Õpetaja, palun loe meile!

26. okt. 2018 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit

Hiljuti tehtud rahvusvahelisest uuringust selgus tore tõsiasi, et eestlastel on kodus kõige rohkem raamatuid. Kui keegi võtaks kätte ja uuriks, millise riigi lasteaedades lastele kõige rohkem raamatuid ette loetakse, oleks Eesti arvatavasti selleski esirinnas.

 

Lauliku lasteaia ettelugemispäeval loeb õpetaja Piibe Jõgi ette raamatut Siisikeste rühma lastele.
Foto: Jana Küppar

 

Tallinna Lauliku lasteaia Siisikeste rühma õpetaja Piibe Jõgi ütleb, et raamat on lapse hea sõber. Õpetaja roll on luua lugemiseks sobiv keskkond ja tekitada lastes huvi raamatute vastu ise eeskujuks olles.

Mida te oma rühmaga parasjagu loete?

Lõpetasime oma koolieelikute rühmaga just Iko Marani raamatu „Londiste, õige nimega Vant“, järgmiseks võtame Eno Raua „Naksitrallid“. Neid raamatuid loen lastele ette enne lõunaund unejutuks. Pool tundi loen kindlasti, vahel isegi 45 minutit. Nad kuulavad hämmastavalt hästi ja kui on lühem lugu, mis ruttu lõpeb, paluvad, et loeksin veel.

Lisaks kasutan raamatuid vastavalt õppekavale ja nädala teemale lõimitud õppetegevuste läbiviimiseks. Lähtun palju just aastaringist: sügis, talv, kevad, suvi.

Mulle meeldivad „Nähka looduslood“, kus tutvustatakse loodust ja mis sobib igale vanuseastmele. See õpetlik raamat ongi seotud aastaringi ja selle tegemistega. Nähka on väljamõeldud loomake, kes on lapse jaoks nähtamatu, kuid igas loos on tema kohalolek tunda. Veel meeldivad mulle Eve Hele Sitsi „Mooni Eestimaa raamat“ ja „Mooni talurahva tähtpäevik“, mille peategelane on väike tüdruk Mooni. Tihti kasutan looduse teatmeteoseid, samuti raamatuid laste suhetest, mille põhjal saab arutleda sõpruse, sallivuse, aususe, koostööoskuse ja teiste väärtuskasvatuse teemade üle.

Muidugi loeme ka Lindgreni teoseid ja muud vana head klassikat. Alati tutvun nende raamatutega, mida soovitavad lastekirjanduse keskus ja Eesti lugemisühing.

Oleme teinud muinasjuturaamatute nädala ja käsitlenud eri valdkonna muinasjutte. Tihti lavastame lastega muinasjuttude põhjal lühikesi näitemänge, mis on ühtlasi draamaõpetus. Meie lasteaias on traditsioon, et õpetajad teevad igal aastal lastele kingituseks ühe lavastuse. Sel aastal astume üles „Nukitsamehega“, esietendus on lasteaia sünnipäeva ajal novembri alguses ja proovid juba käivad.

Millised raamatud lastele endile kõige rohkem meeldivad?

Lemmikuid on palju ja erinevaid ning see oleneb ka vanusest. Selle rühmaga oleme olnud koos kolm aastat ja väga palju lugenud. Väikelapsele sobivad rohkem pildiraamatud: laps vaatab piltidelt endale tuttavaid asju ja õpetaja räägib loo kõrvale. Edasi tulevad juba lühemad jutud, kus on väike õpetuse­iva sees ja laps iseennast ära tunneb. Need jutud on abiks mitmesuguste olukordade lahendamisel. Kui nimetada mõned laste lemmikud, siis need on „Sipsik“, „Triinu ja Taavi lood“ ja „Lotte“ raamatud. Samuti „Suur maalritöö“, millest vaatasime ka filmi ja mis neid väga köitis. Minu kogemuse põhjal on hästi tähtis, et raamat oleks lapsele eakohane.

Kas lastele luuletused meeldivad?

