Õpilastele meeldimiseks ei pea nõudmistes järele andma
Tiivi Pikhof.
Kersti Kukk.
Õpetaja Rasmus Kits kirjutas 5. oktoobri Õpetajate Lehes artikli eKooli võimalusest õpilastel õpetajate tunniülesannetele ja kodustele töödele laike panna. eKooli säärasest uuendusest ei oska ka Gustav Adolfi gümnaasiumi õpetajad midagi arvata. Küll aga soovime jagada oma kogemust õpilastelt õpetajate tööle tagasiside kogumisest, mida oleme teinud alates 2011. aastast ning mille tulemused lükkavad Kitse kartused ümber.
GAG-is on alates 2011. aastast korraldatud rahuloluküsitlusi 7.–12. klassi õpilaste seas, millega tagasisidestatakse õpetajate ainevaldkonna tundmist, selgituste arusaadavust, järjekindlust nõudmistes, hindamispõhimõtete läbipaistvust, aine vastu huvi tekitamist ning heatahtlikku suhtumist õpilastesse. Samuti on igal õpilasel võimalus anda õpetajatele soovitusi, teha ettepanekuid ning kiita ja tunnustada. Lisaks hinnangule ja ettepanekutele igale aineõpetajale peab õpilane küsitluse käigus analüüsima enda panust ja käitumist ainetunnis. Tagasisidet antakse ka klassijuhatajale.
Tagasisideküsitluse viivad arvutiklassides igal õppeaastal klassijuhatajatunnis läbi õppejuhid, kes selgitavad õpilastele tagasiside andmise eesmärki, ausa ning positiivse tagasiside mõju, samuti juhitakse tähelepanu sobilikule tagasiside andmise stiilile.
Tagasiside andmisega õpetajate tööle tunnetavad õpilased oma kaasatust ja nende arvamusega arvestamist. Õpetajatele tagasiside andmise käigus arendavad õpilased muuhulgas kriitilist ja loovat mõtlemist, eneseanalüüsi ning kirjaliku eneseväljenduse ja positiivse tagasiside andmise oskust, kuid ka vastutuse võtmist oma sõnade eest.
Õpetajad saavad küsitluste tulemustega tutvudes tagasisidet oma tööle ning aluse analüüsimaks oma õpetamis- ja enesekehtestamismeetodeid. Õpilastelt saadud tagasiside motiveerib kasutama uuemaid meetodeid tunni huvitavamaks muutmiseks või kinnitab seniste efektiivsust ja õpilaste rahulolu. Personaalse tagasiside mõjul on GAG-i õpetajatest saanud aktiivsed õppijad, julged muutujad ning nüüdisaegse tehnoloogia ja meetodite katsetajad.
Rahuloluküsitluse tulemused võetakse aluseks arenguvestlustes ja õpetajate eneseanalüüsis. Nii saab juhtkond ülevaate, millises tegevuses on vaja õpetajaid toetada ja nõustada, sest seitsmeaastane personaalsete küsitluste kogemus näitab, et murekohad kerkivad selgelt esile. Samuti on positiivne tagasiside oluline alus õpetajate tunnustamisel nii koolis kui ka piirkonna ja riigi konkurssidel.
Milliseid õpetajaid hinnatakse kõrgelt?
Kits kirjutab oma artiklis: „Kui tekitatakse võimalus, et õpilasel on võimalik anda õppesisu või õpitegevuse kohta tagasisidet, siis ilmselgelt ei ole õpilane rahul sellega, et ta peab pingutama ja vaeva nägema – see on raske ja ebameeldiv. Seega õpetaja laiki ei saa.“ Meie kogemus on vastupidine: õpilased annavad kõrgema hinnangu õpetajatele, kes on nõudlikud, järjepidevad, oma ala spetsialistid, kes panevad neid aines pingutama, säilitades seejuures inimlikkuse. Odava populaarsuse, ainult filmide näitamise ja tunni varem lõpetamise najal kaua ei purjeta.
Näiteid tunnustavast tagasisidest õpetajale
- Õpetaja on heasüdamlik ja ta panustab väga palju sellesse, et õpilased saaksid teemast aru.
- Õpetaja on väga sõbralik ning abivalmis. Ta tunnid mööduvad kiiresti ning need on lahedad.
- Õpetaja on alati rõõmsameelne, elab oma õpilastele väga kaasa, aitab alati, kui abi on vaja. Austab oma õpilasi ja meie teda.
- Oskab seletada ja tunneb oma õpilasi.
- Õpetaja tunnid on väga huvitavad ning mina lähen alati hea meelega tema klassi.
