Miks muuta seda, mis töötab?
Tiina Vapper.
Mitmesugustel põhjustel erivajadustega laste arv kasvab. Kuna riik on võtnud suuna kaasavale haridusele, käib juba praegu suurem osa neist tavakoolis, aastaks 2020 peaks see näitaja jõudma 90%-ni kõigist õpilastest. See eeldab sobivat koolikeskkonda, töökorraldust, spetsialistide tuge.
Paljud koolid ongi suutnud luua vajalikest spetsialistidest koosneva tugisüsteemi, mitmed suured koolid koguni oma tugikeskuse. Seda ootamatum tundub otsus viia tugispetsialistid koolidest ja lasteaedadest üle tugikeskuste palgale. Nii juhtus aasta alguses Viljandi linnas ning nüüd kavatseb samasuguse muutuse teha Saaremaa vald.
Vallajuhte võib mõista. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamiseks, mis paljude huvigruppide vastuseisust hoolimata aasta alguses riigikogus vastu võeti, paneb omavalitsusele koolipidajana kohustuse kindlustada HEV-õpilased tugiteenustega. Kuidas seda teha, kui igasse kooli spetsialiste ei jagu? Tugikeskuste loomise põhiargument ongi saada olemasolevast ressursist ülevaade ja seda paremini ära kasutada. Koolidele on kinnitatud, et põhiliselt jäävad spetsialistid haridusasutustesse, kuid lisaks hakkavad nad edaspidi lapsi ja peresid vastu võtma ka keskuses.
Koolirahva hinnangul ei ole selline lahendus ei sisuliselt ega laste huvides õige. Spetsialistid on praktikutena veendunud, et tuge vajavat last saab aidata kõige paremini koolikeskkonnas, ning tulemusliku töö eeldus on vastastikuse usalduse loomine ja järjepidevus. Päevast päeva laste keskel olles, nende käitumist jälgides, kiirelt reageerides ja sekkudes on tööl parim tulemus.
Tahes-tahtmata läheb mõte Rajaleidjale. Mäletatavasti avati see teise tasandi tugiteenuseid pakkuv keskus 2014. aasta septembris põhjendusega, et seda on vaja väiksematele koolidele, kes vajaliku koormusega töötajaid ei leia või endale lubada ei saa, suuremates koolides peaksid tugispetsialistid olema koolis. Kuni me pole nii jõukad, et meil oleksid spetsialistid nii haridusasutustes kui ka keskustes, mis mõlemad on kahtlemata vajalikud, tuleks praktikute arvates eelistada lasteaedu ja koole.
Praegu ongi Saaremaa valla kahe suurema kooli juhtkond soovitanud jätta mõlemas koolis olemasoleva tugisüsteemi lõhkumata ning otsida võimalusi aidata valla väiksemaid koole, suunates sinna spetsialiste, kel täiskoormust pole, ning püüdes leida inimesi lisaks. Et tugikeskuse loomise otsus tehti nii nagu viimasel ajal Eestis kombeks, asjaosalisi ära kuulamata, oleks mõistlik aeg maha võtta ja asjad rahulikult läbi arutada. Kindlasti on tegeliku töö tegijatel oma kogemuse põhjal midagi kasulikku öelda.