Vaja on 300 uut informaatikaõpetajat

7. sept. 2018 Raivo Juurak toimetaja - 6 kommentaari

Programmeerimine lasteaeda? Soomes saavad juba kuueaastased lapsed käia koodikoolis (Suomen koodikoulu) keskustega Helsingis ja Oulus. Kuid koodikoolis võivad õppida ka õpetajad, kes soovivad informaatikat õpetada. Foto: codeschoolfinland.com

 

Oleme juba harjunud, et matemaatika-, füüsika- ja keemiaõpetajaid on raske leida. Nüüd võib tekkida ka informaatikaõpetajate defitsiit.

Põhjuseks on radikaalne muutus informaatika õpetamisel. Kui seni on õpetatud õpilastele eelkõige igapäevaseid digipädevusi, et mitte öelda Microsoft Office’i kasutamist, siis nüüd on toodud paljude maade koolides juba algklasside õppekavasse programmeerimise, algoritmide jm arvutiteaduse komponente. Seda teed on läinud näiteks Inglismaa, kus teoreetilisemat laadi informaatika õppeaine muudeti koolides kohustuslikuks 2014. aastal. Soome astus sama sammu 2016. aastal, tuues programmeerimise riiklikku õppekavasse. Kui kunagi levis laias maailmas müüt, et kõik Eesti lapsed õpivad juba esimeses klassis programmeerimist, siis nüüd on päriselt nii Soomes, mitte Eestis.

Tegelikult uueneb informaatika ainekava ka Eestis. HITSA juures tegutsenud põhikooli informaatika töörühm on koostanud soovitused programmeerimise, robootika, digiturbe ja digimeedia teemade toomiseks 1.–9. klassi informaatika ainekavasse. Valminud on e-õpik. Ka gümnaasiumi töörühm on koostanud uue informaatika ainekava, mille keskmes on rühmapõhiselt teostatav tarkvaraarendusprojekt „DigiTaru“, kus õpilastel on erinevad rollid (arendaja, testija, disainer, projektijuht jt). Et oma rolliks arendusprojektis valmis olla, peaks iga õpilane juba 10. klassis osalema ühel-kahel valikkursusel. Sellisel moel ei õpi küll iga õpilane programmeerima, kuid saab tarkvaraprojektis osalemise kogemuse. „DigiTaru“ katseprojekt käivitub kuues koolis tänavu sügisel. 2020. aastast on plaanitud uued, tarkvaraarendusele keskendunud ainekavad juba kõikides koolides käiku lasta.

Tegevuskavad seega on, kuid kas jätkub õpetajaid, kes need ellu rakendaksid? EHIS-e andmetel töötab Eesti haridusasutustes praegu 215 informaatikaõpetajat, kellest vaid veerandil on kvalifikatsioon – nii ainealane kui ka pedagoogiline kõrgharidus. See tähendab, et juurde on vaja koolitada ligi 300 kvalifitseeritud informaatikaõpetajat. Seda juhul, kui informaatika jääks valikaineks. Kui informaatika muutub aga kohustuslikuks, on veel rohkem õpetajaid juurde vaja.

Probleem on tõsine ja nii korraldati 31. augustil Tallinna ja Tartu ülikooli ühine ajurünnak, kus mängiti läbi võimalikke lahendusi uute õpetajate kiireks leidmiseks ja koolitamiseks. Tallinna ülikoolist digitehnoloogiate instituudist osalesid direktor Peeter Normak, vanemteadur Mart Laanpere, programmijuht Inga Petuhhov ning lektor Jüri Kurvits; Tartu ülikoolist arvutiteaduse instituudi lektor Eno Tõnisson. Et arutelu oleks laiapõhjalisem, olid osalema kutsutud HITSA ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum, TTÜ tarkvarateaduse instituudi teadur ja Pelgulinna gümnaasiumi arendusjuht Birgy Lorenz, Kose gümnaasiumi õpetaja ja õpetajate liidu juhatuse liige Astrid Sildnik ning HTM-i e-teenuste osakonna juhataja Kristel Rillo.