- Õpetaja on laialdaste teadmistega, oskab vastata ka õppekavavälistele küsimustele, selgitab väga hästi ning tunneb oma ainet.
Näiteid ettepanekutest õpetajatele
- Tunnis võiks olla tihedam graafik ja ühe tunni jooksul võiks rohkem jõuda.
- Õpetaja räägib sageli tunnis kõrvalistest teemadest. Räägime, kuidas tunnis käituda, teistest õpetajatest, mitte tunniteemast.
- Kirjutage kõik vajalikud asjad eKooli, et ei tekiks infopuudust (vahepeal on olnud tõsiseid probleeme vajaliku info kättesaamisega).
- Õpetaja peaks õpetamisel olema süsteemsem.
- Olete natukene liiga leebe nende vastu, kes jätavad pidevalt kodused tööd tegemata ja segavad tundi.
- Õpetaja seletamisoskus võiks parem olla, kontrolltöödel võiks olla kindel punktisumma ja teada, mitme punktiga mis hinde saab.
Uutel õpetajatel nõuab õpilastelt tagasiside saamine esialgu harjumist ja tõsi, ka vanemate olijate seas on neid, kes õpilaste kommentaare suurima heameelega ei loe. Suurem osa saab küsitlustest aga häid näpunäiteid ning näeme igal aastal, kuidas õpilaste tunnustav tagasiside ja kiidusõnad nii mõnelegi õpetajale nii-öelda tiivad annavad.
Meie jaoks ei ole õpilaste tagasiside adekvaatsus enam üllatav ja usume, et kui töötame päevast päeva oma õpilastega koos, siis on elementaarne, et neil on õigus sõna sekka öelda ja tagasisidet anda. Kas me aga eKooli laike hakkame kokku lugema – kahtleme.
Ei pea järele andma. Aga võib. See on lihtne viis koguda massidelt kohe pärast kursust või tundi head tagasisidet.
See, mida arvavad need, kellel õpitut päriselt vaja läheb, kes arvab, et läheb päriselt vaja ja üldse mida ka massid arvavad 3, 10 või 20 aasta pärast (siis, kui on ees õpingud järgmistes koolides, tööelu ja muidu elu), pole eriti oluline. Õpetaja on oma tunnustuse juba “lihtsal viisil” kätte saanud.
Muide, tõesti võib saada tunnustust ka niimoodi laveerides, et on tõsised nõudmised ja korralik tugi. Aga seda üksikutes koolides, üksikutel kursustel ja siiski mitte alati, sest pingutus on juba oma olemuselt ebameeldivam kui mittepingutus.
Kuidas vältida seda, et kooli satuvad õpetajad, kes sedasi “lihtsal viisil” tunnustust koguvad? Kõrgharidussüsteemis on juba vastav tagasiside pühaks lehmaks pidamine oma laastamistööd teinud õppimist nõudvate ainete seas.
Artikli kõrval peaks olema ka teine, mis analüüsiks antud tegevuse negatiivseid aspekte. Kõige kurvem, et artiklis toodud näited ei kinnita artikli autorite väiteid ja et koolis on hirmuõhkkond, kus õpilased ei julge õpetajale küsimusi esitada ja teevad seda kord aastas anonüümselt. Jääb arusaamatuks, miks nimetatakse antud tegevust tagasisideks, õpetaja jälgib pidevalt õpilaste käitumist ja teeb selle alusel muudatusi oma käitumises.
Õppejuhid õngitsemas. Tulemused esitatakse uurimusena kolmnurgas tagasi õpetajatele kui olulised ja arvestatavad. Kindlasti teevad ka õppejuhid eneseanalüüsi, nii nagu õpetajad iga tunni järel ja töötulemuste hindamisel. Väga kahtlased võtted, mis usaldust töökollektiivis vaid lõhuvad. Õpetajatele kõrged nõudmised, mida endal ei oska igaüks avastadagi, jääb vaid loota edukusele.
Tundub, et koolis õpilaste tagasisidest ei õpita ja sellega ei arvestata, mingeid järeldusi ei tehta. Juba aastaid on koolis vanem eesti keele õpetaja, kes on pannud ( nii kurb kui see ka ei ole) eesti lapsed eesti keele tunde vihkama. Seda on väga kurb kuulda igapäevaselt, kuidas eesti keele tundides õpilastesse suhtutakse ja noorte enda arvamusi porri tallatakse. Soovitaks soojalt vanal ja väsinud õpetajal pensionile minna. Minul eesti inimesena on kurb kuulata, et laps tahab minna eestist ära, et mitte kunagi seda keelt ei peaks õppima. Aitäh GAG.