Archimedes

Ainult paberil loodusainetega tegelemine röövib õpilastelt huvi

5. okt. 2018 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Erkki Tempel. Foto: Hendrik Osula

 

Loodusainetes saab pea iga teemat seostada igapäevaeluga ning katsun seda alati teha,“ ütleb Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi füüsika- ja keemiaõpetaja Erkki Tempel. Sama oluliseks peab ta, et õpilased oleksid kursis uute teadusavastustega ja teaksid, mille eest antakse Nobeli preemiat.

 

Kuidas sai teist füüsika- ja keemiaõpetaja? Milline roll oli sellel, et olite juba kooliajal reaalainetes tugev ja osalesite rahvusvahelistel olümpiaadidel? Kas teadlase karjäär ei ahvatlenud?

Õpetaja sai minust juhuse tõttu. Ülikooli keemiat õppima minnes ei olnud mul plaani hakata õpetajaks. Juhuse tahtel sattusin pärast bakalaureuse­õpet keemiaõpetaja erialale. Sattusin 2005. aastal õpingute käigus Miina Härma gümnaasiumi praktikale, mulle hakkas õpetamine meeldima ning tollane direktor Jüri Sasi pani ette tulla sügisest nende kooli tööle. Võtsin ettepaneku vastu. Praktika ajal oli minu juhendajaks legendaarne keemiaõpetaja Jüri Vene, kes teadis, et olen varem rahvusvahelistel olümpiaadidel osalenud, ning palus mind kohe appi õpilasi olümpiaadideks ette valmistama. Et sain kohe alguses koolis õpetada mitmekülgselt, võis olla üks põhjusi, miks mulle õpetamine meeldima hakkas ning miks ma praegu õpetaja olen. Kuna mulle meeldivad nii keemia kui ka füüsika, hakkasin kohe esimesest aastast õpetama mõlemat ainet. Astusin ka füüsikaõpetaja magistrantuuri ning pärast lõpetamist hakkasingi peamiselt füüsikat õpetama.

Teadlase karjäärist nii palju, et töötanud koolis ühe aasta, astusin loodusteadusliku hariduse doktorantuuri, kuid kahjuks jäi see lõpetamata. Peamine põhjus on see, et mulle hakkas koolis õpetamine meeldima ning täiskohaga töötamise kõrvalt ei olnud aega pühenduda doktorantuurile – valisin teaduse asemel koolis töötamise. Olen oma valikuga igati rahul ning lisaks koolis töötamisele katsun panustada Eesti keemia- ja füüsikaharidusse ka muul moel: kirjutades õppekirjandust, korraldades mitmesuguseid võistlusi ja üritusi õpilastele, tehes koolitusi, osaledes projektides jne.

Teadlaste öö ja teised teaduse populariseerimise üritused tõestavad, et algklassides on lastel LTT-valdkonna vastu tohutu huvi. Hiljem ilmneb, et füüsika-keemia on paljude jaoks ikkagi rasked ained. Kuidas saab õpetaja õhinat ja huvi alles hoida? Mida teie selleks teete?

Keemia-füüsika on õpilastele rasked, kuna nendes ainetes on palju abstraktsust ning on vaja matemaatilist mõtlemist. Mina katsun õpilastega teha palju katseid ning katsete näitel neile loodusaineid õpetada. Katsed võimaldavad õpilastel loodusnähtustest paremini aru saada ning see hoiab ka huvi alal – ainult paberil loodusainetega tegelemine röövib õpilastelt huvi. Katsed ei ole ainult sõu tegemiseks (seda tuleb ka teha, kuid sõukatsete osakaal ei tohi olla väga suur), oluline on ka tulemuste analüüs ning järelduste tegemine. Füüsikas tähendab see enamasti põhjalikke arvutusi ning jooniste-graafikute analüüsi. Katsun katse tulemusi analüüsida nii, et see toetaks ka matemaatikas õpitut. Kahjuks ei ole see alati võimalik, kuna matemaatikas õpetatakse teemasid hiljem, kui füüsika ja keemia neid vajavad.

Kuidas edeneb teie koolis õppeainete lõimine? Mil moel sobivad kokku füüsika ja kirjandus, keemia ja kunstiõpetus?