Mart Laanpere: Kui seni on õpetatud õpilastele eelkõige igapäevaseid digipädevusi, et mitte öelda Microsoft Office’i kasutamist, siis nüüd on toodud paljude maade koolides juba algklasside õppekavasse programmeerimise, algoritmide jm arvutiteaduse komponente. Fotod: Raivo Juurak

Arutelu soojenduseks pakkus Mart Laanpere välja mõned võimalused, kuidas Tallinna ja Tartu ülikool saaksid tagada, et Eestis oleks lähema viie-kuue aasta jooksul 300 informaatikaõpetajat rohkem.

  • Valmistada igal aastal informaatikaõpetajaks (nii põhi- kui ka kõrval­erialana) ette TLÜ-s 30 ja TÜ-s 30 üliõpilast.
  • Koolitada kahe aasta jooksul muude ainete õpetajaid ümber informaatikaõpetajaks TLÜ-s 20 ja TÜ-s 20.
  • Valmistada olemasolevad informaatikaõpetajad ette õpetama uut, varasemast oluliselt nõudlikumat informaatika ainekava.
  • Muuta informaatikaõpetajaks õppimine paindlikumaks – nt veebipõhised kursused (MOOC).

 

Miks informaatikaõpetajaid napib?

Üks põhjus on olnud noorte vähene huvi selle eriala vastu. Tänavu võeti küll nii Tartu kui ka Tallinna ülikoolis informaatikaõpetaja ja kooli infojuhi eriala õppima 15 tudengit, kuid varasematel aastatel on huvilisi olnud palju vähem. Kampaaniat tegid TLÜ ja TÜ ühiselt. Noortel soovitati astuda informaatikaõpetajaks õppima kas Tallinna või Tartusse – peaasi et nad kuskil seda eriala õpiksid. Ka edaspidi eelistavad kaks ülikooli konkureerimisele koostööd.

Noori huvitab IKT, kuid mitte selle õpetamine – seda peeti üheks vähese huvi põhjuseks. Teiseks toodi välja informaatika ainekava keskendumine digipädevustele (Wordi ja Exceli kasutamine). Viimati keskendus Eesti informaatika ainekava puhtalt arvutiteadusele 1986. aastal, tõi Laanpere välja üllatava fakti. Pärast seda on rõhk olnud vähem või rohkem arvuti kasutama õppimisel. Kolmas probleem on informaatikaõpetaja väike tunnikoormus, sest IKT-tunde on nädalas vähe.

Bulgaaria kolmanda klassi programmeerimisõpik.

Mart Laanpere märkis, et edasiminekust hoolimata on kunagi Tiigrihüppega kogu maailmas esirinnas olnud Eesti hakanud teistest maadest maha jääma. Ta käis hiljuti Bulgaarias ja sai sealt kaasa programmeerimisõpiku kolmandale klassile. Eestile tõi ta eeskujuks ka Vilniuse ülikooli, kus viis doktoranti uurib informaatika õpetamise metoodikat. TÜ-s on vaid kaks informaatika doktoranti, TLÜ-s mitte ühtegi.

Asjaga läheb kiireks. Juba 2020. aasta uues riiklikus õppekavas on informaatika õppeaine sees programmeerimis­elementide ja arvutiteaduse aluste õppimisena ja see eeldab vähemalt magistrikraadiga õpetajaid.

 

Kuidas uusi õpetajaid otsida?

Toimus ajurünnak, mille puhul loetakse kõik ettepanekud heaks ning alles hiljem kaalutakse neid lähemalt. Ettepanekuid oli kokkutulnutel omajagu. Järgnevalt mõned näited, mis peaksid huvitama mitte ainult informaatika-, vaid ka füüsika-, keemia- jt õpetajate ettevalmistajaid.