Suurematele meeldivad. Luuletused arutame pärast ettelugemist alati koos läbi, sest me mõistame luuletusi erinevalt ja siis saab iga laps öelda, mida tema mõtles ja tundis. Loetu põhjal arutlemine annab lapsele julgust ja enesekindlust ning õpetab oma arvamust avaldama. Laps õpib sedagi, et igaühel on oma arvamus, mis võib teiste omast erineda.

Kas te ise lugesite lapsena palju?

Lugesin küll. „„Pille-Riini lugusid“ ja „Bullerby lapsi“ korduvalt. „Alice Imedemaal“ on raamat, millest ma lapsena aru ei saanud, aga mida hakkasin mõistma kooli ajal. Meil oli kodus väga palju raamatuid, nii laste kui ka täiskasvanute omi, sest mu ema armastas väga lugeda. Tellitud olid kõik lastelehed ja ajakirjad: Täheke, Pioneer, Säde. Juba lapsena meeldis mulle väga ka raamatukogus käia.

Kuidas lastes raamatute vastu huvi tekitada?

Meil on rühmas mitu riiulitäit raamatuid. Väikesele riiulile paneme välja nädala teemaga seotud raamatud, et need oleksid kogu aeg käepärast. Lasteaias käib ajakiri Täheke, mille töötame oma rühmas alati läbi. Igal kolmapäeva õhtul kell kuus peatub meie lasteaia väravas raamatukogubuss, kus oleme lastega käinud. Kõigi rühmade õpetajad loevad lastega palju. Ettelugemise päevad toimuvad meie lasteaias traditsiooniliselt jaanuaris. Lapsed jagatakse vanuse järgi kahte gruppi ja neile loetakse ette. Seejärel toimub arutelu ja pärast joonistatakse kuuldu põhjal oma tundeid-mõtteid.

Teeme palju koostööd Pääsküla raamatukoguga, kus toimuvad iga kuu eri teemal lugemishommikud ja õpitoad. Oktoobris oli teemaks Ellen Niidu looming. Kõigepealt tutvustas raamatukogutöötaja lastele tema raamatuid, edasi said lapsed kuuldu põhjal meisterdada.

Nõmme raamatukogudel on tore algatus korraldada lasteaiaõpetajatele viktoriine eesmärgiga tutvustada neile uuemat lastekirjandust. Õpetajad saavad tutvumiseks nimekirja ilmunud raamatutest, töötavad need läbi ja vastavad viktoriinis esitatud küsimustele. See aitab uuema lastekirjandusega kogu aeg kursis olla, mis on väga tänuväärne, sest uusi raamatuid ilmub tõesti väga palju.

 

Kasekese lasteaia Lepatriinude rühmas vaatavad koos õpetaja Pille Mihkelsaarega raamatuid Kevin ja Elsa Marie. Foto: Tiina Vapper

 

Tallinna Kasekese lasteaia Lepatriinude rühma õpetaja Pille Mihkelsaar usub, et lasteaiaõpetaja elu ilma raamatuteta polegi võimalik. Ükskõik, mis teema käsil on, esimese asjana otsib õpetaja abi raamatutest.

Milline raamat teil lastega praegu käsil on?

Selle nädala teema on loomad. Käisime hiljuti loomaaias ja sellega seoses loeme ja räägime loomadest. Rein Saluri loomaraamatud on kõik väga head.

Unejutu raamatutest hakkame lõpetama Lind­greni „Bullerby lapsi“, kui see läbi saab, valime järgmise laste lemmikraamatute hulgast. Mida kiiremini nad riidest lahti ja voodisse saavad, seda kauem ma neile lugeda jõuan. Mul on sel aastal liitrühm: 15 koolieelikut ja seitse pisikest, kes sügisest juurde tulid. Nemad jäävad varsti magama, aga suurematega on kokkulepe, et vähemalt kella üheni loeme.

Sageli olen võtnud kodust kaasa ja lugenud lastele ette oma lapsepõlve armsaid raamatuid. Minu kodus oli ja on raamatuid väga palju ning lisaks emale luges neid meile õdedega ette ka vanaema. Suvel maavanaema juures lasteraamatuid ei olnud, seal lugesime ajalehte. Olen toonud lasteaeda ka 1960.–1970. aastate vanu Tähekesi, kus on toredaid lugusid ja ristsõnu. Samas on sel ajal ilmunud raamatute seas palju selliseid, mida praegu enam lugeda ei tahaks.

