Õpilased: paljud vajavad vaheaastat

12. okt. 2018 Meeri Krass, Gustav Adolfi gümnaasiumi abiturient; Eda Heinla, MTÜ LoovHA juhatuse liige, TLÜ dotsent - Kommenteeri artiklit

Eda Heinla.

Meeri Krass.

Paljud noored vajavad enne kesk-, kutse- või kõrgkooli astumist vaheaastat, et oma huvid ja eeldused põhjalikult läbi mõelda ning siis õige otsus teha.

Kuidas peaks vaheaasta täpsemalt välja nägema, seda arutati ja osaliselt mängiti läbi juulis Villevere koolimajas. Ürituse kutsus ellu MTÜ LoovHA, partneriteks oli Eesti lastevanemate liidu juhataja Aivar Haller ja MTÜ Villevere Koolimaja, kuid arutelusid ja tegevust vedasid kooliõpilased. Kokku osales Eestimaa eri koolidest 24 noort vanuses 16–23. Vaheaasta kontseptsiooni läbiarutamist toetas hasartmängumaksu nõukogu.

Vaheaasta (ingl gap year) on noorte võimalus võtta põhikooli, gümnaasiumi või kutsekooli lõpetamise järel üheks aastaks aeg maha, et põhjalikult järele mõtelda, mida nad edasi õppida tahavad, millisele elukutsele ja tegevustele pühenduda kavatsevad.

Vaheaasta vajalikkust kinnitavad Tartu ja Tallinna ülikooli uuringud, mis näitavad, et ülikooliõpingute katkestamise kõige sagedasem põhjus on halvasti läbi mõeldud erialavalik. Üks katkestaja on selgitanud asja nii: „Tulin ülikooli liiga vara ja oleksin pidanud enne eriala valimist pausi pidama, et oma soovides selgusele jõuda.“ Tunnistati, et ei teata senini, mida tegelikult teha tahetakse. Lisaks leiti, et keskkoolis võiks rohkem olla vabaaineid, mis võimaldaksid noortel oma huvides ja tulevikuplaanides paremini selgusele jõuda. Praegu on koolis põhirõhk headel aineteadmistel.“

Soomes korraldatud uuringu järgi on keskkooli lõpuklassist ülikooli üleminek paljudele noortele pingeline etapp elus ja vaheaasta hea võimalus oma valiku­variantide üle põhjalikumalt järele mõelda, et luua ettekujutus edaspidisest.

Tihti arutati uusi ideid lõkkeõhtul. Fotod: erakogu

Taanis töötab praegu ligi 250 vaheaasta kooli (efterskole ehk järelkool), kus aidatakse 14–18-aastastel oma plaanides selgusele jõuda ja pannakse rõhku ka isiksuseomaduste arengule. Tavakoolidega võrreldes on Taani vaheaasta koolis õppeainete valik palju vabam ning õpetaja ja õpilane tegutsevad seal kogu päeva jooksul koos (õppimine, huvi- ja ühistegevus, vestlused jne).

Meie gümnaasiumi riiklikus õppekavas on kirjas õpilase enesemääratluspädevus. Märgitakse, et gümnaasiumilõpetaja peab oskama oma nõrku ja tugevaid külgi adekvaatselt hinnata ning karjääri arukalt planeerida. Seega peaks gümnaasium oma õpilaste eneseleidmist igati toetama ja vajadusel neile selleks ka vaheaastat võimaldama.

Missugust vaheaastat õpilased soovivad?

Juulis toimus Järvamaal Villevere koolimajas vaheaasta kümnepäevane eksperiment, mis oli sisustatud seminaride, mõttetreeningute, töötubade, simulatsioonide ja tegevusega looduskeskkonnas. Mõttetreeninguid ja töötubasid viisid läbi oma ala spetsialistid ja  noored ise. Näiteks Johannes Mengel „Elumängu meetod „Minu elu kutse““; Tiiu Kuurme „Kuidas väärtused meie elu juhivad ja kuidas oma väärtusi mõista“; Georg Merilo „Läbirääkimiste kunst“; Kerttu Soans „Kujutluspildi ja kehaankru loomine“; Marta Lotta Kukk „Vabatahtliku kogemus Pariisi demokraatlikus koolis“. Kõigist meie eksperimendipäevadest saab lähemalt lugeda ja pilte vaadata blogist https://hariduseksperiment.blogspot.com/.

Vaheaasta eksperimendis osalenud õpilased ei kahelnud, et mõnelegi noorele võib olla vaheaasta väga vajalik. Mõned näited arvamustest.

  • Vaheaasta aitab leida oma kohta siin maailmas, ja seda iseennast arendava inimesena.
  • Kui põhikooli või gümnaasiumi lõpus selgub, et ma ei tea, mida ma tõeliselt teha tahan, siis läbi vaheaasta võin selguseni jõuda.
  • Noortel on soov jõuda oma pärisuseni. Pärisus ei ole küll otseselt defineeritud mõiste, kuid tõlgendaksin seda kui sisemist selgust, mis viib meid empaatia ja inimlikkuseni.