  • Informaatikaõpetajaks õppima tuleks kutsuda programmeerimise huviringide juhendajaid, keda on Eestis 800 ringis. Mõned neist on tulnudki n-ö paberitega informaatikaõpetajaks õppima, teiste hulgas muusikaõpetaja, kes asendas juhuslikult programmeerimisringi juhendajat.
  • Tartu ülikoolis on informaatikaõpetaja teine eriala matemaatikaõpetaja. Paraku peletab matemaatika mõnegi noore informaatikaõpetaja ametist eemale. Miks ei võiks informaatikaõpetaja kõrvaleriala olla hoopis füüsika, keemia, bioloogia, geograafia? Miks ei võiks ka muusika-, kunsti-, ajaloo- ja keeleõpetajad omandada informaatikaõpetaja kutset. Üksikud näited selle kohta on olemas.
  • Ajurünnaku korras pakuti välja, et ka eripedagooge tasuks informaatikaõpetajaks õppima kutsuda, sest neil on vaja oma õpilastele sobivaid digitaalseid õppematerjale välja töötada. Ühtlasi saaksid nad siis õpetada programmeerimist eraldi õppeainena teistele õpilastele. TÜ haridustehnoloogia professor Margus Pedaste on toonitanud, et erivajadustega lapsed õpivad arvuti abil väga hea meelega.
  • Tehnikaülikooli IT-kolledžis bakalaureuseõppe lõpetanuid tuleks kutsuda TLÜ magistriõppesse informaatikaõpetajaks õppima.
  • Tartu ülikoolil on väga hea massiliste veebikursuste korraldamise kogemus („Programmeerimisest maalähedaselt“ jt) ja see on üks võimalus. California ülikoolis on õpetajakoolitus 100% veebipõhine. Õppijad ei puutu ülikooliga peaaegu üldse vahetult kokku. Lähestikku elavad tudengid moodustavad ise kohalikud õpperühmad ja leiavad endale ise ka mentori, kes aitab neil koolipraktikat teha. Kui kõik vajalikud kursused on tehtud, prindivad nad endale veebist lõpudiplomi välja. Miks ei võiks tekkida informaatikaõpetajaks õppijate õpperühmad Kuressaares, Kärdlas, Narvas jne?
  • Kas oleks mõtet avada kolmeaastane magistriõpe neile, kes pole informaatikat üldse õppinud? Esimene aasta kuluks siis arvutiteaduste aluste omandamisele.
  • Ka koolide infojuhte tasub kutsuda informaatikaõpetajaks õppima, sest kohalikud omavalitsused teevad juba paljudes koolides infojuhi töö nende eest ära.
  • Neile, kes juba õpetavad informaatikat, tuleks pakkuda täielikult veebipõhist õpet magistrikraadi saamiseks.
  • Õpetajaks võiks värvata läbipõlenud programmeerijaid, kes ei taha IT-firmas enam täie pingega töötada.
  • Mainiti gümnaasiumiõpilasi, kes aitavad digiküsimustes oma kooli õpetajaid ja juhendavad nooremate klasside programmeerimisringe. Neid võiks samuti informaatikaõpetajaks õppima kutsuda.
  • Lapsehoolduspuhkusel emadele võiks pakkuda võimalust läbida informaatikaõpetaja kursus.
  • Pakuti välja idee värvata informaatikaõpetajaks õppima välismaal töötavate Eesti diplomaatide abikaasasid. Välismaal olles ei tohi nad töötada ja neil on piisavalt aega uut eriala omandada.
  • Soovitati seada sisse ametikoht nimetusega kogukonna pedagoog ehk küla digitark, kes õpetab informaatikat igas vanuses inimestele.

 

Kuidas informaatikaõpetajat reklaamida?

Füüsikale ja kosmosetehnoloogiale on teinud võimsalt reklaami tudengisatelliit. Tehnikaülikoolis on Mektorys sisse seatud ventilatsiooni laboratoorium, kus igaüks saab jälgida õhumasside liikumist ja kaaluda ventilatsioonieriala valimist. Mida on informaatikaõpetajatel vastu panna? Pakuti, et võiks luua Avatari moodi roboti, kellega huvilised saaksid suhelda ja keda nad saaksid ka ise edasi arendada.