Õppeainete lõimimine on väga oluline. Õpetades ise nii keemiat kui ka füüsikat, saan neid aineid kenasti omavahel lõimida ning teha praktilisi töid, mis sisaldavad nii keemiat kui ka füüsikat. Matemaatikaga lõimin õpetatavat pea iga tund. Meenub kohe, et matemaatikaõpetaja oli väga rahul, kui kuulis juhuslikult, kuidas ma tunnis õpilastele arvutusülesannet lahendades ütlesin, et „see ei ole ju midagi muud kui matemaatika“.

Lisaks sellele, et lõimin loodusaineid omavahel, saab füüsikat kenasti lõimida ka kirjandusega. Eesti keele lõpueksamil on teadusliku teksti mõistmise ja arusaamise osa. Ma olen mitu korda lasknud õpilastel analüüsida füüsikateksti ning siis vastata sarnastele küsimustele, mida neilt eesti keele eksamil küsitakse. Lisaks räägin õpilastele huvitavatest füüsika/keemiaraamatutest, mida olen ise lugenud, et tekitada neis nende lugemise vastu huvi.

Keemiat ja kunstiõpetust on lihtne lõimida. Seletades planaarkromatograafia põhimõtet, lasen õpilastel teha praktilise töö, kus nad peavad seda meetodit kasutades „joonistama“ kunstilise pildi.

Kui palju saate tunnis praktilisi töid teha? Kuidas teie kool vajalikuga varustatud on?

Katsun õpilastega pea iga nädal teha praktilisi töid ning nende kaudu uusi teadmisi õpetada. Kool on meil keemia ja füüsika õppevahenditega väga hästi varustatud, saab teha mitmesuguseid katseid. Kooli juhtkond soosib loodus­ainete praktilist õpetamist ning võimaldab igal aastal loodusainete labori varustust uuendada.

Hiljuti tõdes teaduskeskuse AHHAA juht Andres Juur Õpetajate Lehes, et füüsikat õpetatakse N Liidu aegadest kui teadust ja see muudab aine paljudele vastikuks. Selle asemel tuleks füüsikat-keemiat õpetada kui jutustavaid aineid. Milline on teie seisukoht? 

Andres Juure väitega ma täielikult ei nõustu. Ma pooldan seda, et keemiat-füüsikat ei saa õpetada ainult abstraktselt ja sellele ei tohi läheneda kui teaduse õpetamisele, kuid need ained ei ole ka jutustavad. Ise proovin seostada kõiki teemasid igapäevaeluga, tuua seeläbi neid aineid õpilasele lähemale ning nende vastu rohkem huvi tekitada. Kuid pean oluliseks ka mõningast teaduslikku lähenemist – loodusainete õpetamisel on oluline katsete planeerimine, oskus neid korrektselt teha, andmete analüüs ning järelduste tegemine. Kõike seda teevad ka teadlased. Kui loodus­aineid õpetada kui jutustavaid aineid, väheneb paljuski teadusliku poole õpetamine ning tulevikku silmas pidades on see halb.

Kuidas seostada enam kooli ja igapäevaelu?

Oma tundides toon pidevalt seoseid ja näiteid igapäevaelust. Loodusainetes saab pea iga teemat seostada igapäevaeluga ning katsun seda alati teha. Oluline on ka õpitavat nüüdisaegsete teadusavastustega seostada. Näiteks pean oluliseks, et õpilased on kursis sellega, mille eest antakse Nobeli preemiat.

Kuivõrd aitab iseenda olümpiaadikogemus töös andekatega? Ka teie õpilased on ju tublid olümpiaadidel.

Andekate õpilastega tegelen tunniväliselt. Kuna olen olnud olümpiaadidega aktiivselt seotud viimased 25 aastat (õpilasena, olümpiaadi korraldajana, õpilaste ettevalmistajana), siis olen hästi kursis, mis on olümpiaadide ettevalmistamisel oluline ning milliseid oskusi on edukalt osalemiseks vaja. Lisaks aineteadmiste õpetamisele on tähtis õpilasi olümpiaadiks motiveerida. Mitmed andekad õpilased on enda suhtes väga kriitilised ega taha olümpiaadile minna, kuna ei oska kõiki ülesandeid lahendada. Kõiki ülesandeid oskavad lahendada ainult tippude tipud ning see, et õpilane ei oska kõike, ei tähenda, et ta keemiat-füüsikat ei oska.

 

Erkki Tempel on üks aasta õpetaja nominente gümnaasiumi­õpetaja kategoorias.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!