 

Ajurünnak teemal „Kuidas väärtused meie elu juhivad ja kuidas oma väärtusi mõista“.

Mis on loovik?

Villeveres juhatasid enamikku aruteludest noored ise. Nad töötasid välja ka oma loovaasta kontseptsiooni, mida nimetasid loovikuks ehk loova individuaalsuse kujunemise linnakuks. Järgnevalt mõned õpilaste põhimõtted, millest peaks vaheaasta kool ehk loovik oma tegevuses lähtuma.

  • Loovikus ehk vaheaasta koolis osalemise kestus on valikuline (mõned kuud kuni aasta).
  • Enne loovikusse astumist saab õpilane osaleda sissejuhatavas programmis, kus ta saab otsustada, kas see talle sobib.
  • Loovikus lepivad õpilased ise kokku kodukorra ja väärtused, millest lähtutakse.
  • Õhkkond on loovikus usalduslik, arusaamatused ja lahkhelid lahendatakse koheselt.
  • Loovik pakub õpilastele enesearendusprogramme ning koostööd oma ala spetsialistidega – nii saab iga noor paremini oma potentsiaali avastada.
  • Loovikus on oluline naljategemine ja huumor ehk positiivsed emotsioonid.
  • Loovik on sundimisest vaba, selle asemel motiveeritakse üksteist vastastikku.
  • Loovikus paneb noor oma õppekava ise kokku ja vastutab selle täitmise eest.
  • Õppimine on loovikus mõtestatud – noor teab, miks ta midagi teeb ja kuhu see teda viib.
  • Noortel on loovikus mentorid, toimuvad ka personaalsed tunnid koos mentoriga.
  • Loovikus elamine ja õppimine aitab vastata küsimustele kes ma olen ja miks ma siin olen.
  • Loovik annab tagasi lapseliku maailmanägemise – tunde, et oled ise endale inspireeriv.
  • Saad tagasi tunde, et maailm on ilus, saad tagasi lootuse ja usu iseendasse. Tuled tagasi päris elu juurde, mis on erakordselt ilus.

 

Praeguse kooli kriitika

Noored väitsid, et praeguses üldhariduskoolis ei ole võimalusi ega aega mõelda oma elu kutse üle ehk mida nad tahavad päriselt teha, mis on neist igaühele ainuomane.

  • Praeguses koolis ei oota keegi, kuni ma oma mõtte lõpuni ütlen, puudub koostöö. Toimub ebaloomulik n-ö piitsutamine ja tuupimine. Loomulik olemine, enda hästi tundmine on kadunud, see aga takistab õpilastel saada positiivseid emotsioone õppeprotsessist.
  • Tunnen, et raamistik, millega mind õigel teel hoitakse, pärsib uute ideede tekkimist. Igatsen vaheldust ja võimalust leida mooduseid oma probleemide lahendamiseks.
  • Elame faktide surve all. Info pealetung on nii tohutu, et ei jää võimalust üksinda olemiseks ja tähtsamatele asjadele mõtlemiseks.
  • Ma tunnen inimesi, kes on unustanud oma tegeliku mina, ma näen neid nagu kaugelt aknast.

Kümne päeva jooksul jõuti oluliselt lähemale vaheaasta kontseptsioonile, mis vastaks noorte vajadustele, pakuks vaheldusrikast programmi ja võimaldaks noortel ennast paremini mõista.

Vaheaasta hariduseksperiment oli osalejate jaoks ainulaadne kogemus. Tänu iseendale küsimuste esitamisele ja aina sügavamale iseendasse vaatamisele jõudsid noored lähemale sellele, mis on neile elus tõeliselt oluline. Villevere koolimajas veedetud aja jooksul koges igaüks, et on jõudnud mingi uut moodi taipamiseni. Üks sellistest taipamistest viis näiteks mõtteni, et usaldus avab võimaluse üksteiselt õppida. See tähendas ka, et õpetaja ja õpilase roll võivad tihti vahetuda.

  • Minu jaoks on Villevere laager olnud suur arengu hüppelaud. Villevere laager loob pinnase ja inerts, mis tegutsema paneb, on minus endas.
  • Laager tõi meid tagasi inimlikkuse alustalade juurde, mida koolis käsitletakse kui metafüüsikat.
  • Siin saan tunda ennast olulise ja omanäolisena. Tunnen, et siin hinnatakse seda, mis mul juba pakkuda on.
  • Siin on teised kuulanud, mis mul on öelda. Jumala huvitav tunne! Me oleme siin Villeveres millelegi olulisele pihta saanud.

 

Ootame kaasa lööma!

Septembris alustasime koos noortega järgmise suve Villevere hariduseksperimenti ettevalmistavate kohtumistega, et leida nende jaoks õige viis, kuidas kanda looviku mentaliteeti Eesti haridussüsteemi üle.

Austatud õpetajad, ootame teid koos noortega mõtlema vaheaasta projekti edasiarendustele. Kirjutage oma ideedest ja noortega kohtumistel osalemise soovist e-aadressil meie@loovharidus.ee.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!