Muuseum kui mänguväli

„Avatud mänguväljad“ eelmise aasta muuseumifestivalil. Tartu ülikooli loodusmuuseumis. Foto: Karin Pai

13.–28. oktoobrini toimub laste ja noorte muuseumi­festival „Avatud mänguväljad“ teemal „100 tähtsat asja“. Lapsed ja noored on oodatud avastama muuseume eri paikades üle Eesti. Kokku osaleb festivalil 37 muuseumi.

Muuseumid muutuvad mängujuhiste abil igaühe isiklikuks mänguväljaks, kus ootavad rõõm, avastused ja seiklused. Sada tähtsat asja, mida muuseumides tutvustatakse, võivad olla nii esemed, paigad, lood, väärtused kui ka mälestused. Festivalil saavad osaleda igas vanuses lapsed ja noored eri keerukusega mängujuhiste abil, mille sel aastal on loonud Tallinna, Tartu ja Viljandi muuseumid.

Festival algab täpselt nädal enne koolivaheaja algust ning annab hea võimaluse sisustada kooliväliseid tunde enne esimese veerandi lõppu ja tekitada huvi muuseumiseikluste vastu ka koolivaheajaks. Festivali kodulehel www.avatudfestival.ee saab tutvuda muuseumide värvilise „mänguväljaga“, kus värvid vastavad mängude keerukuse tasemele. Teine tase sobib eelkooli- ning 1.–2. klassi lastele, kolmas pakub hulgaliselt teemasid arutamiseks 3.–6. klassi õpilastele ning viimane, neljas tase on kõige keerulisem ja pakub pinget noortele alates 7. klassist. Pakutud jaotus on soovituslik, sellest ei pea kinni pidama.

Mängujuhised on koostatud näituste iseseisvaks läbimiseks. See annab võimaluse tulla muuseumi igaühele sobival ajal ning lapsed saavad tegutseda seal kas omaette või rühmades. Muidugi on hea hoiatada muuseumi ette, kui plaanis on tulla suure grupiga. Kahekümnest muuseumist, mis on loonud mänge spetsiaalselt festivali jaoks, pakuvad kaksteist mängulehti ka vene keeles.

Näiteks saavad kõige nooremad otsida, võrrelda, kaaluda, mõõta, joonistada, arvutada, kirjutada lihtsamaid sõnu ning eelkõige mängida Kadrioru lastemuuseumis Miiamilla (teine tase). Need, kes juba hästi loevad ja plaani järgi orienteeruvad (kolmas tase), saavad otsida vastust küsimusele „Kes me oleme?“ Eesti tervishoiu muuseumis ning mängida läbi saja aasta Eesti riigi sünnist kuni tänapäevani Eesti ajaloomuuseumis. Veel saab otsida seoseid eri valdkondade vahel Tartu ülikooli muuseumis, tähetornis ja kunstimuuseumis ning seigelda Viljandis linnaraamatukogu riiulite vahel. Peeter I majamuuseumi neljanda taseme mäng on lahendatud sotsiaalmeedia võtmes ja põnevaid fakte oma keisrist peremehe kohta jagab Peeter I lemmikkoer Lisetta. Fotomuuseum ootab avastama keskaegset vanglat ehk hoonet, kus muuseum asub, ning tolleaegset kohtumõistmist. Mikkeli muuseum suunab noorte tähelepanu tähtsatele asjadele, mida ei saa käega katsuda ega silmaga vaadata, jõudes ikoonide näitusel mängu kaudu hoopis omamoodi mõttemaailma.

Olete muuseumi alati oodatud!