Toonitati, et informaatikaõpetajaks õppimine peaks olema võimalikult atraktiivne. Mõnigi noor on öelnud, et loenguid ta kuulama ei tule. Informaatikaõpetaja ainekava peaks olema vormistatud pedagoogiliselt inspireeriva digitaalse õppematerjalina, milles on videod, animatsioonid, interaktiivsed tabelid ja graafikud, valikvastustega kordamisküsimused jne. Tulevane informaatikaõpetaja õpiks nii informaatikat ja didaktikat samaaegselt. Siin on ka põhjus, miks on vaja doktorante, kes sellega tegeleksid.

Informaatikaõpetaja õppekava üheks osaks tuleks võtta mingi superõppeaine, mis huvilisi kokku tooks – nagu robootika toob lapsi programmeerimise juurde.

Tuleks tutvustada informaatikaõpetajate edulugusid ja kujundada välja informaatikaõpetaja eriala reklaamnäod.

Märgiti, et töötukassas peaks olema pidevalt üleval info, et huvilised saavad informaatikaõpetajaks õppida.

Üldhariduskool ise tuleks tänapäevastada, et lõpetajatel jääksid koolist head mälestused ja tekiks soov sinna õpetajana tagasi minna.


6 kommentaari teemale “Vaja on 300 uut informaatikaõpetajat”

  1. Valgustaja ütleb:

    Tere, Raivo Juurak, toimetaja!
    Esiteks, on kuidagi solvav , et kaovad needki vähesed kommentaarid, mida mõni õpetaja südamevaluga kirja on pannud. Kahjuks on neid kommentaare ka ülivähe!
    Nüüd Teie kirjutatu kohta. Vaadake ÕL tööpakkumisi,kus Te näete 300 IT õpetaja vakantset kohta? Ei maksa kaasa joosta Urve Palo populismipuhangutega, kui ta laulis välja 7000 IKT töötaja vajaduse. Helistasin kõikvõimalikud ministeeriumid ja tööpakkujad läbi, et saada sellisele loosugile katet. Seda polnud!
    Juhtumisi on minu noorem poeg programmeerija Eestis ühes Soome firmas , omanik ütles, et parim 10 -st töötajast. Meenub, et ta konkureeris sinna firmasse 4 aastat tagasi ja ühele vakantsele kohale oli 10 soovijat. Esimesel aastal oli palk 1100 euri neto,iga aastaga tõuseb see 100 euri võrra.Nii, et ka need meedias levitatavad jutud megapalkadest võivad kehtida petturfirmade ja nende firmade kohta, kus tegeletakse riigikaitsega või võetakse tööle oma tutvusringkonnast.
    Järjest raskem on kutesekoolidel päevasesse õppesse meelitada põhikoolide lõpetajaid, sest populistlik reklaam IKT ülimuslikkusest ületab juba taluvuse piirid.
    Kes siis ikka lisandväärtust toodavad? Ilmselt mitte EAS 10 miljonilise toetusraha raisanud geneetika uurimise idufirma, kes peale kaks aastat kestnud pettust ütles, et sorrY, ei tulnud välja, ja et raha on otsas!
    Kutsun mõtlevaid inimesi üles ratsionaalsusele , mitte hulluse ja utoopia promomisele.
    Igas riigis on vajalik teha inventuur tuludest ja kuludest, pole võimalik elada fantaasiates.

  2. Peep Leppik ütleb:

    Teil on täielikult ÕIGUS, Valgustaja!

    Pealegi – meie kooli ja ARUKUSE (intelligentsus) allakäik pole seotud üldse informaatikaga! Kui aga loo autor kirjutab “õpetajate ettevalmistusest” TÜs ja TLÜs, siis ütleme välja – seda enam pole ju olema! Kui õpetaja ettevalmistusest on visatud välja pedagoogiline psühholoogia ja pedagoogika ajalugu, siis “valmistame ette” vaid ameerikalikku AVALIKKU kooli sobivaid semutsejaid-suhtlejaid. SILMAKIRJALIKKUS on üldine ja mõistagi… hukutav!

