seda pakkuda ei suuda. Praegu on meditsiini valdkonnas kursus, kus paaril päeval tulevad õpilased kohale. See on hea võimalus end proovile panna. Kui lähed lahkamisruumi, siis näed, kas ikka suudad seal olla. Mõnigi on pärast seda loobunud mõttest arstiteaduskonda astuda.

Enamik kursuseid on Moodle’i keskkonnas. Vaid mõned üksikud materjalid lähevad osalejatele välja paberil. Tahame sellest loobuda ja muutuda üleni arvutipõhiseks.

Kuivõrd noored teadlased tahavad teaduskooliga tegelda?

Noored teadlased on loonud meile kursuseid, ka interdistsiplinaarseid. Teaduskooli teaduslaager teemal „Loogiline loogika“ asetas loogika eri teaduste konteksti. See loob õpilastele pildi valdkondade põimumisest, sama suunda võiksime jätkata.

Teaduskoolist on kasvanud välja uurimislabor, mis annab klassile võimaluse teha ülikoolis keemia, füüsika ja bioloogia integreeritud eksperimente, ja õpikojad.

Kuidas teaduskooli rahastatakse?

Peamine raha tuleb ülikoolist ja HTM-ist, lisaks kirjutatakse pidevalt projekte lisarahastuse saamiseks. Oleme leidnud ka sponsoreid. On väike õppemaks, 19–26 eurot õppeaasta eest. Raha on alati valus teema ja sellega tuleb minulgi intensiivselt tegeleda.

Teaduskooli tulek sõltub vist eeskätt õpetajaist?

Jah, sõltub küll, aga tahaks, et ka vanemad oleksid teadlikumad, vaataksid koos lapsega kursused läbi ja aitaksid valida. Tahan, et teaduskool jõuaks ühiskonnas laiema ringini. Üks mõte on sügisest käia koolides lastevanemate koosolekutel teaduskoolist rääkimas.

Kuivõrd arvestavad koolid noore osalemist teaduskoolis?

Osa koole arvestab teaduskooli kursuseid valikainena ja ülikool arvestab sisseastumisel siin läbitut samuti. Lõimumist võiks aga rohkem olla – et noor valib kursuse valmistumaks oma tulevaseks erialaks. Peaksimegi suutma noori juba enne ülikooli karjääriteadlikumaks muuta. Näiteks kui keegi tuleb õppima füüsikat, teab ta juba ette, millised on tema karjäärivalikud. Isegi doktorandid ei tea seda alati!

Peaksime juba palju noorematele suutma luua pildi nende tulevikuväljavaadetest. See ehk aitaks meelitada praegu ebapopulaarsetele aladele rohkem tudengeid. Tahangi ka noorte karjääriteadlikkusega tegelda.

Millised on teie enda sidemed teaduskooliga?

Kooliajal neid polnudki. Teaduskooli juurde tõi mind doktorantuuris tekkinud huvi teaduse populariseerimise vastu.

Kuivõrd aitab tuntus „Raketi“ saatest teaduskooli populariseerida?

Ma väga loodan, et aitab. Teen kõik selleks, et teaduskooli nimi kõlaks senisest rohkem.

Meie tegemistesse tuleks kaasata ka õpetajaks õppijaid. Nad võiksid ise kursuseid luua või olla vabatahtlikud abilised. Ja kui nad lähevad kooli praktikale ja tööle, saaksid ka teaduskooli tutvustada.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!