Mõne raamatu puhul saan lastele öelda, et see raamat on sama vana kui mina või isegi veel vanem. Üks raamat, mida ma neile mitu korda ette olen lugenud, on Alide Dahlbergi „Arutalu lapsed“, mis kuulus minu vanaemale ja mida nad tahtsid veel ja veel kuulata. Selles on sõnu ja väljendeid, mida tuleb lastele seletada.

Kas teie rühmal on ka mõni lemmikraamat?

Meie rühma laste eriline lemmik on prantsuse autori Aline de Petigny „Laura lugude“ sari. Need lood on ladusalt ja hästi kirja pandud, mõnus on lugeda. Lõputult võiksid lapsed kuulata lugu „Laura pissis püksi“. Kui vahel on kiire ja püüan mõne koha vahele jätta, ütlevad nad mulle selle lause kooris ette, mille ma vahele jätsin. Teine suur lemmik on Aafrika muinasjutt „Kuidas loomad endale sabad said“. Ellen Niidu „Lugu jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda“ on paljudel sõna-sõnalt peas. Igal aastal oleme lavastanud lastega ühe näitemängu ja eelmisel aastal valisimegi selleks jänesepoja loo. Väga meeldivad lastele ka uuemad raamatud, kus on tegelaseks multifilmikangelased. Õpetaja peab teadma kõigest, mis lapsi huvitab, ja end nende maailmaga kurssi viima.

Kas käite mõnikord ka raamatukogus?

Käime terve aasta iga kuu Pääsküla raamatukogus lugemishommikul. Sinna on edasi-tagasi jalgsi minnes viis kilomeetrit, aga lapsed on harjunud. Ka rühmas on meil hubane lugemisnurk, kus on pehmed padjad ja väike riiul, kuhu paneme nädala teemaga seotud raamatud. Palju raamatuid on suures riiulis. Raamatuid ostab lasteaed, aga märtsis, kui iga rühm õpib selgeks ja esitab ühe näidendi, oleme teinud nii, et sissepääs peredele maksab ühe raamatu, mis ei pea olema uus, peaasi et on terve. Tänu sellele oleme saanud rühmale kastitäie raamatuid, mõni pere on toonud lausa mitu.

Kas lapsed vanu muinasjutte tahavad kuulata?

Tahavad ikka. „Okasroosikest“, „Lumivalgekest“, „Pöial-Liisit“, „Punamütsikest“, „Kolme põrsakest“, „Piibeleheneitsit“ ja teisi klassikalisi muinasjutte kuulatakse hea meelega. Lastele meeldib, kui kogu aeg midagi toimub, pikki kirjeldusi nad kuulata ei jaksa. Väga tähtsad on raamatu illustratsioonid. Kui pildid last köidavad, huvitab teda ka raamat. Lastele meeldivad väga ka koomiksid, just koomiksist hakkavad nad sageli esimesi lauseid kokku veerima.

Mida raamatud lastele õpetavad?

Raamatute põhjal saab arutleda tegelaste käitumise üle. Miks ta nii käitus? Mida tundis? Lapsed räägivad hea meelega. Ainus halb asi on see, et lapsi on rühmas liiga palju. Kui rühm oleks väiksem, jõuaks kõigi arvamuse ära kuulata.

Lugusid kuulates tekivad kujutluspildid ja laps õpib piltlikult öeldes raamatusse sisse minema. Paljude laste jutustamisoskus vajab arendamist, sedagi saab raamatute abil teha. Samuti ergutavad kuuldud lood fantaasiat. Kui tegin arengumääratluse teste, oli üks ülesanne selline, et laps pidi jutustama väikese loo ja mina panin selle kirja. Mõnel lapsel on nii elav fantaasia, et ma ei jõudnud kõike, mida ta rääkis, üles kirjutadagi. Osa jaoks oli see ülesanne väga raske. Sellest saab kohe aru, kui palju kodus lapsele loetakse, temaga räägitakse ja asjade üle arutletakse.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!