MUUSEUM
aasta õpetaja gala

Waldorfi lasteaednikel algas pikk koolitee

7. sept. 2018 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Hetk Waldorfi pedagoogika täiendkoolituse muusikatunnist. Foto: Kerttu Seema

 

Juunikuus algas Tartu ülikoolis lasteaiaõpetajatele kolmeaastane 30 moodulist koosnev 1200-tunnine Waldorfi pedagoogika täiendõppekursus. Nii mahukas kursus leiab aset esimest korda.

Kursuse ellukutsuja on Eesti vabade Waldorfi koolide ja lasteaedade ühendus, kes pöördus koostööpalvega Tartu ülikooli poole.

Eestis pole Waldorfi kõrgharidust andvat asutust. Väljaõpe on käinud kursuste kaudu, kus lektoreiks Skandinaavia ja Saksamaa õppejõud. Seekord viivad kursust läbi Waldorferzieherseminar Stuttgarti õppejõud ja Eesti omad praktikud, kes on valmis oma aastatega saadud kogemust teistega jagama. Sisult sarnanebki kursus Stuttgardi kasvatajate seminari väljaõppega.

Esimesel aastal on vaatluse all üldinimlikud teemad ja Waldorfi pedagoogika alused. Uudsena on õppekavas näiteks väikelapse (esimesed kolm eluaastat) arengu eripära. Teisel aastal on rõhk metoodilistel teemadel, kolmandal süvenetakse antroposoofiasse.

Tahame olla hästi praktilised ja teha kursusel osalejatega mitmesuguseid asju läbi,“ rääkis Heli Kudu, kes on Võrumaal Parksepas tegutseva lasteaia Terve Pere Aed õpetaja, kursuse Eesti-poolne sisujuht ja üks lektoritest.

Maalime, musitseerime, valmistame midagi oma kätega, amet nõuab, et oleksid praktiline,“ kirjeldas Kudu. „Esimesel aastal on peateemad sellise suunaga, et puudutataks õpetaja südametunnistust. Meie kursustel on ajaga kasvanud eneseanalüüsi pool. Esimestel aastatel nägime õpetajahariduse üldist puudust: iseenda tööd ei osata analüüsida. Oleme sellele rõhku pannud ja iseendasse vaatamist lisanud, et mõistetaks: ise olengi hariduses muutja.“

Suurem süvenemine

Esimesed Waldorfi pedagoogika koolitused lasteaiaõpetajatele olid Tartu ülikoolis 2010. ja 2014. aastal, toona oli kursuse maht 320 tundi ja kummalgi aastal läbis koolituse 45 inimest.

Kuid õpetajatepuudus on meil senini,“ nentis Heli Kudu.

Saksamaal peab Waldorfi õpetajaks saamiseks olema koolituse auditoorse töö maht 720 tundi, enne peab olema läbitud tavapedagoogika stuudium.

Kudu sõnul on äsja alanud koolitus tähtis ka riikliku hariduspoliitika seisukohalt ja annab märku Waldorfi pedagoogika olemasolust meie haridusmaastikul.

Tartu ülikooli õpetajate täienduskoolituse programmijuht Anne Raam rääkis, et on kogenud koos ühenduse inimestega kursust ette valmistades väga suurt kogukonnatunnet ja entusiasmi.

Kohe esimesel korral olid kõik kohal ja ootusärevad, polnud suhtumist, et kedagi saadeti siia vägisi,“ märkis Raam.

Et tegu on täiendõppega, osalejate haridustase ei tõuse. Küll aga panustab õpetaja tugevalt oma arengusse.

Heli Kudu sõnul võimaldab kolmeaastane kursus põhjalikult süveneda. Teemadega minnakse sügavuti, sest õppejõududel on aega.

Kursuslastel tuleb igas kuus olla neli päeva Tartus õpingutel. See nõuab oma tööelu ümberkorraldamist kolmeks aastaks ning kergendab ka rahakotti. Õppemaks on kolme aasta peale 4800 eurot, ühe mooduli hind on 160 eurot. Mõni lasteaed toetab oma õppijat, lisaraha otsitakse ka projektidega.

Kursusele tulnuid ajendab motivatsioon õppida ja teada saada,“ ütles Heli Kudu.

Alates 1990. aastatest, kui Eestis Waldorfi koolid ja lasteaiad tekkisid, on tegijate kõrval olnud Kuressaares sündinud ja Saksamaal elanud Tiiu Bläsi-Käo. Ta on teinud palju, et Eesti õpetajad saaksid käia väljas õppimas ja tulla siia tagasi kogemust jagama.