    Kirjutasin loo inimkonna (ka Eesti!) ARUKUSE üldisest langemisest – näiteks viimase põlvkonna (ca 30 aasta) jooksul seitse (!) standartpunkti, kuid SEE ei huvita kedagi – muidugi, rumal inimene peab end ise targaks… Ükski leht ega portaal seda ei avalda! Nii on raske TEADUSEST lähtuvalt rumalusega võidelda…

  3. Hilja ütleb:

    Kuskil pole kirjutatud, et praegu on 300 vakantset informaatikaõpetaja töökohta. Kirjas oli, et 215 töötavast õpetajast vaid veerandil on vajalik kvalifikatsioon ning õppekava muutudes (arvutikasutusest arvutiteaduse alusteni) on vaja juurde koolitada veel rohkem kvalifitseeritud õpetajaid.

    IT valdkonna palkade kohta on üsna lihtne infot leida. Alustava noorem-tarkvaraarendaja brutopalk ongi umbes 1500 eurot, kogemustega vanemarendaja saab alates 2500 eurost, mediaan on u 2200 eurot.

    Selles, et kutsekoolid ei ole põhikoolilõpetajatele atraktiivsed, on ka midagi positiivset — noored tajuvad, et tänapäeva maailmas on kutseoskustele vaja alla rohkem üldharidust kui kutsekool seda pakkuda suudab. Programmeerimise alased algteadmised arendavad kindlasti loogilise mõtlemise oskust mistahes valdkonna töötajal.

  4. Valgustaja ütleb:

    Tere, hea Hilja!
    Ei maksa uskuda kõike, mis kirjas on!
    Te avaldate oma kirjutises varjatud umbusaldust minu kirjutatule. Toon Teile veel mõned argumendid.
    CV keskuses on hetkel 149 tööpakkumist IT alal, mõned neist ka klienditeenndja ja teiste ametite kohta, paljud ka välismaal asuvate ametite kohta.
    Ainult 14 pakkumises olid märgitud töötasude vahemikud.Võtsin nendega, kellega ühenduse sain , ühendust, ja esialgsed pakkumised moondusid umbmäärasusse mitmete muutujatega.
    Ütlen Teile veel selle teema kohta, et Eestis samaväärse ametikoha 1500 eurine amet muutub Soomes 4000 euriseks.
    Üldistatult ei maksa selle ülesbušhitudIT teemaga väga tormakslt kaasa joosta, sest tegelikku lisandväärtust luuakse mujal.
    Teie mure, et kutsekoolide õpilased ei saa vajalikul tasemel üldharidusaineid, ei päde. Samuti saavad nad ka programmeerimise alased algteadmised. Muidugi pole nendel väga erinevate sotsiaal-majanduslike võimaluste tõttu võimalik saada jõukate perede lastele võimalikke mitmekesiseid valgekraedele mõeldud kõrgkoolidiplomeid.

  5. […]  Gümnaasiumi töörühm on koostanud uue informaatika ainekava, mille keskmes on rühmapõhiselt teostatav tarkvaraarendusprojekt „DigiTaru“, kus õpilastel on erinevad rollid (arendaja, testija, disainer, projektijuht jt). Et oma rolliks arendusprojektis valmis olla, peaks iga õpilane juba 10. klassis osalema ühel-kahel valikkursusel. Sellisel moel ei õpi küll iga õpilane programmeerima, kuid saab tarkvaraprojektis osalemise kogemuse. „DigiTaru“ katseprojekt käivitub kuues koolis tänavu sügisel. 2020. aastast on plaanitud uued, tarkvaraarendusele keskendunud ainekavad juba kõikides koolides käiku lasta. […]

  6. […]  Gümnaasiumi töörühm on koostanud uue informaatika ainekava GINF, mille keskmes on rühmapõhiselt teostatav tarkvaraarendusprojekt „DigiTaru“, kus õpilastel on erinevad rollid (arendaja, testija, disainer, projektijuht jt). Et oma rolliks arendusprojektis valmis olla, peaks iga õpilane juba 10. klassis osalema ühel-kahel valikkursusel. Sellisel moel ei õpi küll iga õpilane programmeerima, kuid saab tarkvaraprojektis osalemise kogemuse. „DigiTaru“ katseprojekt käivitub kuues koolis tänavu sügisel. 2020. aastast on plaanitud uued, tarkvaraarendusele keskendunud ainekavad juba kõikides koolides käiku lasta. […]

Leave a Reply to Hilja

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!