Kogu Eesti Waldorfi pedagoogika koolitus on tema südameasi, ta võttis ka lasteaednikud oma tiiva alla,“ sõnab Heli Kudu. „Eesti sai saja-aastaseks ja sada saab ka Waldorfi pedagoogika. Eelmisel kursusel oli osalejaid ka Lätist. Oleme oma arengus neist ees, Tiiu on olnud hea ühenduslüli Saksamaa ja Eesti vahel.“

Anne Raam rääkis, et Tartu ülikooli tasemeõppes saab iga tudeng alternatiivpedagoogika aineid võtta. Suundi on palju. Eestimaale mahub palju erinäolisust.

Lapsevanemad on järjest teadlikumad, otsivad uusi võimalusi. Koolid ja lasteaiadki otsivad, mis on just nende oma,“ sõnas Raam. „Küsimus on selles, kui läbimõeldult ja pikalt ette vaadatakse.“

Hea on, et kaob ühetaolisus,“ lisas Heli Kudu. „Kuid peame teadma, mida teeme. Alternatiivid ja peavool segunevad üha enam. Tore, et väike segadus on tekkinud. Riik on laias laastus üle saanud alternatiivide eitamise faasist. Iga uus asi elab kriitika üle, kõik sõltub inimestest.“

 

Miks tulite Waldorfi pedagoogika täiendkoolitusele?

Kerttu Seema: Olen Saaremaalt pärit kolme lapse ema. Kõige pisem on aastane ning tema ongi peamine põhjus, miks otsustasin koolitusel osaleda. Waldorfi pedagoogika on olnud mulle hingelähedane juba aastaid. Olen lõpetanud TLÜ klassiõpetaja magistriõppe ning töötanud paar aastat lasteaiaõpetajana. Kuigi õpetajana ei ole ma üldhariduskooli veel teed leidnud, on suur rõõm näha, et Waldorfi haridusest inspireeritud mõttelaadi kohtab üha enam ka üldhariduskoolides ja –lasteaedades. Koolituse esimene moodul oli väga inspireeriv. Minus hakkas küpsema palju uusi ideid, kuidas Saaremaale Waldorfi haridust lähemale tuua. Juba oktoobris toimubki Kuressaares waldorfnuku tegemise kursus. Mulle väga meeldis, kuidas esimene moodul oli organiseeritud: teoreetiline osa vaheldus praktilisega, mistõttu pikad koolituspäevad ei olnud väsitavad. Esimesel korral oli meil praktiliseks osaks maalimine ja see avardas silmaringi väga.  Metoodilises osas saime teada, mida Rudolf Steiner vabaduskasvatuse silmas peab all ning kuidas saame õpetajatena lapse arengut toetada. Olen kindel, et õppejõud, kellega me loengute jooksul kohtume, jätavad meisse jälje pikaks ajaks. Nagu ka kõik kursuslased, kellega koos me seda põnevat teekonda läbime. Meie kursusel on kokku saanud väga erilised elujaatavad ning loomingulised inimesed.

Liisa Maasik: Tulin koolitusele, sest olen tundnud pikka aega huvi Waldorfi pedagoogika vastu. Olen töötanud lasteaedades/hoidudes ligi kümme aastat ja näinud, kuidas Waldorfi pedagoogika toimib. See vaimustab mind. Eestis ei ole lihtne saada sel teemal süsteemselt teadmisi. Toimuvad küll lühikursused, mida korraldab Waldorfi pedagoogiline seminar, aga olen igatsenud süvitsi minevat ja põhjalikku kursust. Selle kursusega on see võimalus nüüd saabunud. Olen väga tänulik, et Tartu ülikooli ja Saksamaa koostöös selline asi sündis, ja loodan, et see ei jää viimaseks.

Praegu ma ise lasteaias ei tööta, vaid olen oma väikese tütrega kodune.

Esimene kursuse moodul oli üle ootuste põhjalik, sain teada väga palju uut ja põnevat. Oli juttu sellest, kuidas väikelapsed õpivad põhiliselt matkides ja milline võiks olla matkimisväärne eeskuju ja tegevus. Räägiti ka kontakti ja lähisuhte olulisusest väikelapseeas. Mind köidab, et Waldorfi pedagoogika suudab pakkuda terviklikku käsitlust inimesest ja sellest, milline peaks olema kasvatus ja õpetus, nii et ta toetaks inimese kasvamist, mitte ei tõkestaks seda. Kursuse teemasid toetas kunstilise tegevusena maalimine, mis viis terve kursuse endasse süvenenult  värvide maailma avastama. Kokku moodustas kursuse ülesehitus terviku, sisse- ja väljahingamine oli tasakaalus ning hoolimata pikast ja intensiivsest päevast oli vaim ka päeva lõppedes ergas.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!